Vastavalt 13.12.2016 koostatud väärteoprotokollile nr AB1433151 (2315,16,011776) 13.09.2016 kell 16:52 Harjumaal, Tallinnas, Pirita tee 100 juures liikudes Viimsi suunas juhtis N.K mootorsõidukit Subaru Forester reg.nr XXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on taastamata. Juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 75+/-3 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 22 km/h võrra. Juhtis mootorsõidukit ning kontrollimisel puudus juhil liiklusjärelevalve teostajale esitamiseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument või isikut tõendav dokument. Sellega rikkus N.K
lg 1 p 1, § 15 lg 1 p 2 ja § 88 lg 1 ja nõudeid ning pani toime
Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles N.K-le karistuseks
Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Menetlusaluse isiku N.K väärteoprotokollis nr AB1433151 märgitud ütluste kohaselt ta on nõus rikkumisega ja kahetseb tehtud. - Menetlusaluse isiku N.K ütluste kohaselt 13.09.2016 juhtis mootorsõidukit Subaru Forester XXXX, Pirita teel 100 juures suunaga Viimsi poole ning ületas kiirust. Puudus kaasas olev isikut tõendav dokument, kui politsei oli teda kinni pidanud ja tutvustanud kiiruse ületamist, palus politsei esitada isikut tõendav dokument, mida tal kaasas ei olnud. Kuna tal puudus juhtimisõigus (juhtimisõigus oli peatatud) ei soovinud ta politseile oma tegeliku nime öelda. Politsei tuvastas tema isikuandmeid andmebaasi kaudu, ütles politseile oma venna nime ning esitanud end vennana, kuna nad on vennaga väliselt sarnased. Edastas valeandmeid lootuses pääseda kergema karistusega, mida tagantjärele kahetseb väga. Kahetseb tehtut, saab rikkumise tõsidusest aru, tunnistab oma süüd ning edaspidi sellist rikkumist toime ei pane. - 30.11.2016 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus koos Maanteeameti vastusega, millest nähtuvalt N.K (ik XXX) ei omanud seisuga 13.09.2016 õigust juhtida B-kategooria mootorsõidukit, juhtimisõigus taastatud 19.09.2016.a. - Ida-Harju PJ 13.09.2016 kiirmenetluse otsus nr 10220152786738 (2315,16,009426), mille kohaselt karistati XXXX (ik XXXX)
- Isikusamasuse tuvastamise protokollist (13.09.2016 kell 17:00) nähtuvalt andmete kontrollimisel tuvastati XXXXisikusamasus. - - - XXXXvastuväide ja kaebus väärteoasjas nr 2315,16,009426 koos positsioneerimise andmetega ja 17.10.2016, 04.11.2016 Harju Maakohtu määrused ning 30.11.2016 Harju Maakohtu otsus, millest nähtuvalt tühistati PPA 13.09.2016 kiirmenetluse otsus täies ulatuses ning lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et 19.09.2016 N.K juhtimisõigus on taastatud. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli asendanud heli- ja videosalvestus 2315.16.011776 vastab VTMS § 31 lõike 11 punktides 1-3 sätestatud nõuetele: see on seotud väärteoasjaga nr 2315,16,011776, salvestisest nähtub millal (13.09.2016 kell 16:52), millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud (PPA). Samuti salvestisest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud – mootorsõiduki Subaru reg.nr XXXX (esiklaasil paremal) sõidukiirus oli 75 km/h. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on N.K väärteokorras karistatud kaheksa korda, sh kolm korda
lg 1,2 järgi rahatrahvidega, millised on tasumata (üks asendatud üldkasulikku tööga). Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning N.K süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus on taastamata. Juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 75+/-3 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 22km/h võrra. Juhtis mootorsõidukit ning kontrollimisel puudus juhil liiklusjärelevalve teostajale esitamiseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument või isikut tõendav dokument. N.K käitumine sisaldab
N.K käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on N.K varem väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades (
lg 2), kaks korda turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest (
lg 1 p 1 ja lg 2), motokiivri kasutamise nõuete rikkumise eest (
lg 11) ja kolm korda mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest (
Kohus leiab, et arvestades N.K süü suurust ning asjaolu, et teda on varem väärteokorras karistatud liiklusrikkumiste eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. N.K puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Samuti N.K enda seletusest nähtub, et on välja kuulutatud tema kui eraisiku pankrot, mistõttu rahatrahvi mõistmine ei ole põhjendatud. KarS § 56 lg 1 teine lause teeb otsese viite sellele, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada sellega, et mõistetav karistus peab mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, mistõttu tähendab see üheselt mõistetavalt, et karistuse mõistmisel, s.o nii liigi kui määra kujundamisel evib mõju ka menetlusaluse isiku senine elukäik, sh tema eelnev karistatus – märgitu võimaldab prognoosida määratava või mõistetava karistuse eripreventiivset toimet (RKKKo nr 3-1-1-99-06). Eelnevalt on N.K väärteokorras karistatud rahatrahviga, (kaks rahatrahvi asendati üldkasulikku tööga), mis ei ole mõjutanud teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist. Käesoleval ajal omab N.K töökohta ning kohus peab võimalikuks karistada teda arestiga, mille asendab üldkasuliku tööga, mida N.K peab täitma põhitöökohal töötamise kõrvalt. Kohus leiab, et aresti asendusena üldkasuliku töö tegemise kohustus suudab N.K mõjutada käituma edaspidi seaduskuulekalt. Kohus mõistab N.K-le
lg 1, § 227 lg 1 § 242 lg 1 järgi põhikaristusena aresti 15 päeva, mille asendab üldkasuliku tööga. Eeltoodud väärteo puhul tuleb 2 karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, VTMS §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada N.K
S § 63 lg 1 alusel mõista arest 15 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada N.K-le mõistetud arest üldkasuliku tööga 15 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata N.K üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse kriminaalhooldaja (tel 489 0647) järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Kohtunik / / 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.