1-12-489/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-12-489 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu
2. mai 2012 otsus, kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav T.J, isikukood XXX, elukoht XXXX, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta; varasemalt kriminaalkorras karistatud kaks korda Resolutsioon T.J-i apellatsioon jätta läbi vaatamata ning tagastada apellandile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Viru Maakohtu
4. mai 2012 otsusega tunnistati T.J kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 215 lg 2 p-de 1,2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust, samuti KarS § 199 lg p-de 7,8,9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 28.09.2010 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa - 1 aasta 1 kuu 11 päeva – võrra ning mõisteti T.J-ile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 11 päeva vangistust. T.J tunnistati süüdi võõra vallasasja korduvas ning grupiviisilises omavolilises kasutamises, samuti mitmetes varguse episoodides, mis olid pandud toime grupis, sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Kohtuotsuse tegemise aluseks oli 28.05.2012 süüdistatava ning prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe, mille sõlmimisest võttis osa ka süüdistatava kaitsja (kd 3, tlk 58). 1
5. Maakohtu otsuse peale esitas T.J apellatsiooni, milles palub end õigeks mõista kahes võõra vallasasja omavolilise kasutamise episoodis ning neljas varguse episoodis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb süüdistatava esitatud apellatsioon jätta läbi vaatamata. Enda seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt. 3.1 Nimelt on käesolev kriminaalasi lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab konkreetsed piirid kohtuotsuse apellatsiooni korras vaidlustamisele. KrMS § 318 lg 4 sätestab, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni vaid juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
7. peatüki
8. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 3.2 Ühelegi osundatud apellatsiooniõigust loovale alusele süüdistatav apellatsioonis osundanud ei ole ning kriminaalkolleegiumi hinnangul puuduvad need ka apellatsiooniväliselt. Sisuliselt on aru saada, et T.J on asunud enda süüd eitama, mis ei ole aga apellatsiooniõigust loovaks asjaoluks. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-81-11 toonitanud, et apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud (vt viidatud otsuse p 27). Seega puudub T.J apellatsiooniõigus ning tema apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 323 lg 2 p-st 2 ja § 326 lg 2 l-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium J. Šakovi apellatsiooni läbi vaatamata. Paavo Randma Aarne Sarjas Maarika Kuusk 2