KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2017 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-17-230 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi P.P väärteoasi Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi P.P sünd. xxx, isikukood xxx, xxx Mxxx Kxxx Politseija Piirivalveameti Ida vanemväärteomenetleja Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Prefektuuri Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Mxxx Kxxx 22.12.2016 otsus väärteoasjas nr.2440,16,008624 P.P karistamise osas Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 800 (kaheksasada) eurot – tühistada põhikaristuse suuruse osas. Mõista P.P-le Liiklusseaduse §224 lg.2 al usel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 600 (kuussada) eurot. Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 22.12.2016 otsus väärteoasjas nr.2440,16,008624 muutmata. P.P kaebus rahuldada. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 30.01.
- on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Nxxx Gxxx koostas 04.12.2016 väärteoprotokolli nr. AB 1500244 P.P kohta selles, et viimane xxxx kell xxpõiktänaval mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg. Sellega rikkus P.P Liiklusseaduse §69 lg.3 ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Mxxx kxxx 22.12.2016 otsusega väärteoasjas nr.2440,16,008624 määrati P.P-le Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 800 €. Otsuse kohaselt oli kergendavaks asjaoluks kahetsus ning raskendavad asjaolud puudusid. Kuna menetlusaluse isiku puhul sai arvestada karistust kergendava asjaoluga, säilitati isikule karistuse määramisel mootorsõiduki juhtimisõigus. Sanktsiooni keskmisest määrast suurema rahatrahvi määramine oli tingitud asjaoludest, et kohtuväline menetleja nägi isiku teos tahtlust. Tuvastatud alkoholikogus väljahingatavas õhus oli suur ja selle olemasolu on inimesele ka tajutav. Menetlusaluse isiku süü teo toimepanemises on suur. Samuti on võetud arvesse teo toimepanemise kohta. P.P esitas 11.01.2017 Viru Maakohtule parandatud kaebuse, milles palus vähendada rahatrahvi suurust või võimaldada selle asemel teha üldkasuliku töö tunde. Kaebuse kohaselt leidis selle esitaja, et rahatrahvi määr on liiga suur. Kaebuse esitaja peres on alla 2-aastane laps ja kaebuse esitaja on peres põhiline ülalpidaja. Lisaks sellele toetab kaebuse esitaja võimaluse piirides oma vanemaid, kes ei saa ise majanduslikult hakkama. Kaebuse esitaja ei soovinud kohtuistungist osa võtta. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 26.01.2017 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/1147-5 palub jätta kaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on kaebuses välja toodud üksnes paljasõnalised asjaolud isiku perekondliku olukorra kohta. Karistuse suurus seab piiranguid isiku harjumuspärastele väljaminekutele. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et sellistel alustel, kus oma tegu ei ole isegi püütud põhjendada, vastuvõetud otsus tühistamisele ei kuulu. Menetlusalune isik näeb ainult karistuse tulemusena tekkivaid piiranguid oma heaolule, teo tõsidusele ja raskusele ei ole mõeldud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et määratud rahatrahv on proportsionaalne ning vastab karistuse mõistele. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistus vastab käesolevas asjas KarS §56 lg.1 sätetele. Karistuse määramisel on arvesse võetud isiku süü suurust, tegu on toime pandud tahtlikult. Karistuse määramisel on arvestatud kergendava asjaoluga, 2 kahetsusega ning seetõttu on säilitatud ka mootorsõiduki juhtimisõigus. Arvesse on võetud teo toimepanemise kohta – asulasisene tee.. raskendavad asjaolud puudusid. Kohtuväline menetleja oli nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. P.P Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 26.01.2017 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/1147-5 Viru Maakohtu 23.01.2017 päringule nr.4-17-230 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel. Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse alusel ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub 04.12.2016 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1500244 ja vaidlustatavast 22.12.2016 otsusest väärteoasjas nr.2440,16,008624, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §69 lg.3 nõudeid. Liiklusseaduse §69 lg.3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. 3 Liiklusseaduse §69 lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisundi või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Indikaatorvahendi kasutamise 04.12.2016 protokollist ja Tõendusliku alkomeetri kasutamise 04.12.2016 protokollist koos väljatrükiga, on alkoholijoove menetlusalusel isikul tuvastatud indikaatorvahendiga (Lion 500 nr.13650) 04.12.2016 kell 05.10 (näit oli 0,40 mg/l) ja tõendusliku alkomeetriga (Dräger Alcotest 7110 EST nr.ARDF-0054) 04.12.2016 kell 05.20 (näit oli 0,73 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l ja lõplik lugem 0,68 mg/l). Samadest protokollidest nähtub, et joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikule oli selgitatud toimingu põhjust ja eesmärki, õigust keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest, õigust tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse, õigust esitada vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule. Samuti selgitati kontrollile allutatud isikule, et tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest keeldumise korral tuvastatakse alkoholijoove vereproovi uuringuga. Asjaolu, et need õigused olid menetlusalusele isikule selgitatud, on viimane kinnitanud mõlemas protokollis omakäeliselt allkirjaga. Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt. isikul Nimetatud Indikaatorvahendi kasutamise ja Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollidega on kooskõlas ka menetlusaluse isiku enda ütlused ja kaebuse väited. Menetlusalune isik on alates esimesest ülekuulamisest oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §69 lg.
- Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetle ja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. 4 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud kahetsust. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse tunduvalt üle sanktsiooni keskmise määra. Kuigi väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas ei ole kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada rahatrahvi määramisega ja aresti kohaldamine ei ole põhjendatud, kuid rahatrahvi määr on käesolevas väärteoasjas ilmselgelt põhjendamata. Nagu nähtub vaidlustatavast 22.12.2016 otsusest, on kohtuväline menetleja karistuse määramist põhjendanud üleüldiste väidetega tahtluse, tuvastatud alkoholikoguse määra, süü suuruse ja teo toimepanemise koha osas. Sellised põhjendused sobivad igasugusesse otsusesse. Vaidlustatavas 22.12.2016 otsuses ei ole ühtegi põhjendust karistuse määramise osas konkreetsele menetlusalusele isikule ja sellest otsusest ei nähtu, missugustel kaalutlustel on just konkreetsele menetlusalusele isikule vajalik määrata üle sanktsiooni keskmise määra suurusega rahatrahv. Asjaolu, et alkoholi piirmäär oli Liiklusseaduse §224 lg.2 ettenähtud peaaegu maksimaalses suuruses, ei saa olla raskendavaks asjaoluks, kuna see sisaldub juba Liiklusseaduse §224 lg.2 dispositsioonis. Samuti ei ole võimalik raskendava asjaoluna käsitleda tahtlust. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslik alus olemas. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema eelmisest rangem. Kuna käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt arvestatud varasemat karistust, siis tuleb kõigepealt lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ning menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamisest ja kahetsusest. Maakohus leiab, et seega tuleb menetlusalusele isikule mõista karistus sanktsiooni keskmises määras. Maakohus arvestab siinjuures menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kahetsust alates esimesest ülekuulamisest, samuti seda, et kohtuväline menetleja ei ole oma otsusest nähtuvalt 5 selle tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku varasema karistusega. Samuti arvestab maakohus tõendusliku alkomeetriga tuvastatud alkoholijoobe määra. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas tühistada. Käesolevas väärteoasjas on võimalik teha uus otsus rahatrahvi suuruse osas, vähendada rahatrahvi suurust ning mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Vastuseks kaebuse taotlusele üldkasuliku töö kohaldamise kohta märgib maakohus, et Väärteomenetluse seadustiku §132 seda ei võimalda. Maakohus märgib, et pannes toime väärteo, peab menetlusalune isik arvestama karistuse järgnemisega ning see karistus ei saa ega tohi olla kindlasti selline, mille kandmist menetlusalune isik ei taju. Karistus peab ilmselgelt menetlusaluse isiku elukorraldust piirama. Asjaoluga, et menetlusalusel isikul on alaealine laps ja abi vajavad vanemad, pidi kaebuse esitaja arvestama enne alkoholijoobes rooli istumist. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada põhikaristuse suuruse osas, teha selles osas uus otsus ning kokkuvõttes rahuldada menetlusaluse isiku kaebus. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6