Obsah (4)

§ 15§ 18§ 2§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tiit Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16-7059 Väärteoasi J.B väärteoasi RelvS § 8

) § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamine, soetamine, omamine, hoidmine, müümine, kandmine, edasitoimetamine, vedamine või muu ebaseadusliku käitlemine menetlusaluse isiku J.B poolt. Päringust isikuandmete avaldamiseks (tl 29) nähtub, et oksjoni keskkonnas O sta.ee oli

1. juulini oksjonil nimega „Uus AK-47 kokkupandav taak-nuga“ kirjelduse kohaselt müügis tsiviilkäibes keelatud külmrelv – vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm. Nimetatud oksjoni müüja kasutajanimi oli „andruskk“. Päringuga paluti väljastada nimetatud oksjoni müüja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kontaktandmed. Vastusest päringule (tl 34) nähtub, et Osta.ee keskkonnas on registreeritud kasutaja „andruskk“ järgmiste andmetega: nimi J.B, isikukood xxx. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist 08.07.2016 (tl 39 ja tl 39 pöördel) nähtub, et 25.03.2016 ostis J.B interneti müügikeskkonnast Osta.ee „xxxx“ nimeliselt kasutajalt lahtikäiva noa, mille tera pikkus on 15-16 cm. Sellest noast oli müügikeskkonnas üleval ka pilt. Ta ei teadnud, et tegemist võib olla külmrelvaga. Kui ta oli noa kätte saanud pakiga, sai ta aru, et tegemist ei ole noaga, mida ta soovis osta. №a tera pikkus pakiga saadetud noal oli 8 cm. Müüjale ta selle kohta midagi ei öelnud. Noa ostis ta 21 euroga + postikulu. Paar kuud hoidis ta nuga enda käes ja juunikuus pani ise selle sama noa müüki Osta.ee keskkonnas. Tema kasutajanimi seal on „andruskk“. Oma kontol müüs ta seda sama ainukest nuga. Noa pildid kopeeris ta kasutajalt „xxxx“. Ta esitas müügikuulutuses samuti valeandmed noa kohta. Kui keegi küsis noa tera pikkust, siis kommentaarides vastas ta, et tera pikkus on 15-16 cm vastavalt mõõdulindile. Nuga müüs ta 30 euroga. Küsijaid noa kohta oli, kuid keegi nuga ära ei ostnud. Sellel nädalal helistati politseist ja öeldi, et ta müüb külmrelva, mis on Osta.ee müügikeskkonnas. Paluti politseisse tulla ja nuga kaasa võtta. 08.07.2016 tuli ta politseisse oma noaga. Politsei vaatas nuga ja ütles, et see ei ole see õige. Tema ei öelnud juba telefonis, et tegelikult on tal oleva noa tera lühem kui sellel, mida ta müüs, sest seda temalt ei küsitud. Tema valet nuga kaasa ei võtnud, see ongi see, mille ta ostis ja mille tera pikkus on 8 cm. Valeandmed noatera pikkuse kohta Osta.ee-s esitas ta seetõttu, et kartis, et ei saa muidu nuga müüdud. Päringust isikuandmete väljastamiseks (tl 28) nähtub, et J.B väitel ostis ta külmrelva 23.03.2016 Osta.ee müügikeskkonnast „xxxx“ kasutajanime kasutavalt müüjalt. Seoses sellega paluti väljastada Osta.ee oksjoni müüja kasutaja „xxxx“ ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kontaktandmed. Vastusest päringule (tl 30) nähtub, et tuvastati, et 25.03.2016 on Osta.ee kasutaja „andruskk“ ostnud enampakkumiselt eseme https://osta-ee.postimees.ee/ak-47-kokkupandav-taak-nuga- 5 76466088.html, mille müüjaks oli kasutaja „xxxx“. Kasutajat „xxxx“ Osta.ee keskkonda registreeritud ei ole. Kasutaja „xxxx“ andmed on järgnevad: nimi K K, isikukood xxxx, e-mail: xxxx. Tunnistaja ülekuulamise protokollist (tl 42-43) nähtub, et tunnistaja V S kasutab vahetevahel interneti ostu-müügi portaali Osta.ee. Seda ostukeskkonda kasutab ta kasutajanimega „xxxx“. Kasutajana on tegelikult registreeritud tema õde K K, aga tema kasutab lihtsalt seda. Tänaseks on kasutajanimi „xxxx“ suletud. See suleti paar nädalat tagasi selle pärast, et keegi ei kasuta seda enam. Märtsikuus
2. aastal kasutas tema seda Osta.ee müügiportaali ja müüs seal tääknoa. Ta enam ei mäleta, kellele ta selle noa müüs. Noa müüs ta 20 euroga. Seda kasutajanime ta ei tea, kellele ta selle noa müüs, aga politsei jutu järgi Andrusele. Nuga oli puidust käepidemega ja teraosa pikkus oli umbes 15 cm. Nuga oli uus ja oli avatav nupule vajutades. Noal ega noa teral vigastusi ei olnud. Noa tera mõõtis ta ära joonlauga ning lisas ka pildi Osta.ee portaali koos joonlauaga. Pildil oli ka noa kõrval joonlaud ja seal olid mõõdud ilusti näha. Seda ta ei teadnud, et selline nuga on tsiviilkäibes keelatud. Peale seda, kui ta noa müüs, ei ole ta selle ostjaga rohkem kontaktis olnud. Fotodelt (tl 37-38) on näha tääknuga, mille V S menetlusalusele isikule J.B-le müüs ning mida nii V S kui ka J.B oma müügikuulutustes kasutasid. Tääknoa kõrvale astetatud joonlaualt nähtub, et noa tera on pikem kui 15 cm. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist 22.08.2016 (tl 40-41) nähtub, et eelnevalt ülekuulamisel antud ütlustele soovib J.B lisada, et pärast seda, kui ta oli Osta.ee-st tellitud tääk-noa kätte saanud, kirjutas ta 27.03.2016 müüjale Osta.ee-sse kommentaari, et kaup kiirelt käes, ei ole suurem asi. Ta tahab ka lisada, et tegelikult ei saanud ta ka samasuguse käepidemega nuga. Pildil oleva ja reaalselt temale saadetud noa käepide olid erinevad. Erinev on ainult käepideme puiduosa toon. Pildil oleval noal oli see tumedam. Samuti oli tera tegelikkuses palju lühem – 8 cm. Kui noa kätte sai, siis ta nägi, et tera on lühem. Sellele ta tähelepanu ei pööranud, kas ta ongi lühema teraga või on see tera justkui ise käsitsi lühemaks tehtud. Väljavõttest Osta.ee müügikuulutusest (tl 32-33) nähtub, et kasutaja „andruskk“ pakkus Osta.ee oksjonil 30.06.2016 kell 19:56:30 kuni 01.07.2016 kell 19:56:30 müügiks tääk-nuga, oksjoni pealkirjaks oli märgitud „Uus AK -47 kokkupandav taak-nuga“. 01.07.2016 kell 17:23 on kasutaja „andruskk“ vastanud talle esitatud küsimusele noa kohta, et see avaneb nupule vajutamisega ja tera pikkus on 15-16 cm, teisel pildil on joonlaud kõrval, seal on mõõdud näha. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 35-36) nähtub, et Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse xxxx K F viis läbi vaatluse, vaadeldavaks objektiks oli tääknuga. Vaatluse käigus tuvastati, et tääknoa üldpikkus on 27,5 cm, noatera pikkus on 8 cm. Noa tera on valget värvi metallist ning noa tera käepideme poolsele osale on pressitud kiri AK47 CCCR. Noa tera terapoolne osa on kriimustatud ja seal on justkui viilimise ja lihvimise jäljed, mitte ei ole terav lõige nagu mujal teral. Noa käepide on 19,5 cm pikk ning osaliselt on käepide valget värvi metallist, osaliselt puidust. Käepideme terapoolsel osal on külje peal nupp, millele vajutades avaneb tera. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendi nr 3-1-1-88-06 punktis 11 märkinud, et vastavalt KrMS §-le 61 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kui mingi 6 tõendamiseseme asjaolu kohta on tõendid vastuolulised, peab kohus paratamatult teatud selektsiooni alusel otsustama, kas lugeda teatud väide tõendatuks või mitte. Kõiki tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et on tõendatud, et J.B omas 01.07.2016 tsiviilkäibes keelatud külmrelva – tääknuga, mille tera pikkus on vähemasti 15 cm ning mille tera on vedru- või raskusjõul väljaviskuv – ning pakkus seda interneti ostu-müügi keskkonnas Osta.ee. J.B on oma ütlustes kinnitanud, et ostis Osta.ee portaalist kasutajanime „andruskk“ all „xxxx“ nimeliselt kasutajalt lahtikäiva noa, mille tera pikkus on 15-16 cm. Tunnistaja V S oma ütlustes kinnitas umbes 15 cm pikkuse noateraga tääknoa müümist Osta.ee keskkonnas kasutajanime „xxxx“ alt, nuga oli uus ja avatav nupule vajutades, noal ega teral vigastusi ei olnud ning noa tera mõõtis ta ära joonlauaga ning lisas sellest ka pildi Osta.ee-sse. Menetlusalune isik J.B kinnitas, et kasutas noa müümiseks Osta.ee keskkonnas eelmise müüja pilte ning küsimusele noa tera pikkuse kohta andis ostuportaalis vastuseks 15-16 cm. Kohtu hinnangul ei ole J.B ütlused, et tema sai müüjalt noa, mille tera on 8 cm pikkune, eluliselt usutavad, kuivõrd menetlusalune isik ei teavitanud müüjat sellest, et ostetud kaup ei vastanud kirjeldusele ning müüs ise sama kirjeldust ja pilte kasutades nuga edasi. Ka ei maininud J.B politseile, kui teda jaoskonda kutsuti, et tegelikult on noa tera 8 cm pikkune, vaid see selgus alles ülekuulamisel. Asitõendi vaatlusprotokollis sisalduvaid fotosid ning müügikuulutuses kasutatud fotosid kõrvutades nähtub, et tegu on sama noaga, mille tera on lühemaks tehtud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik püüab vastutusest kõrvale hiilida ning on seetõttu andnud ennast õigustavaid ning tegelikkusele mittevastavaid ütluseid. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et J.B rikkus RelvS § 20 lg 2 p 3 nõudeid, pannes toime RelvS § 892 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 18

lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.

§ 18

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et J.B 2 pani RelvS § 89 lg 1 sätestatud väärteo toime hooletusest, kuivõrd tema ütlustest nähtub, et ta ei olnud teadlik, et ostetud ese on külmrelv. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 9.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et RelvS § 892 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik J.B .

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RelvS § 892 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahvühikut või aresti. 7 3 Kohtuväline menetleja on J.B-le määranud karistuse RelvS § 89 lg 1 alusel, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti ning karistanud menetlusalust isikut rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o summas 80 eurot. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuväline menetleja märkinud. 3 Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus J.B karistamise osas RelvS § 89 lg 1 2 järgi tuleb tühistada ning teha uus otsus, millega tunnistada J.B süüdi RelvS § 89 lg 1 järgi ning määrata talle selle alusel uus karistus. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei näe. Kohus võtab arvesse, et karistusregistri väljatrükist (tl 47) nähtuvalt puuduvad menetlusalusel isikul J.B kehtivad karistused. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Eeltoodust tulenevalt, kuigi RelvS § 892 lg 1 näeb ette raskema karistuse kui RelvS § 893 lg 1, leiab kohus, et menetlusalusele isikule määratavaks karistuseks RelvS § 892 lg 1 järgi tuleb määrata rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o summas 80 eurot, et mitte raskendada menetlusaluse isiku olukorda. 10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab kohus J.B kaebuse osaliselt ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlusteenistuse xxxx T L 20.09.2016 3 otsuse väärteoasjas nr 2590,16,003262, millega J.B-le määrati RelvS § 89 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o summas 80 eurot, karistuse määramise osas 2 RelvS § 893 lg 1 järgi ja teeb uue otsuse, millega tunnistab J.B süüdi RelvS § 89 lg 1 järgi ning mõistab talle karistuseks rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, s.o summas 80 eurot. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 8