kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav U.S, isikukood: xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud: - Harju Maakohtu 17.01.2011.a otsusega
Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 26.11.2015.a. Kaitsja Toomas Alp § 424 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada U.S
järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 226 (kahesaja kahekümne kuue) päevamäära (päevamäär 10 eurot) suuruses summas, so 2 260 (kaks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot.
lg 1 alusel arvestada U.S eelvangistuses viibitud aeg 25.11.2015.a kuni 26.11.2015.a, so 2 (kaks) päeva, millele vastab rahalise karistuse 6 päevamäära, karistusaja hulka ning lugeda tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 220 (kakssada kakskümmend) päevamäära (päevamäär 10 eurot), so 2 200 (kaks tuhat kakssada) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 №rdea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916400000734 ning selgituse “U.S, otsus nr 115-10198, rahaline karistus“.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena U.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus U.S süüditunnistamist
järgi ja karistamist rahalise karistusega 226 miinimumpäevamääraga (10 eurot), s.o 2260 eurot.
lg 1 alusel arvata eelvangistus 25.11.2015.a - 26.11.2015.a, s.o 2 päeva U.S kantud karistusaja hulka, seega rahaliseks karistuseks jääb 220 miinimumpäevamäära (10 eurot), s.o 2 200 eurot.
lg 1 alusel lisakaristusena võtta U.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav U.S aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav U.S, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. 3
Kohtu seisukoht menetluskulude osas U.S menetluskuluks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. U.S on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist kuueks kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades, et süüdistataval kuulub tasumisele ka rahaline karistus, käib U.S-ile ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades U.S varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 645 eurot 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.