1-12-477/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-477 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.T (K.T) süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning E.I süüdistuses KarS § 199 lg 1, § 200 lg 2 p 7 ja § 121 järgi Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. juuli 2012 otsus süüdistatav K.T kaitsja vandeadvokaat Marina Valge apellatsioon RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras: jätta süüdistatav K.T kaitsja vandeadvokaat Marina Valge apellatsioon Tartu Maakohtu
4. juuli 2012 otsuse peale kriminaalasjas 1-12-477 läbi vaatamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge ja Uiga kaudu 153,6 eurot (sada viiskümmend kolm eurot kuus senti) vandeadvokaat Marina Valgele tema poolt K.T-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista K.T-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 153,6 eurot riigituludesse.
7. K.T tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „K.T 1-12-477 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 19.07.2012 otsusega mõisteti K.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ning teda karistati 5 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel asendati Tartu Maakohtu 02.02.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 79 tundi üldkasulikku tööd, vangistusega 1 kuu 9 päeva ning K.T liitkaristuseks mõisteti 6 kuud 9 päeva vangistust. E.I-le ja K.T-le esitati KarS § 200 lg 2 p 7 järgi süüdistus selles, et nad kaastäideviijatena 27.06.2011 kella 1.30-1.40 paiku Põlvamaal Räpina vallas Linte külas XXX võtsid P.M. ära vägivallaga ebaseadusliku omastamise eesmärgil 20 eurot sularaha, sülearvuti Fujitsu Siemens koos akulaadijaga kogumaksumusega 120 eurot, arvuti lisaseadme SAITEK maksumusega 10 eurot ja mobiiltelefoni NOKIA5730 maksumusega 100 eurot järgmiselt. E.I võttis vägivallaga ära, olles mõned minutid tagasi peksnud P. M. ja kasutades ära vägivalla toimet, P. M taskust 20 eurot sularaha. Samal ajal võttis K.T eelpool nimetatud esemed. E.I takistas P. M., kes püüdis K.T tegevust katkestada, madratsile pikali lükates. P. M ei julgenud D. Lõsesnkole ega K.T-le vastupanu osutada, kuna E.I mõned minutid tagasi peksis samas toas P. M. rusikaga näkku ja jalgadega rindkeresse, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja nahaaluse verevalumi vasaku silma all, pehmete kudede turse vasakul pool sarnaluu- ja kiirupiirkonnas. Apellatsioonis esitatud taotlused K.T kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist K.T-le mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, mõistes K.T-le rahalise karistuse minimaalmääras. K.T kaitsja ei nõustu maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas ja on seisukohal, et K.T suhtes oleks olnud võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol. Apellatsiooni kohaselt ei tuvastanud maakohus K.T suhtes karistust raskendavaid asjaolusid ning luges karistust kergendavaks asjaoluks hõivatud asjade vabatahtlikku tagastamist. Kaitsja hinnangul ei arvestanud maakohus karistuse mõistmisel kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti tulemustega, mille kohaselt on K.T nõrgamõistuslik (kerge vaimse alaarenguga) ning tal esinevad olulised käitumishäired ja alkoholi kuritarvitamine, mis ei takistanud ega piiranud tema võimet 27.06.2011 aru saada oma teo keelatusest ja oma käitumist juhtida. Kaitsja märgib, et K.T soovib minna õppima Rakvere Ametikooli ning on täitnud kohustust teha üldkasulikku tööd. Apellant on seisukohal, et kohus on arvestanud karistuse mõistmisel eelkõige süüdlase isiku, mitte tema süüd. Apellatsiooni kohaselt on maakohus põhjendanud K.T-le lühiajalise vangistuse mõistmist sellega, et isikut on varem karistatud, kuid on jätnud motiveerimata selle, miks K.T on vajalik karistada vangistuse, mitte kergemaliigilise karistuse – rahatrahviga. Kaitsja hinnangul ei ole K.T süü kuriteo toimepanemisel suur. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus leiab, et K.T kaitsja apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. 2 KrMS § 326 lg 2 teisest lausest tulenevalt võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
10. K.T kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ning K.T-le vangistuse asemel rahalise karistuse mõistmist, kuna leiab, et K.T süü ei ole suur ning maakohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud K.T isiku ja ekspertiisiaktiga ning ei ole põhjendanud, miks ei saa K.T karistada rahalise karistusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus K.T-le mõistetud karistuse osas on põhjendatud ja seaduslik ning ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on karistuse mõistmisel (2 kd tl 72) arvestanud K.T varasemat karistatust, karistust kergendava asjaoluna kahju vabatahtliku hüvitamist, karistust raskendatavate asjaolu puudumist, tema poolt üldkasuliku töö ajal uue kuriteo toimepanemist ning järeldanud sellest, et K.T ei ole endale varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud, mistõttu on teda vaja karistada edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumise ja õiguskorra kaitsmise huvides lühiajalise vangistusega 5 kuud. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonis esitatud väitega, et maakohus pole põhjendanud, miks on K.T suhtes vajalik vangistuse kohaldamine. Maakohus on K.T varasemaid karistusi ja üldkasuliku töö tegemise ajal uue kuriteo toimepanemist arvesse võttes põhjendatult leidnud, et K.T suhtes on vangistuse kohaldamine vajalik selleks, et mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Väheoluline pole K.T isiku puhul tema varasem kriminaalne käitumine ning ilmselgelt ei avalda senised leebemad mõjutusvahendid enam üld-ja eripreventiivset toimet. Maakohtu otsusega mõistetud vangistus on niigi sanktsiooni alammäära lähedane. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma ka kaitsja poolt viidatud eksperdiarvamus K.T vaimse alaarengu ja käitumishäirete kohta sellist kaalu, et tingiks K.T suhtes vangistuse asemel rahalise karistuse kohaldamise, kuna vastava eksperdiarvamuse kohaselt ei olnud K.T võime oma teo keelatusest aru saada ja oma käitumist juhtida piiratud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning apellatsioonis väljatoodud asjaolud karistuse kergendamiseks ei ole põhjendatud. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
11. K.T kaitsja esitas koos apellatsiooniga ringkonnakohtule taotluse tema poolt osutatud riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning taotles apellatsiooni koostamise eest 12 pooltunni jooksul koos käibemaksuga 230.40 euro väljamõistmist. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 2 pooltundi, suhtlemiseks kliendiga 1 pooltund, tutvumiseks Riigikohtu lahenditega 2 pooltundi ning apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 7 pooltundi. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja Riigikohtu lahenditega tutvumise aja arvutamisel eksinud, märkides ajavahemiku 9.00–9.30 pikkuseks 1 pooltunni asemel 2 pooltundi. Samuti leiab ringkonnakohus senisest riigiõigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse taotluste lahendamise praktikast lähtudes, et kaheleheküljelise apellatsiooni koostamisel, milles kaitsjapoolseid motiive sisaldub ühel leheküljel, ei ole põhjendatud ajakuluks 7 pooltundi nagu 3 kaitsja on tasu arvestusse märkinud. Ringkonnakohtu hinnangul on antud kriminaalasja mahukust ja apellatsioonis esitatud taotluste ulatust ja õiguslikku keerukust arvesse võttes põhjendatud kaitsja tasu väljamõistmine apellatsiooni kirjutamise ja esitamise eest 4 pooltunni ulatuses. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas kaitsja poolt apellatsiooni koostamiseks kulutatud aja pikkuseks koos kohtulahenditega tutvumise ja kliendiga suhtlemisega kokku 8 pooltundi ning sellele vastava tasu suuruseks 128 eurot, mis koos käibemaksuga 25,6 eurot teeb väljamõistetava tasu suuruseks 153,6 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus K.T-lt välja kaitsja tasu summas 153,6 eurot vandeadvokaat M. Valge poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4 Aarne Sarjas