lg 6 alusel arvestada I.B karistusest kantuks 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) päeva, s.o 7 kuud 18 päeva vangistust, lugedes I.B-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse kandmist arvestada alates I.B karistuse kandmisele ilmumisest. Edasikaebamise kord Määrus ei ole KrMS § 385 p 26 kohaselt edasikaevatav. 1
järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel liideti I.B-le mõistetud karistusele 29.09.2009.a kohtuotsusega ärakandmata karistus 1 aasta 3 kuud 27 päeva, mõistes I.B-le liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 27 päeva vangistust.
lg 5 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras, määrates tähtajaks 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati I.B järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo esitas 15.06.2012.a kohtule erakorralise ettekande I.B kohta, kuna I.B hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning ei ilmu registreerimisele. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku I.B-le mõistetud kuid üldkasuliku tööga asendatud karistus täitmisele pöörata. 04.07.2012.a kohtuistungil selgitas I.B, et selle aasta maikuus lõi ta jala puruks ja 2 nädalat ei saanud liikuda. Kui I.B kooli läks, siis xxxxxxxxx ütles talle, et temaga lõpetati leping ära ja tema juures rohkem üldkasulikku tööd teha ei saa. Kriminaalhooldaja ei ole talle midagi öelnud. Graafikust vajus I.B välja, sest ta ei jõudnud neid tunde teha, ta käis koolis. Enne oli tal kooliga kõik korras, enam ei ole. Varem on I.B olnud katseaeg, mida ta ei läbinud, kuna enne tuli teine karistus. Uusi kriminaalasju praegu ei ole. I.B kinnitab, et ta saab aru, et tegemata osa on ligi aasta vangistust. Kool on I.B läbi, tunnistust ei ole, kuna mingid ained jäid puudu, järgmisel aastal läheb uuesti. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja esitatud ettepaneku juurde pöörata I.B-le mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldaja selgituste kohaselt on I.B elukoht xxxxxxxxxxxxxx, kuid kriminaalhooldust oli otstarbekas teostada õppimiskohas Põltsamaal. Tööd pidi tegema Põltsamaa Ametikoolis. №vembrist 2011.a asus I.B üldkasulikku tööd tegema. Kuni koolivaheajani pidi tegema 254 tundi, kuid tegi 340 tundi, et saaks suvekuul vaba olla. Probleemid algasid detsembrist 2011.a, kui I.B ei teinud enam üldkasulikku tööd regulaarselt, viimased tunnid tegi märtsis 2012.a I.B on teinud üldkasulikku tööd 456 tundi, tegemata 688 tundi. Kriminaalhooldus lõpeb novembris 2012.a. Registreerimiskohustust rikkus I.B 15.05. Kriminaalhooldusametnik helistas I.B-le 04.06., siis ta ütles, et niikuinii läheb vangistus täitmisele, tal pole mõtet tulla. Kriminaalhooldusametnik kohtus I.B-ga viimati 19.04., kui ta käis registreerimiskohustust täitmas. I.B jäi vangistuse ootele ja muu teda ei huvitanud. Kriminaalhooldusametnik selgitab, et xxxxxxxxx pakkus I.B-le kõiki võimalusi – tal oli puidueriala ainetunnid koolis läbitud ja oleks saanud oma ainetundide asemel teeks üldkasulikku tööd. I.B ei läinud ka siis üldkasulikku tööd tegema. Kohus leiab, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2
lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele. I.B on varem süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 29.09.2009.a otsusega ja teda karistati vangistusega 1 aasta 1 kuu 18-kuulise katseajaga. I.B mõisteti süüdi katseajal toimepandud kuriteo eest
järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust, liitkaristuse moodustamisega loeti I.B karistuseks 1 aasta 6 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Seega on I.B suhtes juba kahel korral kohaldatud vangistuse alternatiivi. Kohus on seisukohal, et I.B on kõrvale hoidnud üldkasuliku töö tegemisest ilma mõjuvate põhjusteta. Kuni detsembrini 2011.a on I.B kinni pidanud ajagraafikust, mis talle üldkasuliku töö tundide tegemiseks koostati. Seega on varasemalt I.B suutnud ja saanud hakkama üldkasuliku töö tegemisega ning seda olenemata asjaolust, et I.B tegeles ka kooliga. Alates märtsist 2012.a ei ole I.B üldkasuliku töö tunde üldse teinud. I.B on ühe põhjusena viidanud xxxxxxxxxx poolt öeldule, et xxxxxxxxxxxx lõpetati leping ning tema juures I.B enam üldkasuliku töö tunde enam teha ei saa. Kohus ei pea I.Boodud põhjust mõjuvaks ning selliseks, mis tingiks karistuse täitmisele pööramata jätmise. Lisaks sellele, et kriminaalhooldaja eeltoodud väidet ei kinnita, näitab I.B ükskõikset suhtumist kohtu arvates see, et isegi kui I.B arvas, et ta enam ei saa Põltsamaa Ametikoolis xxxxxxxxxx juhendamisel üldkasuliku töö tunde teha, ei võtnud ta sellegipoolest ühendust kriminaalhooldajaga ega tundnud muret selle pärast, kuidas ja kus on tal võimalik ülejäänud üldkasuliku töö tunnid teha. Samas on oluline osundada, et I.B jäi üldkasuliku töö tegemiseks koostatud graafikust maha juba detsembris 2011, kui ta 66 tunni asemel tegi 44 tundi. Edasiselt tegi I.B jaanuaris 100 tunni asemel 29 tundi, veebruaris 100 tunni asemel 31 tundi, märtsis 2012.a 71 tunni asemel 6 tundi. Seega oli eelnimetatud ajaperioodil süüdimõistetul võimalik kindlasti üldkasuliku töö tunde teha, kuid sellegipoolest tekkis I.B aja möödumisel üha rohkem tegemata üldkasuliku töö tunde. Siinjuures ei pea kohus põhjendatuks süüdimõistetu väidet, et ta käis koolis ning seetõttu tekkis võlgnevus, kuna I.B käis ka eelnevalt koolis ning kriminaalhooldusametniku selgitustest nähtuvalt pakkus I.B juhendaja xxxxxxxxx erinevaid võimalusi I.B-le, kuidas üldkasuliku töö tunde teha. Kohtu arvates ei saa pidada reaalseks, et I.B on suuteline tegema tähtaja jooksul (kuni november 2012.a) ära kõik senini tegemata jäänud üldkasuliku töö tunnid, s.o 688 tundi. Lisaks eeltoodule on I.B rikkunud talle kohtulahendiga määratud kontrollnõuet – ilmuda registreerimisele. Süüdimõistetu ei vaidlusta asjaolusid, et kriminaalhooldaja kohtus ta viimati 19.04.2012.a ja määratud kohtumisele 15.05.2012.a ta ei ilmunud. Üldsõnaliselt on kirjeldanud I.B kohtuistungil, et ta lõi mais oma jala puruks ega saanud liikuda. Kohus osundab, et isegi juhul, kui I.B pidas silmas, et liikumisvõime piiratuse või takistatuse tõttu ei saanud ta ka kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ilmuda, ei saanuks liikumisvõime takistada I.B sellest kriminaalhooldajat teavitamast ning vastavaid tõendeid esitamast. Seda aga I.B teinud ei ole. Seega on I.B rikkunud registreerimiskohustust mõjuva põhjuseta. Kriminaalhooldaja hinnangul oli I.B juuni alguses arvestanud, et tema karistus pööratakse täitmisele. Kohus järeldab seda I.B passiivsest ja ükskõiksest käitumisest, mis viitab otseselt sellele, et I.B kadus huvi teha üldkasulikku tööd ning järgida muid kontrollnõudeid. 3
lg 6 alusel arvestada täitmisele pööratud karistusest kantuks (2 tundi üldkasulikku tööd võrdub 1 päev vangistust). Seega tuleb I.B karistusest lugeda kantuks 228 päeva, s.o 7 kuud 18 päeva, vangistust ning lugeda I.B-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 9 päeva vangistust. Kohus juhindub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.