V™S § 74 lg 1 p 15 alusel tuleb menetlusaluse isikul tasuda menetluskulud (ekspertiisitasu) summas 457 eurot. 25.08.2015 Aire Askileiskiri poolt koostatud väärteoprotokolli nr AB1473959 kohaselt 03.06.2014 kell 20:17 Tallinnas Sõpruse pst 186 juures liikudes Tammsaare tee suunas F.U juhtis mootorsõidukit BMW reg.nr XXX, sõidukiiruse valikul ei arvestanud teeoludega, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, sõitis otsa seisvale sõidukile Peugeot reg.nr XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS DnB Pank’ile, tervisekahjustused XXX’le ja XXX’le, millega rikkus
lg 3 p 1 nõuandeid ja pani toime
Kaebuse sisu 08.10.2015 esitas F.U kohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist V™S § 29 lg.1 p.1 alusel või alternatiivselt otstarbekuse kaalutlusel V™S § 30 lg.1 p.1 alusel. Ekspertiisi tegemise kulud 457 eurot palub jätta riigi kanda. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole liiklusõnnetuse tekkimises süüdi ja selle põhjustas sõiduauto Peugeot juht XXX. Kaebaja hinnangul sõitis sõiduauto Peugeot ristmikule, jäi sõiduteele risti ja asus ootamatult tagurdama, millega põhjustas liiklusõnnetuse. Kaebaja on seisukohal, et otsasõit XXX’i poolt juhitud autole oli tema jaoks vältimatu ja kaebaja ei saanud liiklusõnnetuse ette näha ja vältida, kuna XXX hakkas veel ka ootamatult ja lubamatult tagurdama. Kaebaja leiab, et tema süü on tõendamata, ta ei ole toime pannud väärteokoosseisule vastavat tegu ning otsus pole seega seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja hinnangul hoopis Peugeot juht eiras vasakpöörde sooritamisel
lg 2 p 8 ja
lg 1 nõudeid, sest ei veendunud enne manöövri sooritamist selle ohutuses ning sõiduauto Peugeot ei asetsenud vasakpöörde sooritamiseks korrektselt pärisuunavööndi vasakus ääres. Lisaks ekspertiisiaktis pole välja toodud ega viidatud asjaolule, mille alusel ekspert otsustas, et sõiduauto Peugeot seisis õnnetuse hetkel. Seega esineb kõrvaldamatu kahtlus, et sõiduauto Peugeot oli kokkupõrke hetkel liikumises (tagurdas). Kaebaja hinnangul on võimatu tõendada, kelle süül liiklusõnnetus täpselt toimus, mistõttu ei ole seda võimalik karistusõiguslikus mõttes ette heita kaebajale. Ei ole ka täiendavalt põhistatud XXX’ile ja XXX’le tervisekahjustuste tekitamine. Kohtumenetlus ja kohtuotsuse põhjendused 25.11.2015 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on väärteo toime pannud ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja ja tema kaitsja, tunnistajad XXX, XXX, XXX ja eksperdi ning uuris järgmisi väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid: - 03.06.2014 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise koht asub Tallinnas, Sõpruse pst 186 maja kõrval asuval sõiduteel. Vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadati üle sõiduk BMW 530D reg.nr XXX ja tuvastati, et sõidukil on kahjustatud esiosa ning kapott (deformeerunud), esiklaas mõranenud, kaks turvapatja (esimesed) avanenud, esimesed suunatuled ning esituled purunenud. Sõiduauto BMW 530D ees asub mootorsõiduk Peugeot 508 reg.nr XXX, millel on kahjustatud kapott ja vasakpoolne külg, esimene vasakpoolne aken purunenud, kaks turvakardinat (vasakpoolsed) avanenud, vasakpoolne suunatuli ja küljepeegel purustatud. Sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud sündmuskoha skeem ja fototabel
Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et toimus liiklusõnnetus – mootorsõiduk BMW 530D reg.nr XXX sõitis kiirusel vähemalt 60 km/h otsa sõidukile Peugeot 508 reg.nr XXX. Liiklusõnnetuse tagajärjel oli põhjustatud varaline kahju mootorsõidukitele BMW ja Peugeot – täpsemalt saadud vigastused on kirjeldatud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja jäädvustatud sündmuskohal tehtud fotodel. Samuti liiklusõnnetuse tagajärjel oli põhjustatud tervisekahju XXXja XXX, konkreetsed vigastused on samuti fikseeritud teatistes liiklusõnnetuses kannatada saanud isikute kohta. Kohtuväline menetleja õigesti jõudis järeldusele, et antud juhul on tegemist
Puudub vaidlus ka selle üle, et menetlusalune isik nägi piisavalt kaugelt, et sõiduteele on ilmunud takistus – sujuva ja häireteta liikumist Sõpruse pst-l takistas mootorsõiduk Peugeot 508. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning osapoolte ütlustega on tõendatud, et avarii toimumise ajal teekate oli märg, kuid nähtavus oli hea. Väärteoasjas kogutud materjalidest nähtub, et liiklusõnnetus toimus olukorras, kus menetlusalune isik sõitis Sõpruse pst teises (vasakus) sõidureas oma sõiduki BMW 530D liikumistrajektoori muutmata ja ei teinud midagi kokkupõrke vältimiseks sõiduteel seisma jäänud Peugeot’iga (äkkpidurduse jäljed asfaldil puudusid). Menetlusalune isik on aga seisukohal, et tema ei ole liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutav, kuivõrd liiklusõnnetuse käigus varalise kahju tekkimine on otseses põhjuslikus seoses XXX käitumisega, kuna viimane tahtlikult rikkus vasakpöörde sooritamisel
lg 2 p 8 ja
lg 1 nõudeid, ehk ta ei veendunud enne manöövri sooritamist manöövri ohutuses ning tema auto ei asetsenud vasakpöörde sooritamiseks korrektselt pärisuunavööndi vasakus ääres. Sama seisukohta väljendab ka kaitsja. Lisaks kaebaja arvamusel on olemas kõrvaldamatu kahtlus, et sõiduauto Peugeot kokkupõrke hetkel tagurdas, ehk ootamatult sõitis kaebaja juhitud BMW-le ette. F.U leiab, et tema ei ole liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutav ja avarii põhjustajaks on hoopis XXX. Seega käesoleval juhul vaidlus seisneb selles, kas sõiduauto Peugeot juhi XXX käitumine oli põhjuslikus seoses toimunud liiklusavariiga. Õiguslik küsimus seisneb selles, kas tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, põhjustas Peugeot juhi XXX käitumine või F.U enda käitumine ning kas esines tegevus, mis on tekkinud tagajärjega (liiklusõnnetusega) põhjuslikkus seoses (conditio sine qua non). Piltlikult öeldes menetlusalune isik on seisukohal, et sõiduki Peugeot juht nägi, et vasakult poolt lähenevad sõidukid ning otsustas tee vabastada ja hakkas kaebaja jaoks täiesti ootamatult tagasi Vaablase tänava suunas liikuma (tagurdama). Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud XXX käitumises liiklusseaduse rikkumisi, sest vasakpöörde sooritamise ajal distants vasakpoolt liikunud sõidukite ja Peugeot vahel oli vasakpöörde sooritamiseks piisav. Kohtuväline menetleja nimetas oma otsuses peamiseks liiklusavarii teguriks sõiduki BMW juhi poolt valitud sõidukiiruse, mille liiklusolukorrale kohaldamata jätmise tõttu toimus liiklusõnnetus. Nii menetlusalune isik, kui ka tunnistaja XXX kinnitasid kohtuistungil, et sõiduki Peugeot väljasõit peateele ning seal seisma jäämine oli kaugelt näha. Maanteeameti kaardirakenduse abil on võimalik tuvastada (http://xgis.maaamet.ee/), et Linnu teelt Vaablase tänava Sõpruse pst ristmikuni on ca 400 meetrit ning Mustamäe linnaosa piirilt sündmuskohani on ca 120 meetrit. Kui menetlusaluse isik märkas sõidukit Peugeot Mustamäe linnaosa piiri peal, siis kiirusel 4 60 km/h oli tal reageerimiseks vähemalt 7,2 sekundid (http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=54). aega
lg 2 kohaselt asulasisesel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit, s.o aeg, mille jooksul juht suudab reageerida eessõitva sõiduki ootamatu pidurdamisele (reageerimisaeg). Antud juhul kaebajal oli peaaegu neli korda rohkem aega selleks, et käituda vastavalt tekkinud situatsioonile. Seega antud juhul puudub ootamatuse moment ning BMW juht pidi reageerima vastavalt tekkinud liiklussituatsioonile. Kohtuväline menetleja on erapooletult kaalunud kõigi liiklusõnnetuses osalejate tegevust ning nende käitumist ning tuginedes ekspertiisiaktile jõudis järeldusele, et F.U on rikkunud
lg 3 p 1 nõudeid, sest juhtides mootorsõidukit sõidukiiruse valikul ei arvestanud teeoludega, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, sõitis otsa seisvale sõidukile Peugeot. Kohtu hinnangul pidi kaebaja sõidukiiruse valikul arvestama ka tee ja sõiduki seisundit (
Üldteada asjaolu on see, et märg asfalt on suvistes oludes kõige ohtlikum teekate. Seega liikudes taolisel teel juht peab eriti tähelepanelik olema, kuna rehvide haarduvuse vähenemise tõttu sõiduki juhitavus märjal asfaldil väheneb. Pidurdusmaa aga suureneb, mis rehvide libisemise tõttu võib juhi jaoks ootamatult kasvada. Menetlusaluse isiku sõiduki BMW 530D (e39) täismassiks on keskeltläbi 1745 2000 kg ja kiirendus 0-100km/h on 8,4 sekundid (http://www.autopass.ee/et/data/5062/), millest tulenevalt on tegemist üsna suure kiirendusvõimega, kuid raske autoga. Seega on võimalik järeldada, et tänu BMW 530D võimsale mootoriile F.U kiiresti kiirendas ja samuti üle kahe tonnise massi tõttu kaua pidurdas. №rmaalset pidurdamist mõjutas libe ja märg teekate. Kohtu hinnangul, võttes arvesse tema sõiduauto ülalmainitud iseärasusi, oleks BMW juht pidanud sõitma väiksema sõidukiirusega, kui 60 km/h. Ületades lubatud sõidukiirust F.U rikkus
lg 3 p 1 kirjeldatud hoolsuskohustust, millest tulenevalt juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kui juht ei arvesta ülaltoodud asjaolusid, millele peab vastama sõiduki kiirus, ületab ta lubatud riski ja oma käitumisega realiseerib kahjuliku tagajärje. Kui F.U oleks õigusnormis sisalduva hoolsuskohustust täitnud, ei oleks kahjulik tagajärg (varaline kahju) saabunud. Seda ka olukorras, millal juhitava sõiduki ees seisev sõiduk hakkab liikuma (tagurdama, pöörama, ette sõitma vms), liiklusavarii vältimiseks juht peab oma sõidukiirust vähendama nullini (nagu seda tegi sõiduki Audi 100 juht, mis sõitis BMW kõrval ja kus sõitis kaasreisijana tunnistaja XXX). Eksperdiarvamuse kohaselt sõiduauto Peugeot 508 reg.nr XXX kokkupõrke hetkel seisis, kohtul puudub alus kahelda eksperdiarvamuse õigsuses. Ekspert märkis, et seostades sõidukitel olevad jäljed nende asukohtadega oli sündmusosaliste sõidukite vastastikune asend kokkupõrke hetkel selline nagu seda on näha skeemidel. Eksperdi poolt koostatud skeemil 1 ja 2 on näha, et sõiduk Peugeot asub täielikult Sõpruse pst-l ning enne kokkupõrget sõiduki esiosa ei ületa ohutussaare piiri. See on oluline detail otsustamaks, mil määral Peugeot takistas liikumist BMW-le. Kui Peugeot’i esiosa asuks kokkupõrke hetkel ohutussaare ees, siis see asjaolu kindlasti takistaks sõiduki Peugeot liikumist tahapoole Tammsaare tee suunas külje pealt saadud löögi tagajärjel. Oluline on märkida ka seda asjaolu, et sõiduki Peugeot 508 baaspikkus on 4,792 m (http://www.autopass.ee/et/auto/Peugeot/508/) ning mõlema sõidurea blokeerimiseks Peugeot pidi tagurdama vähemalt 1,392 m tagasi (sõidutee rida laius on 3,4 m), mitte 0,5 m nagu tunnistaja XXXütles. 5 F.U seletas kohtuistungil, et ta lootis kiirusel 60 km/h ümber põigata sõiduautost Peugeot esimese sõidurea kaudu. Kohtul puudub info selle kohta, et F.U on olemas võimed ja oskused, mis lubaks tal sõidukiirusel 60 km/h sellist manöövrit sooritada. Kaebaja ei ole ise kohtuistungil sõidukiiruse ületamist põhjendanud. F.U käsutuses oli keskmisest autost võimsam ning kiirem sõiduauto, seega tavalise autojuhina ta pidi käituma liiklusreeglite järgi – sõitma linnas lubatud kiirusega, vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma. Menetlusaluse isiku versiooni ei kinnita ka see fakt, et BMW esirattad ei ole paremale ega vasakule pööratud (vt. fototabel 1). Märkimisväärne on ka asjaolu, et esimese reas sõitnud sõiduauto Audi (kus kõrvalistujana sõitis XXX) suutis takistuse ees seisma jääda. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et just sõiduauto BMW liikumise tagajärjel leidis aset sõiduautode Peugeot 508 ja BMW 530D vaheline kontakt. Eksperdiarvamuse kohaselt sõiduauto BMW liiklusõnnetuse vältimise võimaluse analüüs vajab andmeid eelkõige aja kohta, mille vältel sõiduauto Peugeot seisis enne kokkupõrget sõiduteel. Samas ekspert leiab, et BMW juhil oli võimalik kokkupõrget vältida, kui liiklusoht talle tekkis kaugemal sõiduki peatumisteekonna pikkusest ca 34 m. Menetlusaluse isiku ütlustest, mis omakorda riimuvad Peugeot juhi ütlustega, tuleneb, et liiklusoht BMW juhile tekkis ca 120 m (linnaosa piir) kaugemal sõiduki peatumisteekonna pikkusest. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku kaitsja seisukohaga, et antud juhul on võimatu tõendada, kelle süül liiklusõnnetus täpselt toimus, mistõttu esineb kõrvaldamatu kahtlus kaebaja süüdiolekus. Nii tunnistajad XXX ja XXX kui ka menetlusalune isik kinnitasid, et vahemaa Peugeot ja BMW vahel oli suur (ca 100m), mis oli kindlasti piisav sõiduki peatamiseks ja
Sõiduki Peugeot juht sattus olukorda, millal tema käitumisest enam ei sõltunud midagi (seisis ootamatu takistuse ees) ja F.U pidi vastavalt sellele käituma. Kui sõiduk jääb nii kaugel teele seisma, on iga sõidukijuhi kohustuseks kiirust vähendada ja vajadusel peatuda, mitte kihutada edasi asulasisesel teel kiirusega 60 km/h. KarS § 15 lg.3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus; isik paneb toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Väärteomenetluses puuduvad tõendid selle kohta, et varaline kahju (s.h. ka endale) oli tekitatud tahtlikult, F.U tekitas kahju ettevaatamatusest. Ettevaatamatusdelikti mõttes eeldab tegu mingi objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist. Teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamine ning selle omistamine teo toimepanijale toimub ettevaatamatusdelikti puhul samamoodi nagu tahtliku süüteo korral. Selleks on esmalt tarvis küsida, kas teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata (nt Riigikohtu lahend nr 3-1-123-13). Liiklusseaduse § 14 lg. 2 kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Selleks F.U pidi sõidukiiruse valikul arvestama liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Eirates sõidukiiruse valiku kohustust, asetas ta ohtu teised liiklejad ja enda õigushüve ning ettevaatamatusest rikkus
Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik F.U, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Vastuseks kaitsja poolt väärteoasja kohtuliku arutamise käigus tõstatatud küsimusele asub kohus seisukohale, et antud väärteoasja raames ei esine menetlusõiguse rikkumist või huvide konflikti selles, et väärteoprotokolli koostas PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja 6 Aire Askileiskiri ning otsuse väärteoasjas nr 2302,14,007717 tegi PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlusetalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri. Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-46-13 leidis, et kuna menetlusaluse isiku kaebuse korral arutab maakohus väärteoasja igal juhul tervikuna uuesti, tuleb asuda seisukohale, et maakohtu otsus asendab kohtuvälise menetleja otsuse isegi olukorras, kus maakohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt või tervikuna muutmata. Seega antud juhul tuginedes A. Askileiskiri poolt koostatud väärteoprotokollis nr AB1473959 märgitud faktilistele asjaoludele kohus teeb väärteoasjas nr 2302,14,007717 uue otsuse, mis asendab kohtuvälise menetleja otsuse. Samas, kui kaebaja arvas, et mingil põhjusel O.Askileiskiri ei saanud olla erapooletu, pidi ta V™S § 26 lg 1 kohaselt esitama kohtuvälisele menetlejale O.Askileiskiri taandamise taotluse, kui oleks esinenud V™S § 25 toodud alused. Huvide konflikti küsimus tõusetus alles kohtuistungil, mitte kaitsja poolt kohtule esitatud kaebuses. Kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas kohtuistungil, et Aire Asikleiskiri ja Omari Askileiskiri (abikaasad) ei tööta teine teise alluvuses. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja otsus ja menetlusalune isikule mõistetud karistus on põhjendatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati F.U
Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse alla
lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.
lg 1 sätestab, et mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas asjas ei ole raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Põhikaristus
Kohus on seisukohal, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Menetlusalune isik ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet. Kohus leiab, et ei ole võimalik väärteomenetlust lõpetada V™S § 30 lg 1 p 1 alusel, sest liiklusõnnetusega on põhjustatud tervisekahjustused XXX’le ja XXX’le, sellises olukorras esineb avalik menetlushuvi ja antud juhul kohus ei saa sedastada, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 15.09.2015 otsuse nr 2302,14,007717– muutmata. V™S § 2 kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 175 lg 1 p 3, 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus asub seisukohale, et ei esine alust menetluskulude (ekspertiisi tegemisega seotud kulude) riigi kanda jätmiseks. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.