Obsah (7)

§ 200§ 199§ 64§ 65§ 68§ 392§ 871

Kriminaalasi nr 1-14-4092 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2017. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-4092 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 200

lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti H.R-ile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati H.R-ile mõistetud karistust 1/3 võrra. H.R-ile mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 21.10.2013.

a otsuse järgi mõistetud karistusega, s.o 3 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. H.R-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti H.R-i karistusaja alguseks 05.07.2013.

a. Harju Maakohtu 17.02.

1. a määrusega vabastati H.R temale Harju Maakohtu 27.03.
2. a otsusega

§ 392lg 1 järgi mõistetud karistuse, s.o 1 aasta vangistust, kandmiselt.

Sama määrusega tühistati H.R-ile Harju Maakohtu 27.03.2013. a otsusega

§ 64lg 1 alusel moodustatud liitkaristus ning moodustati uus liitkaristus.

H.R-ile mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati H.R-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes H.R-ile karistuseks 5 kuud 10 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti H.R-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

H.R-ile Harju Maakohtu 21.10.

1. a otsusega mõistetud ning ärkandmata karistuseks loeti 4 kuud 2 päeva vangistust. Sama maakohtu määrusega tühistati Harju Maakohtu 21.10.
2. a otsusega

§ 65

lg 2 alusel moodustatud liitkaristus ja moodustati uus liitkaristus.

§ 65lg 2 alusel suurendati H.R-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.03.2013.

a otsusega mõistetud ning ärakandmata osa, s.o 4 kuud 2 päeva vangistust, võrra. H.R-ile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust. Sama määrusega tühistati H.R-ile Harju Maakohtu 26.05.2014. a otsusega

§ 65

lg 1 alusel moodustatud liitkaristus ja moodustati uus liitkaristus.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 21.10.2013.

a otsuse järgi mõistetud liitkaristusega. H.R-ile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust. H.R-i karistusaja alguseks loeti 05.07.

1. a. H.R-i karistusaeg algas 05.07.
2. a ja lõppeb 07.03.
3. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid H.R-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla toetab H.R-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Prokuröri hinnangul on H.R-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused olemas. H.R-i käitumine vanglas on olnud positiivne. H.R on vangistuses karistust kandes läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, mis väidetavalt on muutnud H.R-i hinnangut elule. Prokurör leiab, et asjaolud, et H.R-i on jätkanud põhihariduse omandamist, samuti omandatud puidupingitöölise eriala ja osalenud vangla majandusabitöödel, võivad aidata kaasa tema töö leidmisele. H.R soovib hankida töö ja ka oma lapsi materiaalselt toetada. Prokurör leiab, et H.R-i suhtes tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. Süüdimõistetu palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. H.R puudub vabanemisjärgselt kindel elukoht ning toetav lähivõrgustik. Võimaluse korral soovib H.R elama asuda sotsiaalmajja. Lisaks soovib H.R leida endale töökoha. 2 KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära H.R-i ja prokuröri, leiab, et H.R-i suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
5. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused H.R-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega.

§ 871

lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud

1. peatüki 1., 2.,
2. ja
3. jaos või
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. ja
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

§ 871lg 1 p-s 2 sätestatud eelnevat karistust.

Harju Maakohtu 26.05.2014. a otsusega on H.R süüdi tunnistatud

§ 200

lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti H.R-ile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati H.R-ile mõistetud karistust 1/3 võrra. H.R-ile mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 21.10.2013.

a otsuse järgi mõistetud karistusega, s.o 3 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. H.R-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti H.R-i karistusaja alguseks 05.07.2013.

a. Eeltoodust tulenevalt kannab H.R käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Seejuures kannab H.R karistust tahtliku esimese astme süüteo, s.o röövimise toimepanemise eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine (

§ 871lg 2).

Röövimiste toimepanemise eest on H.R-ile mõistetud karistuseks rohkem kui 2 aastat vangistust. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul Maksim pahurini suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 3.

§ 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 3.1 H.R on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Toimepandud süütegude eest on H.R-ile mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, aga ka reaalset vangistust. H.R on varasemalt toime pannud peamiselt varavastaseid süütegusid, aga ka ühiskondliku julgeoleku vastase vastaseid süütegusid. Käesoleval ajal kannab H.R samuti karistust varavastaste süütegude, s.o varguste ja röövimiste toimepanemise eest. H.R on kriminaalkorras karistatud kokku 11-l korral (8 karistust kustunud) ja vangistuses viibib H.R kaheksandat korda. Kohus peab oluliseks, et H.R on süüdi mõistetud (Harju Maakohtu 21.10.

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-8948 ja Harju Maakohtu 26.05.
2. a otsus kriminaalasjas nr 1-14-4092) kokku kolmes röövimise kuriteoepisoodis. Kuritegude toimepanemise eesmärgiks on olnud rahalise kasu saamine. 3 3.2 Kohtu hinnangul on positiivne, et H.R on käesoleva vangistuse jooksul läbinud rehabiliteerivaid programme ja osalenud vangla poolt pakutavates tegevustes. Vangistuse jooksul on H.R läbinud EHPV Tervise tugigrupi ning sotsiaalprogrammid 12 Sammu, Eluviisitreening ja Õige Hetk. Alates 01.09.
3. a osaleb tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös. H.R omandas vangistuses puidupingitöölise eriala ning 2015/2016 õppeaastal läbis üldharidussüsteemis
4. klassi. Alates 03.09.
5. a õpib Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi vahendusel
6. klassis. H.R on osalenud vangla majandusabitöödel. H.R püüdvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3.3 H.R puudub vabanemise korral kindel elukoht. H.R-i selgituste kohaselt soovib ta karistuse kandmiselt vabanemisel vabade kohtade olemasolu korral elama asuda aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx asuvasse sotsiaalmajja. Sotsiaalmaja ametnikud on varasemast H.R-iga tuttavad ja on kinnitanud, et vabade kohtade olemasolu korral saavad nad võimaldada H.R-ile elukoha. Sotsiaalmajas elukoha saamisel on oluline, et H.R on kaine. H.R on kaks õde, kellest ühega on suhted katkenud. Teisel õel ei ole võimalik H.R enda juurde elama võtta, kuna eluase on väike ja ka majanduslikus mõttes ei oleks see võimalik. H.R-i vanemad on surnud. H.R on 2 alaealist last, kelle hooldusõigus on H.R-ilt ära võetud. Vabanemise korral puudub H.R ka kindel töökoht. H.R loodab tuttavate kaudu leida endale töökoha ja hakata tasuma rahalisi nõudeid ning toetama lapsi. Tartu Vangla andmetel on H.R rahalisi nõudeid ligikaudu 8192 eurot ja vabanemisfondis ligikaudu 43 eurot.
7. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole võimalik ennekõike H.R-i vabanemisjärgseid elutingimusi silmas pidades. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise korral tuleb kohtul vastavalt

§ 871lg-le 1 ja § 75 lg 1 p-le 1 määrata kindlaks alaline elukoht.

H.R puudub aga vabanemisjärgselt kindel elukoht. Kuna H.R elukoht puudub, pole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4