4-13-3944/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-3944 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Väärteoasi H.H väärteoasi Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusaluse isiku H.H (H.H) kaitsja advokaat Andrei Matvejevi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 196 lg-st 2 jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2013 kohtumäärus muutmata ja menetlusaluse isiku H.H kaitsja advokaat Andrei Matvejevi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on V™S § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 24.05.2013 tegi Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino otsuse väärteoasjas nr 2330,13,002196, millega karistati H.H LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o summas 80 eurot.
5. H.H esitas 14.06.2013 Viru Maakohtule ülalnimetatud üldmenetluses tehtud väärteootsuse peale kaebuse.
6. Viru Maakohtu 25.06.2013 määrusega jäeti H.H kaebus läbi vaatamata seoses kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisega. Kohtumääruse kohaselt nähtub väärteoasja materjalidest, et kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 29.05.
7. Seega algas kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaeg 30.05.2013 ja lõppes 13.06.
8. Kaebus aga esitati 14.06.2013, s.o kaebetähtaega ületades.
9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse H.H kaitsja, taotledes määruse tühistamist ja kaebetähtaja ennistamist. Kaebuses esitatud seisukohad on järgmised. 4.1 Kaitsja märgib, et 3.05.2013 esitas H.H Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks käesoleva väärteoasja kohtueelses menetluses ja kohtulikul arutamisel. Ühtlasi soovis menetlusalune isik esitada kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Viru Maakohtu 6.06.2013 määrusega väärteoasjas nr 4-13-2848 H.H taotlus rahuldati. Teade õigusabi määramiseks ilmus RIS-is 13.06.2013 kell 16:00 ning oli vastu võetud Advokaadibüroo Sven Sillar vandeadvokaadi abi A. Matvejevi poolt 13.06.2013 kell 16:
10. Kaitsjal ei olnud ei võimalust ega aega selleks, et samal päeval tutvuda väärteoasja materjalidega või kohtuda menetlusaluse isikuga, et selgitada välja menetlustähtajad ja esitada õigeaegselt kaebus. Järgmisel päeval, s.o 14.06.2013 esitas menetlusalune isik kaebuse iseseisvalt, lähtudes kohtuvälise menetleja otsuse sõnastusest, et kaebuse esitamise viimane päev on 14.06.
11. V™S § 74 lg 1 kohaselt tuleb kohtuvälisel menetlejal otsuses muude andmete kõrval obligatoorselt näidata ka edasikaebamise kord ja tähtaeg. Olemuslikult ja funktsionaalselt on kohtuvälise menetleja karistusotsus lähedane väärteoasjas tehtavale kohtuotsusele. Seega peab kohtuvälise menetleja otsus olema üheselt mõistetav, vastasel juhul satub isik eksitusse tegelikust edasikaebamise tähtajast. Käesoleva asja puhul ei ole kaitsja hinnangul otsuse tekstist heas usus tegutsevale mõistlikule isikule üheselt arusaadav, et kaebuse esitamiseks ettenähtud aeg lõppes juba 13.06.2013, sest kohtuväline menetleja sõnaselgelt määras otsuses kaebuse esitamise tähtajaks just 14.06.
12. 4.2 Samuti leiab kaitsja, et antud juhul oli menetlusalune isik õigusabi määramise teate RISs avalikustamise hilinemise tõttu jäetud ilma õigeaegsest õigusabist, millega riivatakse oluliselt menetlusaluse isiku kaitseõigust, mis on väärteo- ja kriminaalmenetluse põhimõtete oluline rikkumine, kuna menetlusalusel isikul puudus võimalus kaitsta end õigusteadmiste puudumise tõttu. 4.3 Kokkuvõttes on kaitsja seisukohal, et antud juhul oli kaebuse esitamise tähtaeg möödalastud mõjuval põhjusel, s.o kohtuvälise menetleja otsuse kaebetähtajaga seotud arusaamatuse ja hilinenud riigi õigusabi korras advokaadi määramise tõttu. Isegi kui menetlusaluse isiku kaitsja oleks olnud teadlik kaebetähtajast, oleks ta olnud sunnitud esitama taotluse kaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks, kuna tal ei olnud võimalust põhjendatud kaebuse ettevalmistamiseks ilma väärteoasja materjalidega tutvumiseta, arvestades asjaolu, et toimik oli juba edastatud kohtusse teises linnas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud motiividel puudub alus.
14. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on V™S § 117 lg 1 p 1 alusel H.H kaebuse nõuetelevastavuse kontrollimisel õigesti lähtunud V™S § 114 lg-st 4, mille kohaselt esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Käesolevas asjas koostatud väärteoprotokolli kohaselt oli kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 29.05.
15. Seega hakkas 15-päevane kaebetähtaeg kulgema alates 30.05.2013 ning kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 13.06.
16. Seega, esitades maakohtule kaebuse 14.06.2013 ei järginud H.H kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaega, mis on V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kaebuse läbi vaatamata jätmise aluseks.
17. Asjaolu, et kohtuvälise menetleja otsuses oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks märgitud 14.06.2013, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust H.H kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemiseks. Kohus rõhutab, et menetlusosaliste kaebeõigus ja kohtute sisuline 2 pädevus kaebuste lahendamiseks tuleneb seadustest, mitte lahendites kirjapandust (RKKKm nr 3-1-1-97-02, p-d 5-6). Seega ei saanud H.H tugineda otsuses märgitud kaebuse esitamise viimasele päevale, vaid pidi lähtuma seadusest tulenevast kaebetähtajast, s.o 15 päevast. H.H pidanuks kaebuse esitamise viimase päeva osas valvsaks muutma ka asjaolu, et edasikaebekorrale järgnevalt on otsuses märgitud selle jõustumine (kui kaebust ei esitata) 14.06.
18. Menetlusalune isik pidanuks ringkonnakohtu hinnangul taipama (ja seda ka ilma juriidiliste eriteadmisteta), et otsus saab jõustuda alles kaebuse esitamise viimasele päevale järgneval, mitte samal päeval.
19. Seoses määruskaebuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt tingib kaebetähtaja ennistamise H.H-le hilinenult riigi õigusabi korras advokaadi määramine, märgib ringkonnakohus, et ehkki menetlusalusel isikul on V™S § 19 lg 1 p 2 kohaselt õigus kaitsja abile, ei takista kaitsja puudumine väärteomenetluse toimetamist. Nii ei peata kaitsja mitteilmumine menetlusaluse isiku suhtes menetlustoimingu tegemist (V™S § 19 lg 2). Samuti ei too kaitsja määramiseks riigi õigusabi taotluse esitamine V™S § 114 kohaselt kaasa maakohtule kaebuse esitamise tähtaja peatumist (erinevalt V™S §-s 156 sätestatud kassatsioonitähtajast). Eeltoodu alusel ei anna asjaolu, et menetlusaluse isiku kaitsja sai kaitseülesande alles kaebuse esitamise viimasel päeval, ringkonnakohtu hinnangul alust kaebetähtaja ennistamiseks – isikul endal oli õigus ning võimalus esitada kohtule tähtaegne kaebus.
20. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse menetlusaluse isiku kaitsja määruskaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Aarne Sarjas 3 muutmata ja