) § 50 lg 3 p 2 nõudeid ja pani toime
Kohtuväline menetleja leidis oma 05.10.2016 otsuses, et H.N rikkus
nõudeid ning pani toime talle süüksarvatava väärteo. Menetleja märkis, et teise liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi käitumises liiklusõnnetuse tekkimisega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi väärteoasjas kogutud materjalist ei nähtu. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud H.N karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Otsuse alusel karistati H.N
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400,00 eurot ja
Kohtule esitatud kaebuse sisu, kaebaja taotlused: H.N esitas kohtule kaebuse, milles leiab, et temale mõistetud karistus tuleks üle vaadata, kuna see on liialt suur: ta on oma tegu tunnistanud ja kahetsenud. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja leidis, et asja võib arutada kirjalikus menetluses ning esitas kohtule kirjaliku seisukoha ja väärteoasja toimiku. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne ja kaebuses toodud alustel ei ole kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamine põhjendatud. Menetleja märkis, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute varad, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Seega ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastamata toimepandud teo raskusele, peab mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma; karistus ei tohi olla isikule mugav ja kerge kanda. Valitseva arvamuse järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Menetleja märkis, et karistuse määramisel on arvestatud isikut, tema poolt toime pandud tegu, süü suurust ja seda, et isikul on 2 kehtivat karistust lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Varasemalt on menetlusalust isikut karistatud rahatrahvidega, kuid kuna isik jätkab uute rikkumiste toimepanemist, siis on otsuses põhjendatult asutud seisukohale, et lisaks rahatrahvile on vajalik ka lisakaristuse kohaldamine. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et H.N kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 05.10.2016 otsus muutmata. Kohtu seisukoht: VtMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VtMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VtMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 31.08.2016.a kella 10:00 ajal kaotas Gonsiori-Pronksi tänava ristmikul kaebaja juhitud mootorratas Honda CBR 600 FS, r/n XXXX juhitavuse ning libises kukkudes vastu ees sõitvat sõiduautot BMW X 3, r/n XXXX. Vt siinkohal menetlusaluse isiku ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll ja skeem, millest nähtub, et 31.08.2016.a kella 10:09 ajal toimus H.N (ik XXX) poolt juhitud mootorratta Honda CBR 600FS, r/n XXXX kokkupõrge eessõitva sõiduautoga BMW X3, r/n XXXX. Kokkupõrke toimumise põhjuseks oli Gonsiori tn. ja Pronksi tn. ristmiku juures mootorratta juhitavuse kaotamine ülekäigurajal, kus mootorratas libises vastu ees liikuvat sõidukit BMW X3. Vaatlusprotokollidest, nähtub, et sõiduautol BMW X3, r/n XXXX oli parempoolsel tagumisel põrkeraual kraape-ja nühkejälg ning mõrad; mootorrattal Honda CBR 600FS, r/n XXXX oli purunenud esituled, esimesel poritiival olid kraapejäljed, paremal pool esikondlil kriipejäljed ning vasakul pool kraapejäljed. Tunnistaja Boriss Negorski sõnul sõitis ta 31.08.2016.a kella 10:00 ajal lapsega lasteaeda, kui Pronksi tn. ja Gonsiori tn. ristmikul ei saanud tema taga olev mootorratas juhtimisega hakkama ning lendas vastu tema juhitud auto tagumist pamperit. Kaebja poolt 13.09.2016 menetlusaluse isikuna antud ütluste kohaselt sõitis ta Gonsiori tn Laagna tee poole; mootorratas libastus ülekäigurajal, kaotas juhitavuse ning libises vastu sõiduautot BMW. Kaebaja esitas kohtueelses menetluses ka vastulause, milles selgitab, et sõitis Pronksi tn. ja Gonsiori tn. ristmikult läbi lubatud kiirusega, s.o 50 km/h. Tema poolt juhitud mootorratta esiratas libises ülekäigurajal, mille tagajärjel ta kukkus vasakule maha sõiduteele ja mootorratas liikus inertsist edasi vastu ees sõitnud sõidukit BMW. Liiklusõnnetuse põhjuseks oli asjaolu, et ülekäiguraja märgistuskate oli libe ning veidi kõrgem tee pinnast, mootorratta esiratas oli sõitnud selle peale nurga all. Kaebaja juhib vastulauses menetleja tähelepanu asjaolule, et kõnealuse ristmiku ületamise omapärale: teisest reast saab ristmikust läbi mööda Gonsiori tänavat Lasnamäe suunas nn. nurga all. Vastulauses on kaebaja veendunud, et tema ei ole süüdi, kuna ei rikkunud
lg 3 p 2;
lg 1 nõudeid; tegemist on ilmselt juhuslikkusega, mille tagajärg ei ole põhjuslikus seoses mitte mingisuguse liikluseeskirja rikkumisega tema poolt. Kohtu hinnangul on kaebaja väide ülekäigurajal olevast libedast teekattemärgistusest alusetu ja seda järgmistel asjaoludel: - - - kohtu hinnangul on vaidlusaluses kohas teekattemärgistus kulunud. Kaebaja on seisukohal, et mootorratas kaotas juhitavuse, kuna ülekäiguraja valge värv oli libe. 31.08.2016 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt alustati menetlustoiminguga kella 10.35-st, avarii toimus kella 10.00, seega toimetati sündmuskoha vaatlus ning sündmuskohta pildistati võrdlemisi vahetult peale sündmust. Sündmuskoha vaatlusprotokollide juures olevast fototabelist nähtub aga, et sündmuskohal (Piki Gonsiori tn. suunaga Estonia pst poolt Laagna tee poole) oli ülekäiguraja värv suurte kulumisjälgedega (vt siinkohal sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabeli fotod nr 3, 11). Kohus ei tähelda, et värv oleks värske; Head ilmastikuolud sündmuse toimepanemise ajal. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli teo toimepanemise hetkel, so 31.08.2016.a sündmuskohal küll pilvine ilm, kuid asfaltkate oli kuiv, sh ei olnud asfaltkate n.ö sulanud. Sõidutee oli korras. Seega ei saanud ootamatu libeduse põhjus olla tingitud ilmastikuoludest; kohtule esitatud fototabeli fotol nr 11 ei ole kohtu hinnangul tegemist rehvijäljega.
lg 3 p 2 sätete kohaselt peab juht vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad ning seejuures peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki siesundit ning muid liiklusolusid, et ta sõiduki juhitavust kontrollida. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mootorratta juhtimisõigust omav isik peab teadama eripäradest, mis on seotud mootorratta juhitavusega erinevates oludes. Menetlusalune isik on andnud ütluseid, et sõidukiirus oli tal teo toimepanemise ajal ca 50 km/h (vt. menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ning esitatud vastulauset). Kuigi
lg 1 p 2 sätete kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis ning menetlusalusele isikule kiiruse ületamist ette ei heideta, peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, mitte lähtuma suurimast lubatud sõidukiirusest. Kohtu hinnangul nähtub esitatud materjalidest (sündmuskoha vaatlusprotokollist ning fototabelist), et mootorratta juhitavuse kaotamise võis lisaks vale sõidukiiruse valikule aidata kaasa ka liiga lähedane sõitmine äärekivi juures. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ning sinna juurde lisatud fototabelitest nähtub, et mootorratas liikus äärekivi lähedalt, kildude ning detailidega kaetud ala asus 0,3 m kaugusel äärekivist (foto 8, 9, 10). Eeltoodu näitab üheselt seda, et kaebaja jättis sõidukiiruse valikul arvesamata mootorratta juhitavusega seotud eripäradest, mis omakorda tõi kaasa juhitavuse kaotamise.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene surma, vigastada või tekib varaline kahju. Vaidlusaluses liiklusõnnetuses said kahjustada mõlema osapoole sõidukid, varalise kahju olemasolu on fikseeritud LÕ aktis, sõidukite vaatlusprotokollis ja nendele lisatud fototabelites. Kohus märgib, et kahtlemata maksab vähemalt sõiduauto BMW kahjustuste likvideerimine arvestatava summa. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani kaebaja talle süüksarvatava teo toime ettevaatamatusest: kaebaja oleks pidanud olema ettevaatlikum ning kohandama sõidukiiruse vastavalt liiklusoludele. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 31-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuks;
lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 – 3 kuuni. Kohtuväline menetleja on määranud kaebajale karistuseks rahatrahvi alla sanktsiooni keskmise määra, so 100 trahviühikut ehk 400,00 eurot ning võtnud liiklusseaduse § 223 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 kuuks. Kohtu hinnangul on H.N-ile määratud karistuse suurus, so nii põhi-kui ka lisakaristus, omavahel kooskõlas. Karistusregistri teatise kohaselt on kaebajat varasemalt väärteokorras liiklusalaste rikkumiste eest karistatud kahel korral, kuid temale mõistetud rahatrahvid seni mõju avaldanud ei ole. Kohtu hinnangul on menetleja õigesti tuvastanud H.N karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise. Olukorras, kus varasemalt korduvalt liiklusalaste väärtegude eest karistatud isik oma tegu ei kahetse, vaid püüab liiklusõnnetuse tekkmise põhjust õigustada muude asjaoludega, on kohtuväline menetleja määranud kaebajale karistuse, mille vähendamiseks kohtu hinnangul alust ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et H.N kaebus kohtuvälise menetleja otsusele tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 05.10.2016 otsus väärteoasjas nr 2302,16,012096 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.