1-08-5559/24

1-08-5559 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-5559 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. jaanuari 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu K.V (K.V) kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu K.V kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova Advokaadibüroo kaudu 32 eurot vandeadvokaat Niina Agarjovale tema poolt K.V-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista K.V-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 32 eurot riigituludesse.
7. K.V tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „K.V, 1-085559 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 21.01.2013 määrusega jäeti K.V temale Tartu Maakohtu 13.06.2008 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Tartu Maakohtu 13.06.2008 otsusega mõisteti K.V süüdi KarS §-de 263 p 1 ning 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 4 järgi ning teda karistati 8-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.11.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 24.06.2012 ja lõpp on 21.08.
9. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et K.V tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Maakohus tuvastas, et K.V on alates
10. a karistatud kriminaalkorras 4-l korral. Lisaks varavastastele kuritegudele on teda karistatud ka väljapressimise, üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Samuti on teda korduvalt karistatud varavastaste väärtegude ja alkoholi tarvitamisega seotud väärtegude toimepanemise eest. Teda on allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid katseajal pani ta ikkagi toime uued kuriteod, ehkki tal oli sel ajal kindel elukoht ja lähedaste toetus. Lisaks on teda Helsinki I astme kohtu 28.11.2008 otsusega karistatud inimkaubanduse toimepanemise eest
11. a suvel ning antud teo eest tuleb tal asuda vangistust (1 aasta 2 kuud 5 päeva) kandma Soomes peale Tartu Maakohtu 13.06.2008 otsuse täitmist. Eeltoodud asjaoludest järeldas maakohus, et K.V on käitunud suhteliselt pika ajavahemiku vältel ja korduvalt õigusvastaselt ning varasemad karistused ja vangistusest tingimisi vabastamine kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega ega kindla elukoha ja lähedaste olemasolu pole teda uutest kuritegudest eemale hoidnud. Tal on kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemisele, vägivaldsusele ja alkoholi tarvitamisele. Maakohus pidas usutavaks vangla iseloomustuses märgitu, et K.V võib vabaduses jätkata varasemat käitumist, sest ta on mõjutatav teiste poolt ning on impulsiivse ja teiste suhtes agressiivse käitumisstiiliga. Ka ei ole ta vangistuse kandmisel ajal jõudnud läbida individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, mis võiks talle anda olulisi teadmisi ja oskusi õiguskuulekal teel püsimiseks ning vähendada oluliselt tal uue kuriteo toimepanemise riski. Seega eksisteerib maakohtu arvates suhteliselt kõrge risk, et vabaduses võib K.V sõltuvusainete tarvitamise või kehva majandusliku olukorra tõttu panna toime uue kuriteo vaatamata sellele, et tal on kindel elukoht, lähedaste toetus ja teda pole vangistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud. Eeltoodu alusel ei tekkinud maakohtul kindlat veendumust, et K.V ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile elektroonilise järelevalvega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebuse K.V kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning K.V vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kaitsja leiab, et maakohus ei võtnud arvesse kõiki K.V elus ja käitumises viimasel ajal toimunud positiivseid muutusi. K.V on vanglas viibides aru saanud, et enesemuutmine tuleb talle endale ainult kasuks. K.V ei ole rikkunud vangla kodukorda – tal puuduvad distsiplinaarkaristused. -2- Kaitsja märgib, et K.V abiellus vangistuse jooksul oma elukaaslase E. L ning 15.10.2012 sündis neil poeg. Kasvatamisel on veel abikaasal
12. aastal sündinud poeg. Laste ülalpidamine ja kasvatamine on ühele abikaasale liiga suur koormus. K.V hoolib oma perest ja lastest ning tema eluviis on viimasel ajal olnud perekeskne. K.V on omandanud mitmed erialad – ta võib töötada elektrikuna, keevitajana, puidu- ja ehitustöödel. Lisaks sellele on ta ka kelner ja baarimees. Vanglas töötab K.V koristajana. Kaitsja on seisukohal, et K.V on võimalik vabaduses raskusteta tööd leida. Samuti puuduvad K.V rahalised nõuded, mis on positiivne asjaolu. Kaitsja sedastab, et alkoholi ja narkootikume K.V ei tarvita, kuna mõistis, et selline eluviis on laastav. Samuti soovib K.V lõpetada suhtluse kriminaalse taustaga isikutega. K.V on perekond – naine, laps, ema, õde ja vend. Suhted lähedastega on head ja toetavad. K.V on kindel elukoht aadressil XXX. Elektroonilise järelevalve tingimused on täidetud. Kaitsja leiab, et karistuse kandmine on K.V puhul täitnud oma eesmärgi. Tema käitumises on ilmnenud positiivsed muutused ja ta ei hakka rohkem seadust rikkuma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et K.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Maakohus on K.V puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
14. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et K.V on omandanud elukutse ning tal on olemas elukoht ning toetav perekond. Samuti hindab ringkonnakohus, et K.V omandab puidupingitöölise eriala ning alates novembrist 2012 osaleb tööhõives majandustöölisena. Eriti positiivseks peab ringkonnakohus K.V kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, kuna vangistatu õiguspärane käitumine on tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et K.V vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
15. K.V on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Teda on karistatud varavastaste kuritegude, aga ka väljapressimise ja üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest. Käesoleval hetkel kannab ta vanglakaristust avaliku korra raske rikkumise ja varguse eest. Samuti on teda karistatud Helsinki I astme kohtu 28.11.2008 otsusega inimkaubanduse toimepanemise eest vangistusega, mis on K.V käesolevaks hetkeks veel kandmata. Seega pole K.V-le mõistetud karistused motiveerinud teda kuritegude toimepanemisest hoiduma ning kohtukolleegiumil ei teki veendumust, et seekord suudab K.V vabaduses seadusekuulekalt elada.
16. Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul on oluline kohtu siseveendumuse kujunemine, et süüdimõistetu suhtes on võimalik tulemuslikult kohaldada kriminaalhooldust ja katseaega. K.V suhtes on kohaldatud kriminaalhooldust, kuid sellele vaatamata pani ta katseajal toime uue kuriteo. Sellest võib -3- järeldada, et kriminaalhooldus ning katseaeg ei avalda K.V-le soovitud mõju ning kohtukolleegiumil ei teki veendumust, et K.V tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine kriminaalhooldusele allutamisega on põhjendatud.
17. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt viitavad K.V kuriteod agressiivsele käitumisele joobeseisundis. Alkoholi kuritarvitamine soodustab K.V puhul uute kuritegude toimepanemise riski, mida on võimalik edasise karistuse kandmise ajal vangla järelevalve tingimustes veelgi maandada. Samuti on maakohus asjakohaselt märkinud, et K.V ei ole veel jõudnud läbida individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Lisaks on ette nähtud ka vestlused teemal tulevikuväljavaadete käsitlemine ja eesmärkide seadmine. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et käesoleval hetkel on K.V puhul otstarbekas karistuse edasine kandmine ja individuaalse täitmiskava täitmine ning tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on ennatlik, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega.
18. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, sh elektroonilise valve alla, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid K.V vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
19. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
20. K.V peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaat N. Agarjova kaitsjatasu 32 eurot määruskaebuse koostamise ja esitamise eest apellatsioonimenetluses. Mati Kartau Paavo Randma -4- Maarika Kuusk