Obsah (4)

§ 66§ 56§ 16§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuaril 2017 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-16-8749 (2440,16,007831) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus me

§ 66lg 2 alusel määrata rahatrahvi 260 eurot tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahvi esimene osa tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 №rdea pangas, kohustuslik viitenumber

1. 1 Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja Ida Prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaamisest 30-päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 22.10.2016 koostas patrullpolitseinik Rxxx Bxxx väärteoprotokolli AB1485653 menetlusaluse isiku A.P suhtes selle fakti kohta, et xxx kella 09:45 paiku xxx kilomeetril juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,24 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARDM-
2. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid. (tl 7). 10.11.2016 koostas Ida Prefektuuri politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja M xx Kxxx otsuse väärteoasjas nr 2440,16,007831, milles A.P tunnistati süüdi LS § 224 lg 1 järgi ja juhindudes

§ 56

lg 1, karistati teda rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 4 00 eurot. Kergendavaks asjaoluks loeti kehtiva karistatuse puudumist, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. (tl 2) 02.12.2016 esitas A.P Viru Maakohtule kaebuse, milles vaidlustab väärteo otsuse karistuse suuruse osas (tl 1). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD A.P ei eita esitatud kaebuses oma süüd ja tunnistab, et jõi õhtul õlut, kuid ei jõudnud hommikul süüa. Kaebuse esitaja palub vähendada mõistetud rahatrahvi suurust, kuna on pensionär, igakuine pensionisumma on 355,57 eurot, tema ülalpidamisel on 14 aastane laps ja ka tema 26 aastane tütar on käeoleval ajal töötu (tl 1). Menetlusalune isik taotleb tlk 20, et kaebus oleks arutatud ilma tema osavõtuta. Kohus võtab avalduse vastu kui soovi, et isik on nõus kirjaliku menetlusega. Menetlusaluse isikule oli telefonikõnes põhjalikult selgitatud kohtu poolt, et juhul kui isik nõus kirjaliku menetlusega, tuleb selle kohta esitada kohtule vastavasisulise taotluse. Menetlusalune isik kordas taotluses oma varasemat seisukohta, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil. Kohus arvestab menetlusaluise isiku vanust ja leiab, et tegelikult on tegemist kirjaliku nõusolekuga kirjaliku menetluse kohaldamiseks. 2 Kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas leidnud, et menetlusalune isik on toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest, juhtides mootorsõidukit lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Sellises seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Taolist käitumist isiku poolt tuleb käsitleda kui vastutustundetut ning kuritahtliku teiste seadusekuulekate isikute suhtes. A.P on juhtinud mootorsõidukit seisundis, kus juhi tavapärane reageerimisvõime võimalikele erinevatele olukordadele liikluses on alkoholi tõttu aeglustunud. Olenemata sellest, et kontrollimise hetkel isikul ilmselgeid joobetunnuseid ei esinenud, pidurdab alkohol inimese reaktsioonivõimet märgatavalt ning selline väärtusliku aja vähendamine liikluses on lubamatu. On üldteada, et juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Riigikohus on asunud seisukohale, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigipoolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.03.

1. otsus kriminaalasjas nr 3-11-26-03, p 5). Tuginedes ülaltoodule ja juhindudes VTMS § 132 p 1 kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. (tl 2527). Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Sõltumata kohtule esitatud ja täpsustatud kaebuse sisust ja mahust lähtub kohus VTMS § 123 lg 2 sättest, mille kohaselt arutab kohus väärteoasjas täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt LS § 224 lg 1 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi) järgi. Isik ei vaidlusta väärteo toimepanemist faktilisest küljest, vaid karistuse osas. Sellegipoolest käsitleb kohus esmalt tõendeid, tuvastab faktilised asjaolud ja annab seejärel õigusliku hinnangu rikkumisele. Isiku poolt väärteo toimepanemine leiab kinnitust peale isiku süü omaksvõttu veel tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos alkomeetri väljavõttega, millest nähtub, et lõplik mõõtetulemus on 0,24 mg/l kohta. Mõõdeti 22.10.2016 kl 09:49 (tl 11). Kohtule esitatud kaebuses tunnistas A.P, et tarvitas eelmisel õhtul alkoholi ning ei vaidlusta fakti, et juhtis 22.10.2016 mootorsõidukit väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas (tl 1). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et A.P andis kohtuvälisele menetlejale ütlusi, kinnitades, et jõi xxx õhtul ühe liitri õlut, kangeid jooke ei tarbi. Nõustus alkomeetri näiduga ning nõustus sellega, et on toime pannud rikkumise (tl 12-13). 3 Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Ka kohtul ei tekkinud kahtlust, et tegu on toime pandud ja toimepanija on menetlusalune isik. Menetlusaluse isiku kaebuses ja ülekuulamise protokollis esitatud ütluste ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on tõendatud, et xxx kella 09:45 paiku xxx kilomeetril juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,24 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARDM-
2. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid. Tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 1 järgi. Kohus leiab, et menetlusalune isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 mõttes, asudes juhtima mootorsõidukit, mil tema organismis võis olla alkoholi ning isik soostudes sellega jätkas sõitmist, kuni oli peatatud politsei poolt. Kaudset tahtlust tõendab faktiline asjaolu, et eelmisel õhtul tarvitas A.P alkoholi, kuid järgmisel hommikul asus juhtima mootorsõidukit hoolimata sellest, et tema organismis võis veel olla alkoholi. Tuginedes keskmiste teadmistega keskmise inimese kogemustele, oleks menetlusalune isik pidanud võimalikuks pidama, et asub järgmisel hommikul juhtima mootorsõidukit keelatud seisundis. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid

1. peatüki
2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. A.P süüd välistavaid asjaolusid

1. peatüki
2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja A.P poolt toime pandud väärteo õigesti kvalifitseerinud. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS Käesolevas väärteoasjas on vaidluskohaks karistuse küsimus.

§ 56lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-158-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. A.P on toime pannud süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (LS § 224 lg 1). 4 LS § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 57

lg 1 alusel arvestab kohus karistuse kohaldamisel karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt ja kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul. Sellise käitumise tulemusel keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega, toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Isiku väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus lõplikult 0,24 mg/l kohta. LS § 224 lg 1 kohaselt on alkoholisisalduse vahemik väljahingatavas õhus 0,10–0,24 mg/l kohta, keskmine oleks 0,17 mg/l kohta. Seega, alkoholisisaldus 0,24 mg/l ühes liitris väljahingatavas õhus ületab keskmist ja on kõrgeim näit selle sanktsiooni piires. A.P juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Sellises seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Taolist käitumist isiku poolt tuleb käsitleda kui vastutustundetut ning kuritahtliku teiste seadusekuulekate isikute suhtes. Isik on juhtinud mootorsõidukit seisundis, kus juhi tavapärane reageerimisvõime võimalikele erinevatele olukordadele liikluses on alkoholi tõttu aeglustunud. Olenemata sellest, et kontrollimise hetkel A.P ilmselgeid joobetunnuseid ei esinenud, pidurdab alkohol inimese reaktsioonivõimet märgatavalt ning selline väärtusliku aja vähendamine liikluses on lubamatu. On üldteada, et juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Riigikohus on asunud seisukohale, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigipoolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.03.2003. otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-03, p 5). Eeltoodut arvestades hindab kohus lõplikult A.P süüd teos keskmisest suuremal määral. Lisaks isiku süüle, tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3-1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-26-03 p.5). Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt puuduvad A.P kehtivad väärteokaristused. Isikut ei ole karistatud kriminaalkorras. Isik on pensionär ja kasvatab alaealist last. Kohus arvestab siinjuures isiku enda suhtumist toimepandusse. Käesolevas väärteoasjas ei õigusta A.P oma teguviisi, vastupidi ta tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Nimetatud fakt kinnitab, et menetlusalune isik on endale piisavalt selgeks teinud teo lubamatuse. 5 Arvestades menetlusaluse isiku vanust ja fakti, et tegemist on esimese rikkumisega, võib praegu tõdeda, et menetlusaluse isiku puhul on antud rikkumine pigem erand ja tõenäosus, et isik jätkab samaliigiliste süütegude toimepanemisega on alla keskmise. Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Eeltoodut arvesse võttes, kohus hindab A.P süüd käesolevas asjas keskmisest suuremaks, kuid samas leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistuse määr 100 trahviühikut, so. 400 eurot ehk sanktsiooni maksimummääras on põhjendamatu. Kohtuväline menetleja arvestas isiku süüd, et see on üle keskmise, kuid jättis karistuse mõistmisel tähelepanuta eripreventiivseid, isikut iseloomustavaid faktoreid. Kohus vähendab määratud karistust 35 trahviühiku võrra ning mõistab A.P-le karistuseks rahatrahvi 65 trahviühiku ulatuses, s.o summas 260 eurot. Arvestades isiku majanduslikku olukorda, tema väitel on sissetulekuks pension 355 eurot, on põhjendatud lubada tasuda rahatrahv ositi 6 kuu jooksul. KOHTU MEE™ED Kohus rahuldab A.P kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 10.11.2016 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2440,16,007831 osaliselt, nimelt karistuse osas. Kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele osaleselt karistuse osas. A.P-le tuleb karistusena mõista rahatrahv 65 (kuuekümne viie) trahviühiku ulatuses, s.o summas 260 (kakssada kuuskümmend) eurot ja määrata rahatrahvi tasumine ositi kuue kuu jooksul.. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6