Obsah (7)

§ 424§ 56§ 73§ 50§ 48§ 68§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2012, Tartu Väärteoasja number 4-12-4231 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kohtu

§ 424järgi ehk samuti mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

J.T on kehtiv 3-aastane katseaeg kuni 19.11.

1. Sama kohtuotsusega kohaldati isikule lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Nii enne kohtuotsust kui ka pärast seda ei ole J.T muid süütegusid toime pannud. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et J.T-le süüksarvatud väärteo toimepanemine on pigem juhusliku iseloomuga. J.T isikust tulenevat riski kõrgendab aga asjaolu, et sisuliselt samalaadne tegu on toime pandud kehtiva katseaja jooksul. 1.3 Maakohus leidis, et rahalise karistuse asemel on mõjuvamaks ja efektiivsemaks karistuse liigiks juhtimisõiguse äravõtmine, seda enam, et J.T on varem ühel korral karistatud 1-kuulise vangistusega, mida jäeti kohaldamata 3-aastase katseajaga. Juhtimisõiguse äravõtmise puhul tekitatakse isikule proportsionaaalselt toimepandule elulisi ebamugavusi ja kitsendusi, mis panevad isikut tunnetama oma teo õigusvastasust ning hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. J.T puhul on kohtu arvates proportsionaalne tema teole ja süüle juhtimisõiguse äravõtmine vähemalt 4 kuuks, arvestades seda, et
2. a kohaldati kriminaalasjas lisakaristusena 1-kuulist juhtimisõiguse äravõtmist. 1.4 Maakohus leidis, et rangemat karistust ehk korrigeerimist vabadusekaotusliku karistuse kaudu J.T isik käesoleval ajal ei vaja. Oma käitumisega enne
3. a ja pärast seda (kuni käesoleva faktini) näitas ta, et tema puhul on seadusekuulekas käitumine võimalik, seda enam, et J.T on XXX-aastane. Tema tõekspidamised on juba moodustatud ja küpsed. J.T puhul ei ole tegu süsteemse ega kuritahtliku rikkujaga. 2 Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuvälise menetleja esindaja, kes palub maakohtu otsuse tühistada mõistetud karistuse osas ja mõista J.T-le karistuseks LS § 224 lg 2 alusel 15 päeva aresti ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 7 kuuks. 2.1 Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et arvestades toimepandud väärteo tõsidust ja ohtlikkust, ei ole rahatrahvi määramine otstarbekas ning piisavalt mõjuv karistus. Lisaks leiab apellant, et J.T alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli väga suur – lähedane kuriteole – ning seega mõjutab edaspidi isikut kuritegude toimepanemist hoiduma vaid arest. 2.2 Kohtuvälise menetleja esindaja sedastab apellatsioonis, et oma vastutustundetu teoga seadis J.T reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Riik peab näitama välja ranget suhtumist sellistesse õigusrikkumistesse ning andma selge signaali, et sellised õigusrikkumised saavad karmilt karistatud. Peamisteks rasketeks liiklusõnnetuste põhjusteks on just sõidukijuhtide poolt alkoholi mõju all sõiduki juhtimine, mis on aastatega sagenenud ning toonud kaasa fataalsete tagajärgedega liiklusõnnetusi. 2.3 J.T on ka varasemalt karistatud samalaadse õigusrikkumise eest kriminaalkorras, isikul on katseaeg kuni 19.11.
5. Ta on süüdi mõistetud

§ 424

järgi ning kohus on võtnud J.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse üheks kuuks. Määratud karistus ei ole suutnud täita oma eesmärki mõjutamaks isikut seadusekuulekalt käituma. Kohus on eelnevalt juba andnud J.T-le võimaluse vangistuse vältimiseks, kuid isik on suhtunud sellisesse otsusesse kergekäeliselt ja ükskõikselt.

1. Tartu Ringkonnakohtu istungil jäi kohtuväline menetleja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud põhjendustel ning palus see rahuldada. Menetlusalune isik vaidles apellatsioonile vastu ning palus talle vabadusekaotuslikku karistust mitte kohaldada. Tema naine ning poeg on invaliidid ja ta on perekonnas ainus, kes käib tööl. J.T väitis, et kahetseb toime pandud süütegu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja ja menetlusaluse isiku ning tutvunud väärteoasja materjalidega nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele J.T suhtes kohaldatud karistuse osas karistuse mittevastavuse tõttu väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule. Oma otsust põhjendab ringkonnakohus järgnevalt. 5.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on oma praktikas sedastanud, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7).

1. LS § 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 3 LS § 224 lg 2 sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga J.T-le mõistetud karistuse liigi ja määra osas. Nagu eelnevalt märgitud, on karistamise aluseks isiku süü. Isiku süü suuruse hindamisel tuleb arvestada isiku poolt toimepandud tegu iseloomustavaid asjaolusid, sealhulgas teo raskust, korduvust, tagajärge, isiku motiivi ja eesmärki ning teos avalduvat suhtumist. J.T poolt toime pandud süüteo puhul on tegemist üheepisoodilise väärteoga, mille toimepanemisel ei ole tekitatud füüsilist ega ka materiaalset kahju. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt asus J.T enda kinnitusel mootorsõidukit juhtima pärast seda, kui oli joonud pudeli õlut ehk ta oli mootorsõidukit juhtima asudes teadlik, et on alkoholijoobes. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohus on õigesti leidnud, et J.T teosüü raskus on tunduvalt üle keskmise määra, s.o tema joove oli 0,67 mg/l kohta väljahingatavas õhus, kusjuures LS § 224 lg 2 järgi on karistatav mootorsõiduki juhtimine alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus vahemikus 0,250,74 mg/l kohta. Seega oli J.T joove lähedane LS § 224 lg-s 2 sätestatud ülemmäärale. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et J.T süü on nimetatud väärteo toimepanemisel suur. Ringkonnakohus peab oluliseks ka asjaolu, et J.T on Viru Maakohtu 20.11.2009 otsusega karistatud

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. Vastavalt Kr

MS § 238 lg-le 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti talle 1 kuu ja 10 päeva vangistust.

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel mõisteti vangistus tingimisi 3-aastase katseajaga.

Katseaja alguseks loeti 20.11.2009.

§ 50lg 1 alusel võeti J.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks.

Seega on J.T 02.09.2012 väärteo toime pannud katseajal, mida kohaldati tema suhtes samuti mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Seega ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et J.T-le süüksarvatava väärteo puhul on tegemist juhusliku rikkumisega. J.T on suhtunud äärmiselt hoolimatult temale kohaldatud katseaega, kui hakkas katseajal olles pärast alkoholi tarbimist juhtima mootorsõidukit.

1. Arvestades karistuse eripreventiivseid eesmärke ehk võimalusi mõjutada J.T edaspidistest süütegudest hoiduma, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt J.T-le mõistetud karistus – põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks – ei ole piisav meede tema mõjutamiseks. J.T on varasemalt karistatud joobes mootorsõiduki juhtimise eest kriminaalkorras, kusjuures tema suhtes kohaldati katseaega, s.o välditi reaalset vabadusekaotust. Käesolev süütegu on toime pandud katseajal, mis näitab, et J.T-le 20.11.2009 mõistetud karistus ei ole oma eesmärki täitnud ning motiveerinud J.T edaspidistest süütegudest hoiduma. Ringkonnakohus peab eriti märkimisväärseks asjaolu, et J.T suhtes on varasemalt rakendatud ka juhtimisõiguse äravõtmist, kuid ka see ei avaldanud talle soovitud mõju. Seega ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et juhtimisõiguse äravõtmine tekitab J.T-le elulisi ebamugavusi, mis panevad teda tunnetama oma teo õigusvastasust ning hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Asjaolu, et J.T ei ole isegi katseajal suutnud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisest hoiduda, näitab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei avaldanud talle eripreventiivses tähenduses soovitud mõju. 4
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu mõistetud karistus – põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks – ei ole kooskõlas ka karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega, s.o õiguskorra kaitsmise huvidega. Õiguskorra huvide kaitsmiseks on vajalik avaldada süütegu toime pannud isikule õiglase karistusega mõju, mis kinnitab ühiskonna liikmete usku õiguskorda. Kohtukolleegium nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga, et sõiduki juhtimine seisundis, kus lubatud alkoholi piirmäär on olulisel määral ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Riigikohus on sedastanud, et positiivse üldpreventsiooni põhimõtted nõuavad mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise puhul riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (RKKKo nr 3-1-1-26-03, p 5). Seega on kohtukolleegium seisukohal, et olukorras, kus J.T on juhtinud mootorsõidukit olekus, kus teema joobeseisund on ligilähedane LS § 224 lg-s 2 sätestatud ülemmäärale, ei ole karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt piisav mõista talle põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
3. Kohtukolleegium on eelneva alusel seisukohal, et arvestades J.T süü suurust, samuti karistuselt oodatavaid eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, on põhjendatud talle karistuseks aresti mõistmine. Kohtukolleegium ei nõustu maakohtuga, et juhtimisõiguse äravõtmine avaldab J.T-le soovitud mõju. Samuti ei ole juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena kooskõlas J.T süü suurusega ning üldpreventiivsete eesmärkidega. Karistusena rahatrahvi mõistmist ei pea ringkonnakohus piisavaks, kuna J.T-le on varasemalt joobes juhtimise eest mõistetud vanglakaristus, mida ei pööratud tingimisi täitmisele. See aga ei avaldanud J.T-le soovitud mõju. Kohtukolleegium leiab, et seekord tuleks J.T-le mõju avaldamiseks kohaldada reaalset vabadusekaotuslikku karistust – aresti –, et anda talle märku tema süüteo tõsidusest ning vajadusest edaspidi samalaadsetest süütegudest hoiduda. Aresti kohaldamine on kooskõlas ka karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega, kuna J.T poolt toime pandud väärteo puhul on tegemist ohtliku väärteoga. 11.

§ 48kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

Riigikohus on oma praktikas väljendanud seisukohta, mille kohaselt peab karistuse mõistmisel võtma lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmise määra (RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11). Kuivõrd tegemist on J.T esimese vabadusekaotusliku karistusega ja arvestades karistust kergendavat asjaolu, leiab ringkonnakohus, et J.T tuleb karistada sanktsioonimäära alumisse kolmandikku jääva karistusega. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et J.T-le on põhjendatud mõista karistuseks 9 päeva aresti. Kuna arest on LS § 224 lg-s 2 sätestatud karistusest kõige raskemaliigilisem karistus, on õiguskorra kaitsmise huvid tagatud ka 9 päeva aresti mõistmisega. 12.

§ 68lg 2 kohaselt kinnipidamine väärteomenetluses arvatakse karistusaja hulka.

Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahv kuni kümme trahviühikut. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti J.T V™S § 44 lg 1 p 3 alusel kinni 02.09.2012 kell 18.

1. J.T vabastati järgmisel päeval, s.o 03.09.2012 kell 14.
2. Seega oli J.T väärteomenetluses kinni peetud 19 tundi ja 36 minutit. Sellest tulenevalt tuleb

§ 68

lg 2 alusel J.T karistusaja hulka arvata väärteomenetluses kinnipidamise aeg, mis vastab aresti ühele päevale. Seega kuulub J.T ärakandmisele 8 päeva aresti. 13.

§ 66

lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata 5 karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Maakohtu 03.09.2012 istungi protokollist nähtub, et J.T on taotlenud aresti kandmist ositi ning apellatsioonist nähtuvalt ei ole kohtuvälise menetleja esindajal sellele vastuväiteid. Kuna J.T omab töökohta, peab kohtukolleegium võimalikuks talle mõistetud aresti kandmist ositi, et mitte takistada J.T tema töökohustuste täitmist tööpäevadel. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et J.T tuleb võimaldada kanda karistust nädalavahetustel, s.o laupäeviti ja pühapäeviti. 14. Kohtukolleegium peab vajalikuks kohaldada J.T-le lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. J.T on varasemalt Viru Maakohtu 20.11.2009 otsusega karistatud

§ 424järgi, s.o samuti mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest.

Seega tuleb lisakaristuse mõistmisel kohaldada LS § 224 lg 3 p 2, mille kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Tulenevalt J.T poolt toime pandud väärteo ohtlikkusest on ringkonnakohus seisukohal, et ta tuleb eemaldada ajutiselt liiklusest ja kohaldada tema suhtes juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Ringkonnakohus peab kohtuvälise menetleja esindaja taotlust kohaldada J.T suhtes juhtimisõiguse äravõtmist 7 kuuks ülemääraseks. Kohtukolleegium mõistab J.T-le põhikaristusena raskeima karistusliigina aresti ning loodab, et see mõjutab J.T edaspidi õigusrikkumistest hoiduma, mistõttu ei ole põhjendatud J.T juhtimisõiguse äravõtmine pikemaks ajaks. 15. Eeltoodu alusel ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 4, § 151 lg 3 p-st 3 tühistab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, s.o J.T-le mõistetud karistuse osas, ning määrab LS § 224 lg 2 alusel J.T-le karistuseks 9 päeva aresti.

§ 68

lg 2 alusel arvata karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg 02.09.2012-03.09.2012, s.o 1 päev. Seega kuulub ärakandmisele 8 päeva aresti.

§ 66

lg 1 alusel määrab ringkonnakohus mõistetud karistuse täitmise ositi, s.o laupäeviti ja pühapäeviti. Samuti kohaldab ringkonnakohus J.T-le LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja apellatsioon rahuldada osaliselt. Paavo Randma Tiit Lõhmus 6 Mati Kartau