lg 1, § 432 lg 3,33 Jätta vabastamata Z.G temale Harju Maakohtu 24.05.2012.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista Z.G-lt 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank AS-s, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-11-13353 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.
lg 1 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtu seisukoht 1 Z.G tunnistati süüdi Harju Maakohtu 24.05.2012.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.
S § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 28.02.2012.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 6 kuud 15 päeva vangistust. Z.G kandmata karistuseks loeti 1 aasta 15 päeva vangistust. Karistusaeg algas 22.05.2012.a ja lõppeb 06.06.2013. a. Õigus ennetähtaegselt vabastamise küsimuse arutamiseks saabus 02.02.2013.a. Z.G on kriminaalkorras karistatud neljal korral, väärteomenetluses korduvalt. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt hakkas Z.G 19.09.2012.a osalema X, kuid pärast ise katkestas. Z.G on karistatud distsiplinaarkorras 01.01.2012.a kartseriga 5 ööpäeva (X) ning 11.07.2012.a noomitusega (X). Vabanemisjärgseks elukohaks on korter X, kus isik elas enne vangistust. Z.G X. Z.G omab vähest töökogemust ning vabaduses on peamiselt elatunud ebaseaduslikust tegevusest (varastamisest). Isikul on väljakujunenud elustiil, mille tõttu on suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Vangistuse ajal on vastavalt võimalustele toetanud X. Rahalisi nõudeid seisuga 31.12.2012.a on Z.G vastu esitatud 113,05 eurot ning vabanemisfondis on 10 eurot. Vabanemisjärgselt kindlat töökohta ei ole. Z.G lähedasteks on X, X, X (X) ja X. Tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga tuttavad. Z.G sõnul X ja väikestes kogustes, kuid kinnipeeturegistri kohaselt on aastal 2006 meditsiiniosakond märkinud X. Z.G sõnul X. Tallinna Vangla ei toeta Z.G vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning märkis, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva 2 aasta jooksul on X. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on vabanemisjärgne elukoht heas seisukorras. Z.G ema sõnul on ta X korteri ostnud Z.G jaoks, kuid kuna X. Z.G X sõnul on Z.G X. X on võimalik Z.G materiaalselt toetada. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada X; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; alluda ettenähtud X. Z.G seletas kohtuistungil, et soovib ennetähtaegset vabanemist. On nõus võtma endale katseajaks kontrollkohustusi ja täitma kontrollnõudeid. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles ei toeta Z.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist järgmistel põhjustel. Z.G on neljal korral kriminaalkorras karistatud, kõikidel katseaegadel on rikkunud tingimusi ja sooritanud uued varavastased kuriteod. Seega ei ole eelnevad karistused avaldanud soovitud positiivset mõju ega ole hoidnud uute süütegude toimepanemisest. Puudub alus eeldada, et karistus on eesmärgi täitnud. Z.G on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega ei suuda isegi vangistuses korrast kinni pidada. Z.G on X suurendab uute kuritegude toimepanemise riske ega anna alust arvata, et isik on ennast parandanud. Majanduslik olukord - Z.G on kindel elukoht, puudub töökoht, pikaaegne mittetöötamine ja legaalsete sissetulekute puudumine. Väljakujunenud elustiili tõttu on olemas risk uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks. Positiivsena viitab prokurör isiku soovile jätkata keskhariduse omandamist vangistuses. 2 Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tema kaitsja seisukoha ning tutvunud prokuröri arvamuse ja kinnipeetava isikliku toimikuga, leiab, et Z.G ingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid Z.G ei ole võimalik tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada sisulistel kaalutlustel. Z.G kannab liitkaristust kohtuotsuste kogumis esimese ja teise astme kuritegude eest ning on ära kandnud enam kui 2/3 karistusajast. Seetõttu on KarS § 76 lg 2 p 2 järgi olemas formaalne alus Z.G tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates eelviidatud sättest tulenevaid Z.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist mõjutavaid asjaolusid, on seisukohal, et Z.G ei ole võimalik tingimisi ennetähtaegselt vabastada tema varasema elukäigu tõttu, aga ka käitumise tõttu karistuse kandmise ajal ning tulenevalt süüdimõistetu isikust ja tema elutingimustest. Kohus põhjendab toodud seisukohta alljärgnevalt. Z.G on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Peamiselt on Z.G toime pannud varavastaseid X. Lisaks on Z.G karistatud korduvalt ka väärteokorras nii varavastaste süütegude toimepanemises, X. Z.G isiklikus toimikus sisalduvast lähtuvalt on Z.G X. Kohtu hinnangul kinnitab toodut järeldust ka Z.G senine kuritegelik käitumismuster, mis annab alust olla veendunud, et Z.G toimepandud süütegude ajendiks on olnud sõltuvuskäitumise rahuldamiseks rahaliste vahendite hankimine. Kohus peab oluliseks osundada ka asjaolule, et Z.G on varasemalt tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastatud, kuid ärakandmata karistus on täitmisele pööratud, kuna Z.G pani katseajal X. Z.G on pärast seda karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest asendades mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, kuid Z.G pani katseajal toime kuriteod, mille eest kannab ta käesoleval ajal karistust. Eelkirjeldatud Z.G varasemast elukäigust ei saa kohus olla veendunud, et sellel korral on Z.G suhtes karistus täitnud oma eesmärgi ning Z.G ei jätka vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Kohus on arvamusel, et Z.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda ka tema käitumine karistuse kandmise ajal. Nii on Z.G karistatud distsiplinaarkorras kahel korral – 01.10.2012.a ja 11.07.2012.a. Kohtu hinnangul puudub alus arvata, et isiku suhtes, kes isegi karistuse kandmise ajal ei ole olnud suuteline kehtestatud norme järgima, oleks suuteline olema õiguskuulekas ja lugupidav ühiskondlike normide suhtes väljaspool kinnipidamisasutust. Arvestades Z.G senist käitumismustrit, suurendab kohtu arvates veendumust, et Z.G jätkab senist elustiili ka asjaolu, et Z.G vabanemisjärgne elukoht on samas keskkonnas, kus ta enne vangistust elas. Nii on Z.G ilmselt välja kujunenud ka õigusnorme ja tavasid mitteaustav sotsiaalne võrgustik, mille juurde naasmine suurendab omakorda väljakujunenud harjumuste kohast tegutsemist ning taaskord uute kuritegude toimepanemist. Küll peab kohus positiivseks Z.G ema igakülgset, sh materiaalset toetust. Samas on oluline, et olemasolevate andmete alusel ei ole põhjust olla veendunud selles, et Z.G võiks vabaduses materiaalses mõttes iseseisvalt hakkama saada. Nii puudub Z.G vabaduses kindel töökoht, nagu ka varasem töökogemus ning seega legaalse sissetuleku teenimise harjumus. Sellest järelduvalt eksisteerib oht, et Milan 3 Z.G pöördub varasema, talle omaseks saanud ebaseadusliku käitumismustri juurde ning seda olenemata tema emapoolsest toetusest. Kuigi Z.G vastu esitatud rahalised nõuded ei ole suures ulatuses, s.o 113,05 eurot, tuleb Z.G hakata vabaduses ka neid tasuma. Z.G materiaalseks aluseks on elukoha olemasolu. Töö leidmine ja elatusallika saamine on küsitav. Elukoha olemasolu üksi ei ole küllaldaseks materiaalseks aluseks ennetähtaegse vabanemise korral, arvestades rahaliste sissenõuete olemasolu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Z.G ei ole võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest ja tal tuleb karistus lõpuni kanda. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse läbivaatamisega kaasneb kulu õigusabi osutamise eest.
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 57,60 eurot.
Kuna Z.G on veel kanda mitu kuud vangistust ja tal ei ole sääste, ei ole tal võimalik menetluskulusid tasuda
lg 2 ettenähtud tähtaja jooksul.
Ene Muts täitmiskohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.