Obsah (5)
§ 199§ 65§ 68§ 871§ 63Kriminaalasi nr 1-15-3394 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2017, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 26.01.2017) Kriminaalasja number 1-15-3394
§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõistetud karistuseks 9 kuud vangistust. Vastavalt Kr
MS § 238 lg 2 vähendati A.Z-ile mõistetud karistust 1/3 võrra mõistes karistuseks 6 kuud vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 30.10.2014. a Harju Maakohtu 1
(3)kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 6 kuud 24 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 24 päeva vangistust.
§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.
Karistusaja alguseks loeti 04.03.
- Kohtuotsus jõustus 04.07.
- Kinnipeetava karistusaeg algas 04.03.2015 ja lõpeb 28.03.
- 04.01.2017 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule A.Z-i isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta A.Z-ile käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohus pidas kohtuistungi 26.01.
- A.Z selgitas, et soovib pärast vanglast vabanemist alustada ausat elu, võimaluse korral välisriiki tööle minna ja leidis , et järelevalve pärast karistuse ärakandmist võib seetõttu takistuseks saada. Tööd on A.Z võimalik saada keevitajana, kuid vajalik on vormistada sertifikaat, mis lubab Euroopas töötamist. Tööd oleks võimalik leida ka Eestis, kuid siin on töötasu väike. A.Z avaldas, et soovib oma elu muuta ning selleks tuleb narkootikumidest ja kriminaalkorras karistatud isikutest eemale hoida. Vanglas on ta läbinud rehabilitatsiooni. Vajadust vabaduses suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ei ole, kuid sellised tuttavad on tal olemas. Prokurör leidis, et formaalsed tingimused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud. Tegemist on isikuga, kes on 22 aasta jooksul 14 korda karistatud, teod on olnud vargused majandusliku sissetuleku saamiseks ja selleks, et narkootikume tarvitada. Vangla iseloomustusest on näha, et inimene on tegelenud oma probleemiga ja tahab ennast muuta. Vangla iseloomustuse kohaselt on A.Z väheohtlik. Prokurör märkis, et viimasest otsusest on näha, et kahjud olid väiksed, ka varem vargustega tekitatud kahjud ei ole väga suured olnud. Prokurör arvab, et kui isik tööle asuks, oleks ta võimeline kahjud hüvitama. Kuna tegemist ei ole suure ohtlikkusega kuriteoga, siis vangla on avaldanud arvamust, et karistusjärgset käitumiskontrolli ei ole vaja kohaldada ja prokurör ühineb vangla arvamusega. Kaitsja leidis, et käitumiskontroll on küll mõeldud isiku abistamiseks, kuid see siiski takistab tööle asumist välismaale ja üldiselt töökoha valikut, kuna tööandja ei pruugi tööle võtta kontrolli all olevat isikut. Kaitsja selgitas, et A.Z-i arvates oleks järelevalve perioodi pikkusega 6 kuud lihtsam läbida, kuid seaduses märgitu kohaselt kestab käitumiskontroll vähemalt aasta, mis toob kaasa erinevaid takistusi. Kaitsja palus kohtul jätta A.Z-ile karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära A.Z-i, tema kaitsja ja prokuröri, leiab, et A.Z-i suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik.
§ 871
lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. A.Z kannab praegu Harju Maakohtu 08.05.2015. a otsusega
§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõistetud 9 kuu pikkust vangistust, mida on vastavalt Kr
MS § 238 lg 2 vähendatud 1/3 võrra mõistes karistuseks 6 kuud vangistust. Seega on viimase kohtuotsusega A.Z-ile põhikaristuseks (
§ 199
lg 2 p 9 järgi) mõistetud vähem kui kaks aastat vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 30.10.2014. a Harju Maakohtu kohtuotsusega 2
(3)mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 6 kuud 24 päeva võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 24 päeva vangistust. Moodustatud liitkaristuse tulemusena kannab A.Z vähemalt kahe aasta pikkust karistust. Vaatamata sellele, et karistusjärgse käitumiskontrolli jaoks ei ole oluline, kas isiku süüdimõistmise tulemusena karistati teda vähemalt kaheaastase vangistusega üksikkuriteo eest või moodustus taoline karistusmäär liitkaristuse mõistmisel, on siiski oluline, et liitkaristus oleks moodustatud
§ 63, 64 või 65 lg 1 alusel.
A.Z-ile tahtliku kuriteo eest mõistetud 2 aasta 24 päeva pikkust liitkaristust, mis on moodustatud
§ 65
lg 2 alusel, ei saa seega lugeda tahtliku kuriteo eest põhikaristusena mõistetud vähemalt kahe aasta pikkuseks vangistuseks, mistõttu ei ole täidetud
§ 871lg 1 p 1 sätestatud tingimus.
Kuivõrd formaalsed tingimused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks A.Z-ile ei ole täidetud, jätab kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Ka juhul kui formaalsed alused oleksid täidetud, ei oleks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine A.Z-ile põhjendatud. Kohtu arvates ei ole A.Z-i puhul tegemist sellise kurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist ning keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega õiguspärasele käitumisele. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Kohtu hinnangul ei oleks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleval juhul vältimatult vajalik. Menetluskulud A.Z-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 26.01.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Karl Saavo. Kaitsja esitas 26.01.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 134,88 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kinnitab pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 134,88 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Tulenevalt Riigikohtu 02.02.2016. a lahendist nr 3-1-1-1-16 jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)