4-16-6615/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-16-6615 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlase F.L (isikukood xxx) kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata.
5. F.L kaitsja Monica Meristo-Dmitrijevi esitatud määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohus 22.09.2016 otsusega tunnistas F.L süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja karistas teda
7. päeva pikkuse arestiga, mis tuleb ära kanda ühe osana. Süüdlase kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev esitas selle kohtuotsuse peale apellatsiooni, taotledes kaitsealusele mõistetud arestikaristuse asendamist üldkasuliku tööga. Tartu Ringkonnakohus 25.11.2016 otsusega jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu lahendi muutmata. Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 28.12.
9. 27.12.2016 registreeriti Viru Maakohtus kaitsja M. Meristo-Dmitrijevi taotlus, milles ta, juhindudes KarS §-st 66, palus lubada F.L kanda arest ära osade kaupa, s.o teisipäeva õhtust kuni neljapäeva õhtuni, kuna ta käib tööl ja kaotaks vastasel juhul oma töökoha.
10. Viru Maakohus koostas 03.01.2017 kirja, milles selgitas kaitsjale, et kohtul puudub F.L karistuse osadena kandmisele määramiseks võimalus, kuna KarS § 66 kohaldub vaid karistuse mõistmise otsuse tegemisel.
11. 03.01.2017 saabus maakohtusse kaitsja uus taotlus, milles ta palub esmase taotluse rahuldamist VTMS § 209 lg 1 alusel ja soovib kohtumääruse tegemist.
12. Viru Maakohus jättis oma 03.01.2016 määrusega (mis on allkirjastatud 03.01.2017) kaitsja taotluse rahuldamata. Vastavat seisukohta põhistades kordas kohus kõigepealt üle, et KarS §-i 66 saab kohaldada vaid karistuse mõistmise otsuse tegemisel. 22.09.2016 kohtuistungil kaitsja karistuse ositi kandmist ei taotlenud. Samuti ei ole ta soovinud seda apellatsioonkaebuses. Karistuse täitmisele pööramise staadiumis ei ole aresti kandmist osade kaupa enam võimalik määrata. Edasi märkis maakohus, et kaitsja, esitades 03.01.2017 täiendava taotluse, viitas VTMS §-le 209, millega saab aresti täitmisele pööramist edasi lükata. See aga ei tähenda, et edasilükkamisel kohaldatakse ositi kandmist (seda ei saagi teha). Kaitsja ei ole ka märkinud, mis ajani täitmine edasi lükata tuleks.
13. Kaitsja M. Meristo-Dmitrijev maakohtu seisukohaga ei nõustunud ja vaidlustas lahendi ringkonnakohtus, taotledes selle tühistamist ning paludes võimaldada F.L arest ära kanda ositi. Kaitsja hinnangul on kohtulahend ebaseaduslik ja rikutud on materiaalõigust. Ta leiab, et kuigi tema esitas taotluse tuginedes KarS §-le 66, oleks kohus pidanud asjassepuutuvaid norme kohaldama ise. Kaitsja lisab määruskaebusele ühe Viru Maakohtu jõustunud määruse, kus kohus rakendas peale KarS §-i 66 ka muid õigusnorme ja rahuldas taotluse. Praeguselt on maakohus ilmselgelt teinud subjektiivse otsustuse ja ei ole seadust järginud. F.L puhul on tegemist isikuga, kes töötab ja tema taotlus tuleks rahuldada. Kui kaitsealune peaks kandma 18 päeva aresti järjest, siis kaotab ta töökoha. Peale selle on tal astma ja ta ei saa kinnises ruumis kaua järjest istuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks kaebuses esitatud motiividel puudub alus.
15. Sellist positsiooni põhistades toonitab ringkonnakohus kõigepealt asjaolu, et kohtulahend, millega R. Gohhovskile mõisteti karistuseks 18 päeva aresti, jõustus 28.12.
16. Soovides käesolevalt, et kohus võimaldaks süüdlasel aresti ära kanda osade kaupa, taotlebki kaitsja M. Meristo-Dmitrijev seega jõustunud kohtulahendis tehtud otsustuse muutmist. Seejuures viitab ta kahele sättele, s.o KarS §-le 66 ja VTMS § 209 lg-le 1, ning lisab kaebusele Viru Maakohtu 03.05.2016 määruse.
17. M. Meristo-Dmitrijev jätab oma määruskaebuses seega täielikult tähelepanuta Viru Maakohtu poolt temale juba kahel korral antud selgitused esmalt selles, et KarS § 66 kohtuotsuse täitmise etapis ei kohaldu. Sellist seisukohta peab õigeks ka ringkonnakohus. Nimelt on viidatud sätte puhul tegemist karistuse mõistmisel kohaldatava normiga. Samuti ei ole asjakohane kaitsja viide VTMS § 209 lg-le 1, kuivõrd osundatud õigusnorm, mis rakendub tõesti küll kohtulahendi täitmise staadiumis, näeb kohtule ette vaid võimaluse arestikaristuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Seda kaitsja M. Meristo-Dmitrijev käesoleval juhul aga taotlenud ei ole. Veel on kaitsja oma taotluse põhjendamiseks kaebusele juurde pannud Viru Maakohtu 03.05.2016 määruse, millest selguvalt on kohus tolles asjas isiku taotluse arestikaristuse osade kaupa kandmisele määramiseks tõesti rahuldanud. Siinkohal selgitab ringkonnakohus kaitsjale esmalt seda, et esimese kohtuastme poolt teises väärteoasjas tehtud lahend tema praeguse taotluse rahuldamiseks mingitki alust ei anna. Teiseks olgu märgitud seegi, et kaitsja lisatud kohtumääruse kohaselt määras kohus süüdlase arestikaristuse kandmisele ositi olukorras, kus lahend, millega tema karistus oli täitmisele pööratud, ei olnud veel jõustunud. Ehk siis viide Viru Maakohtu 03.05.2016 määrusele on täielikult asjakohatu.
18. Kokkuvõtvalt märgibki ringkonnakohus, et kuivõrd kohtuotsus, millega F.L-ile arestikaristus mõisteti, on jõustunud ning väärteomenetluse seadustik kohtulahendi täitmise staadiumis aresti osadena määramise võimalust ette ei näe, siis kaitsja M. Meristo-Dmitrijevi taotluse rahuldamiseks igasugune võimalus puudub. 2 2
19. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja kaitsja M. Meristo-Dmitrijevi määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 3 3