4-16-9076/3

4-16-9076 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-16-9076 (2316,16,012509) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja A.U, ik XXX, elukoht: XXXX Liisa Miil, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON 1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises
2. A.U süüdi tunnistada NPALS § 15 ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.
3. Mõistetud arest 10 (kümme) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 27.02.
4. Kui menetlusalusele isikule mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata arest pööratakse täitmisele täies ulatuses ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku karistuse kandmisele toimetamisest.
5. A.U-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „A.U, 4-16-9076, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel A.U-le tema elukoha aadressile tavapostiga.
6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 1 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 26.01.
7. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 23.11.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1514223 nähtuvalt peeti 23.11.2016 kell 18.20 Tallinnas XXXXtrepikojas kinni A.U, kellele osutati esmaabi ja kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena akrüülfentanüüli, karfentanüüli, metadooni ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli saadetud menetlusalusele isikule tema elukoha aadressil ning kohtukutse on allkirja vastu kätte saanud menetlusaluse isikuga samal aadressil elav täiskasvanud pereliige. Sellest tulenevalt loeb kohus kutse V™S § 41 lg 2 mõttes kätteantuks. Kuna menetlusalusele isikule ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks tehtud ja menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, peab kohus võimalikuks asja arutada menetlusaluse isikuta V™S § 90 lg 1 korras. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut tuleks karistada arestiga 10 ööpäeva, samuti välja mõista menetluskulu 35 eurot. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringu akti, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis uuringu tulemusena akrüülfentanüüli, karfentanüüli metadooni ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süüteo asjaolusid, menetlusaluse isiku karistusandmeid, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 28.11.2016 tehtud uuringu 2402T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud akrüülfentanüüli, karfentanüüli, metadooni ja klonasepaami metaboliidi sisaldus. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja ja fentanüülid (fentanüüli derivaadid, va II nimekirja ainena ravimi koostises) VI nimekirja, metadoon II nimekirja, klonasepaam IV nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete kasutamiseks. Kui isegi arvestada, et metadooni ja klonasepaami puhul oleks tegemist ravimi koostisosaks oleva ainega, mille tarvitamine toimub ainult arsti ettekirjutusel, siis fentanüülid üldjuhul selleks ei ole. Kohus peab selliste ainete tarvitamise ettekirjutuse tegemist ka võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine amfetamiini või fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Kui isegi arvestada, et menetlusalune isik tarvitas metadooni ja klonasepaami arsti ettekirjutusel, siis on üheselt teada, et fentanüülid on ravimi koostisaineks vaid erijuhtudel, kuid menetlusalune isik ei ole esitanud andmeid selliste ravimite tarvitamise ettekirjutuse kohta. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, siis on menetlusalune isik ka teadlik narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise keelatusest arsti ettekirjutuseta. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. 2 Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt erinevate väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui arestidega. Seejuures on menetlusalust isikut samalaadsete väärtegude toimepanemise eest 2016 aasta jooksul karistatud viiel korral, neist kolmel viimasel korral arestiga. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seejuures ei nähtu väärteoasja materjalidest, et menetlusalusel isikul oleks legaalset sissetulekut, millele viitab ka varasemate väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvide tasumata jätmine. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad legaalsed rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult V™S § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringu kulu. Väärteoprotokolli kohaselt menetlusalune isik ei tööta. Samas on menetlusaluse isiku puhul tegemist töövõimelise ja tööealise isikuga, millest saaks eeldada ka töötamist. Menetlusalune isik ei ole esitanud ka tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud väärtegude ja kuritegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 3