lg 4 alusel M.P-le Tartu Maakohtu 11.03.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-3079
Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK M.P on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.03.2010.a otsusega
järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui M.P 3 aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või 1
lg 2 p 2 ja 5 alusel kohustati M.P käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning alluma alkoholismivastasele ravile. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati M.P katseajaks Tartu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 18.03.2010.a. Tartu Maakohtu 14.10.2010.a k ohtumäärusega määrati M.P-le
Kohtumäärus jõustus 25.10.2010.a. Tartu maakohtu 26.03.2012.a kohtumäärusega määrati M.P-le
lg 4 alusel täiendavaks kohustuseks pöörduda hiljemalt 01.06.2012.a psühholoogi vastuvõtule. Kohtumäärus jõustus 05.04.2012.a. 30.01.2013.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Liliana Perk kohtule erakorralise ettekande M.P kohta, milles teeb ettepaneku pikendada
Ettekande kohaselt ei allu kriminaalhooldusalune talle peale pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. M.P tuvastati: 11.01.2013.a M.P elukohas indikaatorvahendiga joobeseisund 1,59 mg/l; 25.01.2013.a Jõgeval Suur tn 1 indikaatorvahendiga joobeseisund 2,578 mg/l. M.P selgituste kohaselt tarvitas ta esimesel juhul alkoholi isiklike probleemide kuhjumise tõttu ning lastest eemalolek tekitas stressi. Teisel juhul viibis ta seltskonnas, kust ta transpordivahendi puudumise tõttu ei saanud lahkuda, ning ta ei pidanud vastu, kuna peab end alkohoolikuks ja tarvitas rohkelt alkoholi. Tegemist on kolmanda erakorralise ettekande isiku kohta. Käitumiskontrolli kontrollnõudeid on hooldusalune täitnud vajalikul määral. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eluviisitreening, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vestlustes kriminaalhooldaja L. Perkiga on hooldusalune tunnistanud tugevat alkoholiprobleemi ning on püüdnud sellega tegeleda. Alkoholi tarvitamiseks jaanuaris 2013.a on toimunud põhjusel, et alkoholiravi ei ole olnud järjepidev: tabletid said otsa. M.P lootis, et suudab ilma nendeta hakkama saada, kuid ei suutnud, ja kahetseb seda. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 10.12.2012.a alustas ta Töötukassa vahendusel 5 kuud kestvat õpingut Põltsamaa Ametikoolis autotehniku erialal, mille lõpetamisel loodab tööd leida. M.P on andnud oma nõusoleku katseaja pikendamiseks ning lubadused jätkataxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kuna M.P on vaja mõista, et alkoholi tarvitamine suurendab riski toime panna uusi kuritegusid, see on kahjulik tema tervisele ja, et tal tuleb jätkata nii alkoholiravi kui teraapiat mitte ainult katseajal, vaid ka edaspidi, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku pikendada katseaega. 20.02.2013.a toimus kohtuistung, kus M.P leidis, et kriminaalhooldus on üldiselt normaalselt kulgenud, v.a kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Perest lahkuminek võttis tal pikaks ajaks jalad alt ära. Ta õpib Töötukassa kaudu ning koolis on kõik korras. Ta ei soovi vangi minna, kuigi teab kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi ja nende rikkumiste võimalike tagajärgi. On teadlik, et on alkohoolik. 2
lg 4 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu ei täida talle pandud kohustusi. Kriminaalhooldaja ei ole taotlenud karistuse täitmisele pööramist, vaid leiab, et M.P kriminaalhooldust on võimalik ka edaspidi jätkata. Küll aga on kriminaalhooldaja on pidanud vajalikuks taotleda katseaja pikendamist. M.P on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarbida alkoholi ja narkootikume, ka eelnevad erakorralised ettekanded on koostatud seetõttu. Kohtule nähtuvalt on M.P täitnud kõiki teisi talle peale pandud kontrollnõudeid ja kohustusi korralikult. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Samuti on ta saavutanud oma elukorralduses stabiilsuse – õpib töötukassa kaudu ametit ning soovib asuda tööle. Lisaks eeltoodule on M.P andnud oma nõusoleku katseaja pikendamiseks, mis näitab tema huvi ka edaspidi mitte rikkuda kohtu poolt peale pandud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Kohus leiab, et katseaja pikendamine ja kohustuste täitmise jätkamine võiks aidata M.P vältida alkoholi tarbimist ja sellest tulenevate probleemide tekkimist ning olla mõjusam, kui vangistuse täitmisele pööramine. Uusi korrarikkumis M.P ligi kolmeaastase katseaja jooksul toime ei ole pannud. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse ja
lg 4 alusel pikendab M.P-le Tartu Maakohtu 11.03.2010.a otsusega
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.