4-16-7850/4

4-16-7850 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-7850 (2317,16,010601) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi K.Z-i esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 23.10.2016 otsuse peale väärteoasjas nr 2317,16,010601 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): K.Z (isikukood: XXX, elukoht: XXXX; e-post: XXXX) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 23.10.2016 otsus K.Z-ile mõistetud rahatrahvi suuruse osas.
3. Karistada K.Z-i liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas, märkida tuleb viitenumber
4. 2 Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 23.10.2016 otsusega karistati K.Z-i liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Otsuse kohaselt juhtis K.Z 23.10.2016 kell 16.00 Tallinnas Paldiski maanteel mootorsõidukit kiirusega 74 +/- 3 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 21 km/h. Sellega rikkus K.Z LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid.
6. Otsuse peale esitatud kaebuses palub K.Z-ilandada talle määratud trahvi või tühistada otsus, sest tegemist oli puhtinimliku eksitusega. Kaebaja seletab, et väljus Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklast ja alustas reastumist paremast reast vasakpoolsemasse, et saada enne ringteed õigesse ritta ning alustas kiirendamist, et jõuda enne tagant tulevaid autosid õigesse ritta. Niipea, kui ta oli ümber reastunud, märkas ta keset teed käega viipavat politseinikku, kes suunas teda enne ringteed olevasse Statoili parklasse. Kaebaja tunnistab, et ei vaadanud ümberreastumise hetkel spidomeetrit ning kui silmad auto ette suunas, oli kiirus normi piires. Seega oli kiiruseületamine vaid hetkeline ja ei olnud pahatahtlik, vaid tingitud ümberreastumisest. K.Z soovib, et tema kaebust vaadataks läbi kirjalikus menetluses.
7. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et otsus on põhjendatud ning seaduslik. Liiklusseadus sätestab suurimad lubatud sõidukiirused ning juht peab juhtima sõidukit suurima lubatud sõidukiiruse piires, mitte suurimat sõidukiirust ületades. Tegemist on massilise rikkumisega, mis põhjustab ohu nii juhile kui ka kaasliiklejatele. Menetlusalust isikut karistati rahatrahviga 1/3 sanktsiooni võimalikust ülemmäärast. Menetleja on arvestanud karistust kergendavate asjaoludega, s.o puhtsüdamliku kahetsuse ja süü tunnistamisega ning lähtunud eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused järeldused
8. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2317,16,010601 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
9. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. K.Z tunnistas juba kohtuvälises menetluses, et juhtis protokollis märgitud sõidukit ning vasakusse ritta ümberreastumise hetkel kiirendas ega vaadanud spidomeetrit. Toimepandut tõendab lisaks isiku enda ütlustele veel heli- ja videosalvestus, mis asendab kiirusmõõturi kasutamise protokolli ning millest nähtub, et politsei poolt kasutatud seadme lugem 50 km/h teelõigul oli 74 km/h (+/-3) ning sellest tulenevalt ületas kaebaja mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust vähemalt 21 km/h. 3 K.Z-i poolt lubatud sõidukiiruse ületamine asulasisesel teel, s.o LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud rikkumine on tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Kohtu hinnangul on K.Z talle etteheidetava teo toime pannud kaudse tahtlusega, st ta pidi võimalikuks pidama, et kiirendades ületab lubatud sõidukiirust ning nõustus sellega. Süüdlase süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
10. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 päevamäära või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. Süü suurust hinnates arvestab kohus seda, et kiiruse ületamine kestis vaid viivu, ümberreastumise hetke. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et kaebaja ületas kiirust 21 km/h, s.o enamohtliku koosseisu väikseimas määras. Olnuks kaebaja juhitava sõiduki kiirus vaid 1 km/h väiksem, siis kvalifitseerunuks toimepandud tegu LS § 227 lg 1 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 30 trahviühikut, mitte enam 100 trahviühikut. Lisaks sellele on K.Z oma süüd juba algusest peale tunnistanud, mis on karistust kergendav asjaolu ning karistust raskendavad asjaolud tema teos puuduvad. Tegemist on olnud siiani õiguskuuleka isikuga, kelle andmed karistusregistris puuduvad. Kohtuväline menetleja on oma vastuses rõhutanud, et mõistetud karistus peaks K.Z-i mõjutama edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtu hinnangul piisab varem karistamata isiku mõjutamiseks ka leebemast karistusest. Seetõttu kohus tühistab otsuse K.Z-ile määratud rahatrahvi suuruse osas ja teeb selle kohta uue otsuse. Süü suurust, karistust kergendavat asjaolu ja süüdlase isikut arvesse võttes mõistab kohus karistuseks rahatrahvi 20 päevamäära, s.o 80 eurot. Selline karistus on kohtu arvates piisav süüdlase mõjutamiseks olla edaspidi tähelepanelikum ja ohutum liikleja ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 2, 133,
11. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/