4-13-2257/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-13-2257 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Väärteoasi Z.A liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2013 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusaluse isiku Z.A apellatsioon Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Esindaja Meelis Kaev Menetlusalune isik Z.A (isikukood: XXX). Elukoht: XXXX RESOLUTSIOON Jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
3. juunil
4. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
5. juunist
6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. juunist
8. Asjaolud ja menetluse käik
9. Viru Maakohtu 18.04.2013 otsusega tunnistati Z.A süüdi liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks kolm päeva aresti, mida loeti alates tema kinnipidamisest 17.04.
10. LS § 227 lg 5 p 2 alusel võeti Z.A-lt kolmeks kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus.
11. Väärteoprotokolli kohaselt süüdistati Z.A selles, et tema 17.04.2013 kell 19:22 juhtis mootorsõidukit BMW 730D (reg nr XXX) Kohtla-Järvel Maleva 13 maja juures liiklusmärgi 351 (30 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 77+/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h. Z.A rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
12. Maakohus, osundades LS § 227 lg 3 sanktsioonimäärale, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisele ning Riigikohtu praktikale, põhistas Z.A-le karistuse mõistmist järgmiselt. 3.1 Kohus leidis, et Z.A tuleb karistada 3-päevase arestiga, mis on küllaldane meede hoidmaks ära uusi rikkumisi. 3.2 Menetlusaluse isiku väitel ta ei tööta, seega on rahatrahvi tasumine tema puhul raskendatud ja nimetatud karistusliik ei hoia piisava efektiivsusega ära edaspidiseid rikkumisi. Ka varasem samalaadse rikkumise eest määratud rahatrahv (juunis 2012) ei ole uute rikkumiste toimepanemist ära hoidnud.
13. Kohus pidas põhjendatuks LS § 227 lg 5 p 2 alusel ka lisakaristuse kohaldamist, märkides, et tegemist on ühe raskeima liiklusalase väärteoga, mis pandi toime linnas, 30 km/h kiiruspiirangu alas, kus lähedal on mitu ülekäigurada, kool ja kus liiklevad jalakäijad. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
14. Z.A taotleb tühistada Viru Maakohtu otsus lisakaristuse osas või alternatiivselt vähendada lisakaristust. Apellandi selgitused on järgmised. 5.1 Apellant on kiiruse ületamise omaks võtnud, ent ületas kiirust koerale otsasõidu vältimiseks. Nimelt nägi Z.A sõidutee ääres koera, teest tükk maad eemal murul seisid täiskasvanud ja laps. Sõidutee ja muru vahele jääb asfalteeritud jalgtee. Z.A soovis vältida otsasõitu koerale ja ennetada lapse võimalikku järgnemist koerale, lisades kiirust. Sõiduki pidurdamine andnuks vastupidise tulemuse – koera ning täiskasvanute ja lapse ettearvamatu käitumise. Politseinikud ei pannud aga koera ega apellandi poolt kirjeldatud inimesi tähelegi, mis näitab, et ohtu inimestele politseinikud ei arvanud olevat ja kontrollisid üksnes sõidukite liikumise kiirust. 5.2 Lisaks palub apellant arvestada, et lisakaristuse kohaldamise korral kaotab ta tööle asumise võimaluse, kuna OÜ FBM Holding on andnud nõusoleku võtta ta tööle C-kategooria autojuhina. Apellant on töötu ja tema sissetuleku moodustab vaid 140 euro suurune töövõimetuspension (kuni 31.05.2013) ja seda võidakse edaspidi mitte määrata. Samuti vajab ta juhilube, et viia oma 1 klassis käivat tütart kooli ja huvikooli. Ka abikaasa on töötu, ent tasumist vajavad laenukohustused ja korterikulud, mistõttu on oluline, et apellant käiks tööl. 5.3 Apellant kahetseb omapoolset õigusrikkumist ja rõhutab, et kiirmenetlusest keeldumise tingis rahaliste vahendite puudumine. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks on talle aga ebaproportsionaalselt koormav ja välistab tööle saamise ning perekonnale sissetuleku teenimise võimaluse, kuna apellant on elukutselt autojuht. Kirjalikud seisukohad 2
15. Kohtuvälise menetleja esindaja taotleb jätta apellatsioon rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Kirjalikus seisukohas leitakse, et maakohtu otsus on õiguspärane ja vastavuses toimepandud teo raskusele ning suuteline isikut positiivses suunas mõjutama. Isik juhtis mootorsõidukit 30 km/h piirangualas. Tegemist on asulasisese teega, kus piirang on seatud põhjusega. Tegemist on raske liiklusrikkumisega, mis pandi toime tahtlikult ja kus on tihe liiklus (jalakäijad, teised sõidukid). Z.A väitel suurendas ta kiirust ohu vältimiseks, milline seisukoht jääb arusaamatuks. Juht, nähes ohtu, peaks kiirust aeglustama, andes endale rohkem reageerimisaega juhuks, kui oht peaks reaalseks kujunema. Juhil lasub kohustus kinni pidada kehtestatud liiklusreeglitest-seadustest ja neid mitte täites võtab ta endale teadliku riski, et karistamisel võidakse määrata karm karistus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus, tutvunud Z.A apellatsiooni, kohtuvälise menetleja seisukoha ja väärteoasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata ning põhjendab seda järgmiselt.
17. Lisakaristuse kohaldamise eeldusena on seadusandja ette näinud süülise teo toimepanemise. Käesoleval juhul on maakohus leidnud kogutud tõendeid nende kogumis hinnates, et Z.A on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. Nimetatud osas ei ole otsust vaidlustatud. LS § 227 lg 5 p 2 alusel on õigus rikkumise puhul ära võtta juhtimisõigus. Lisakaristuse mõistmise vajaduse tingib preventiivsete eesmärkide täitmise vajadus.
18. Maakohus on seega õigustatult arvestanud eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega Z.A karistamise eesmärkide saavutamiseks, kui leidis, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise näol on tegemist ühe raskeima liiklusalase väärteoga. Kohus arvestas lisaks, et tegu pandi toime linnas 30 km/h kiiruspiirangu alas, kus lähedal on mitu ülekäigurada, kool ja kus liiklevad jalakäijad. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asjaolu, et Z.A on varemgi karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest, näitab see menetlusaluse isiku ükskõikset suhtumist õiguskorda ja rikkumisega kaasneda võivasse karistusse. Apellatsioonis on Z.A märkinud, et ta on elukutselt autojuht, tal on võimalus saada tööle ning juhtimisõiguse allesjätmine on ka tema pere majanduslikku ja sotsiaalset olukorda silmas pidades oluline. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud asjaolud ei oma sellist kaalu, mis tingiks maakohtu poolt määratud lisakaristuse tühistamise. Kutseliste sõidukijuhtide puhul peab ringkonnakohus eriti taunitavaks liikluskorda eiravat käitumist ja põhjendamatute riskide võtmist olukorras, kus mõistlik olnuks hoopis sõidukiirust aeglustada, et hinnata võimalikku ohusituatsiooni ja sellele vastavalt reageerida.
19. Ringkonnakohus märgib, et mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusseaduse täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liikluseeskirju korduvalt eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine (TrtRKO 4-12-3203).
20. Z.A alternatiivse taotluse suhtes vähendada lisakaristuse kestust, tuleb märkida, et LS § 227 lg 5 p 2 näeb lisakaristusena ette juhtimisõiguse äravõtmise kestusega kolm kuni kuus kuud. Seega on maakohus Z.A-le lisakaristust määrates juba lähtunud sanktsiooni alammäärast. 3 Neil põhjustel leiab ringkonnakohus, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine on õiguskorra tagamise huvides vajalik ja maakohtu otsuse muutmine selles osas ei ole põhjendatud ega võimalik. Paavo Randma Mati Kartau 4 Tiit Lõhmus