Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on Z.V varem korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteokorras, s.h. erinevate liiklusalaste süütegude eest. Z.V on varasemalt kolm korda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 2 ja LS § 741 lg 2). Sellise käitumisega on Z.V näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on Z.V väärteokorras karistatud arestidega ja rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et arvestades Z.V süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud, s.h mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta, on põhjendatud teda toimepandud väärteo eest karistada arestiga. Z.V puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kohus leiab, et Z.V-le tuleb LS § 201 lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest sanktsiooni keskmise määra lähedases suuruses, arvestades kergendavat asjaolu. Kohus mõistab Z.V-le LS § 201 lg 2 järgi karistusena aresti 12 päeva, millise asendab üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et üldkasuliku töö tegemine mõjutab Z.V käituma edaspidi seaduskuulekalt. Arvestades eeltoodut ja juhindudes
, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Z.V LS § 201 lg 2 järgi ning põhikaristuseks mõista arest 12 päeva.
lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 12 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd).
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel määrata Z.V üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.