xxx, isikukood xxx, xxx Vitali DENIKIN vandeadvokaadi abi N.G Vxxxx Ida Prefektuuri vanemväärtoemenetleja Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja N.G Vxxx20.03.2015 otsus väärteoasjas nr.2590,14,002691 N.G karistamise osas
summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot – jätta muutmata. N.G kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 22.01.2016. alates on otsuse avalikult kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullitalituse avariipolitseinik Mxxx Mxxx koostas 20.02.2015 väärteoprotokolli väärteoasjas nr.2590,14,002691 N.G kohta selles, et viimane, juhtides xxx ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada või kahjustada teiste vara. Sõidukiiruse valikul ei arvestanud ta oma sõidukogemusi ja liiklusolusid ning ei hoidnud vastavalt sõiduki kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldaks vältida otsasõitu ees pidurdanud sõidukile. Selle tulemusena sõitis ta tagant otsasõidu vältimiseks vastassuunavööndisse, kus kaotas sõiduki üle kontrolli ja mootorratas libises vastu eessõitvat xxx). Oma tegevusega põhjustas N.G varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud Mxxl Grxxe ja xxx Sellega rikkus N.G
lg.1, §50 lg.3 p.1, §46 lg.1 sätteid ja pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja N.G Vxx 20.03.2015 otsusega väärteoasjas nr.2590,14,002691 määrati N.G-le
Väärteootsuse kohaselt võeti karistuse määramisel arvesse asjaolu, et menetlusalune isik pani teo toime ettevaatamatult ning ka asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu kaasinimeste elu ja tervis. Väärteootsuses on kirjas vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendused. Menetlusaluse isiku N.G kaitsja Juri Nesterenko esitas 08.04.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt täitis N.G rangelt liikluses osaleja kohustusi ja järgis täpselt juhile ettenähtud liikluseeskirju. Liiklusõnnetus oli provotseeritud sõiduautojuhtide poolt, kes sooritasid liikluseeskirja rikkudes manöövreid, mille tulemusel toimus N.G poolt juhitava mootorratta kokkupõrge ühega sõiduautodest, mille juht sooritas ootamatu manöövri, mida N.G ei saanud ette näha ja seega ei omanud võimalust vältida kokkupõrget. Pole tuvastatud, milline ettevaatamatuse liik leidis aset. Menetlusaluse isiku tegevuses ei esine kergemeelsust ega pahausksust. Antud liiklusõnnetuse süüdlaseks on teine isik, kes ei järginud liikluses osaleja kohustusi ega sõidukijuhile ettenähtud eeskirju ning provotseeris antud liiklusõnnetuse. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 13.08.2015 määrusega edastati N.G kaebus menetlemiseks menetlusaluse isiku elukohajärgselt Viru Maakohtu Narva kohtumajale. 2 Maakohtu istung 14.10.2015 Maakohtu selgitas menetlusaluse isiku kaitsja Mihhail Tuštšenko, et ei ole võimeline esinema riigikeeles, kuna ei oska eesti keelt. Menetlusalune isik selgitas, et soovib ise otsida endale kaitsja, kes valdab eesti keelt. Menetlusaluse isiku N.G uus kaitsja vandeadvokaadi abi Vitali Denikin esitas 03.12.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt on kaitsja kindlal veendumusel, et kohtuväline menetleja ei tuvastanud ega kirjeldanud väärteootsuses sõiduki xxx järsu peatamise põhjust ega sidunud seda faktiga, et sõiduauto xxx juht liikus teed alustades xxxx kuni järvele viiva teeni vastassuunavööndis paralleelselt liiklusvooluga ning seda madalamal kiirusel, kui pärissuunavööndis liikuvad sõidukid. Samas leiab kaitsja, et mootorratturid hoidsid pikivahet asulas, mis oli vähemalt seaduses sätestatud suuruses. xxxx kohustatud läbi laskma kõik sõidukid ning alles seejärel välja sõitma teele. Maakohtu istung 16.12.2015 Menetlusalune isik jäi maakohtu istungil esitatud kaebuse ja selle väidete juurde. Ta selgitas, et nad sõitsid xxx Neid oli 8 inimest, kõik olid mootorratastel. Kui sõitsid Viitnasse sisse, liikus tema ees punane Volkswagen, mis liikus 50 km/h ning kolm tema eest sõitvat mootorratturit sõitsid sellest mööda. Tema sõitis xxxx järel, hoidis pikivahet, sõitis kiirusega 40 km/h. Lähenedes kõrtsi juurde, nägi sinist värvi xxx mis sõitis välja parkimisplatsilt. Seejärel lülitas xxxisse parema suunatule, tahtis sõita järve juurde. Menetlusalune isik vähendas kiirust, et mitte sõita otsa eessõitvale autole. Ootamatult aga Volkswagen pidurdas, menetlusalune isik tahtis sellest mööda sõita, kuid siis märkas endas ees sinist värvi xxx millel oli parem suunatuli sisse lülitatud ja mis oli väga lähedal eraldusribale. Hinnates olukorda, et kahest autost korraga mööda sõita ta ei saa, oli ta sunnitud pidurdama. Mootorratas kukkus, menetlusalune isik oli sunnitud selle endast eemale tõukama. Ta selgitas ka, et sõitis Vxxx taga ja märkas, et eessõitval autol oli suunatuli paremale sisse lülitatud. Kui nad jõudsid Viitna kõrtsi juurde, nägi ta, et parklast sõitis teele Toyota. Volkswagen hakkas paremale hoidma xxx sõitis vastassuunas tema suunas, mis oli seal ka kokkupõrke hetkel. Tunnistaja Sxxx Šxxx ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalune isik on tema sõbra tütar, kes sõitis samuti mootorrattaga. Ta ei näinud avariid, kuna liikus ees, tema taga oli veel üks mootorrattur ja menetlusalune isik oli veel tagapool. Nad sõitsid asulas sees kiirusega 50 km/h. Kui nad olid kohakuti xx, märkas ta, et vasakult teepeenralt sõitis teele välja xx. Tunnistaja sõitis ette, jäi restorani juures pidama, siis nägi, et kõik teised olid maha jäänud ja pöördus tagasi. Ta selgitas ka, et kui hakkas Toyotast mööda sõitma, sõitis xxxastassuunas, mööda teeäärt ja tahtis sõita teerajale. 3 Tunnistaja Ixxx Dxx ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalune isik on tema sõbra tütar, kes sõitis samuti mootorrattaga. Tunnistaja sõitis menetlusaluse isiku taga. Nägi, et vasakult poolt parklast vastassuunavööndisse sõitis välja tumedat värvi xxxta. Paremas reas liikus xxxx. Kui xxxjõudis kohakuti xx, xxx peatus. Sel põhjusel ei olnud enam võimalik edasi liikuda. Kuna xxx hakkas natuke varem liikuma, kui xxxx siis liikus menetlusalune isik natuke vasakult vastassuunavööndise poole. Kui xxx peatus, ei olnud menetlusalusel isikul muud teha, kui peatuda, misjärel ta kukkus ja toimus kokkupõrge. See mootorrattur, kes liikus xxx taga, kukkus ka maha. Tunnistaja sõitis natuke kaugemal, pidi järsult pidurdama, jõudis peatuda. Ta selgitas ka, xxx sõitis poole autopikkuse jagu xxxx – kui oleks teed andnud, poleks midagi juhtunud. Sõideti kiirusega 50 km/h, pikivahe tundus olevat piisav. Tunnistaja Rxxxx Hxxxx ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalune isik on tema sõbra tütar, kes sõitis samuti mootorrattaga. Tunnistaja sõitis avarii toimumise hetkel menetlusaluse isiku taga, nende vahel oli veel üks mootorrattur. Tunnistaja nägi kuidas menetlusalune isik hakkas xxxxt mööda sõitma. Kuna Volkswagen pidurdas järsult ja oli peaaegu peatunud, sõitis eesolev mootorrattur paremale, menetlusalune isik vasakule. Olid pikad pidurdusjäljed, tunnistaja mootorratta pidurdusjälg oli 7 - 8 meetrit. Kohtuvälise menetleja esindaja N.G Vxxx leidis maakohtu istungil, et liiklusõnnetuse põhjustamises on süü di menetlusalune isik. Isik nägi eessõitvat sõidukit, kes aeglustas, nägi manöövrit. Et otsasõitu vältida, pidi isik tegema ootamatu manöövri ja pidurdama. See on ilmselge, et antud liiklussituatsiooni hetkel oli mootorratturi kiirus situatsiooni arvestades liiga suur. Kõik pidid tegema ootamatud pidurdused. Isik pidi seda ette nägema, kuna tee ja ilm olid head. Isik oleks pidanud vastava sõidukiiruse ja pikivahe valima. Rahatrahvi suurus on valitud alla keskmise määra, arvesse on võetud asjaolu, et isikul oli esmane juhiluba ja varasemad õigusrikkumised puudusid. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi abi Vitali Denikin leidis maakohtu istungil, et nähtuvalt otsusest ei ole hinnatud tegelikkuses Volkswageni peatumise põhjust, ka ei ole hinnatud xxx sõidusuunda ja lõppsihtkohta, et kuhu tegelikkuses oleks see sõiduk pidanud jõudma. Puhtformaalselt on lähenetud väitele, et isik ei ole rakendanud kõiki meetmeid, et vältida liiklusõnnetust. Kõik tunnistajad kinnitasid, et kõik sõitsid sama kiirusega ja kõik pidid järsult peatuma. Olid mitmed pidurdusjäljed, aga sündmuskoha vaatlusprotokollis on kirjas ainult üks. Ei ole hinnatud ka seda, et teine rattur sama kiirusega ja sama distantsiga sõites on pidanud otsasõidu vältimiseks teel paremale poole manööverdama, mistõttu selle tagajärjel tekkisid ka kahjud. Mitmed asjaolud kogumis viitavad sellele, et Txxxvõi xxxjuht on omakorda rikkunud Liiklusseadust, üks ei ole andnud teed ja teine on järsult pidurdanud, mida keegi ei saanud eeldada. Seega ei saa objektiivselt väita, et menetlusalune isik ei oleks liiklust jälginud ja on avarii põhjustamises süüdi. Määratud karistus ei ole selge. Maakohtu otsuse põhjendused 4 Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, ära menetlusosalised ja tunnistajad, leidis, et N.G kaebus rahuldamisele ei kuulu. kuulanud Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud
lg.1 alusel.
lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki - või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus Liiklusseadust ja tekitas sellega teisele isikule varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse. 20.02.2015 koostatud väärteoprotokollist ja 20.03.2015 koostatud otsusest nähtub, et menetlusalune isik, juhtides xxx), ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada või kahjustada teiste vara. Sõidukiiruse valikul ei arvestanud oma sõidukogemusi ja liiklusolusid ning ei hoidnud vastavalt sõiduki kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldaks vältida otsasõitu ees pidurdanud sõidukile. Selle tulemusena sõitis tagant otsasõidu vältimiseks vastassuunavööndisse, kus kaotas sõiduki üle kontrolli ja mootorratas libises vastu eessõitvat sõiduautot xxx). Oma tegevusega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud Mxxx Gxxx ja xxxx, millega rikkus
lg.1, §46 lg.1, §50 lg.3 p.1.
lg.1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
lg.1 sätestab, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.
lg.3 p.1 sätestab, et j uht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Vastavalt 07.09.2014 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile on xxxxkilomeetril toimunud liiklusõnnetust. Vaadeldud on sõiduautot xxx millel on tagumisel põrkeraual värvikahjustused ja tükk väljas. Vaadeldud on ka xxxxmillel on kütusepaak deformeerunud, esituled purunenud, parempoolne külg deformeerunud. 5 Tunnistaja Ixxxxr Daxxxx ütluste kohaselt sõitis ta menetlusaluse isiku taga. Kui Txxxxpeatus, ei olnud menetlusalusel isikul muud teha, kui peatuda, misjärel ta kukkus ja toimus kokkupõrge. Tunnistaja Rxxxx Hxxx ütluste kohaselt nägi ta, kuidas menetlusalune isik hakkas xxxt mööda sõitma. Kuna xxx pidurdas järsult ja oli peaaegu peatunud, sõitis menetlusalune isik vasakule. Menetlusalune isik ei eita liiklusõnnetuse toimumist, vaid selgitas, et liiklusõnnetuse toimumises ei olnud tema süüdi. Nimelt pidurdas tema ees sõitnud xxxxjärsult, mistõttu pidi ta tagant otsasõidu vältimiseks mööduma sõidukist vasakult, kus aga oli ees teine sõiduauto xxxx Maakohus asub seisukohal, et dokumentaalsete tõendite, tunnistajate Rxxx Hoxx ja IxxxDxxx ning menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendatud, et menetlusalune isik kaotas xxx üle kontrolli ja mootorratas libises vastu eessõitvat sõiduautot Toyota, millega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Vaidlus puudub liiklusõnnetuse toimumise fakti osas, vaid seisneb selles, kas menetlusalune isik on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Kohus leiab, et menetlusalune isik eiras
lg.3 p.1 nõuet, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Samuti on eiratud
lg.1 nõuet, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Menetlusaluse isiku ees sõitis pikemat aega sõiduauto Vxxxja seega oleks ta pidanud hoidma sellist pikivahet, et jääda igal juhul vajadusel koheselt seisma. Kohus rõhutab, et mootorsõiduki juht peab olema alati tähelepanelik ning seda eriti asulasisestel teedel. Tuleb tähele panna, et ohutu liiklemise eest vastutab eelkõige mootorsõiduki juht ise ning vale sõidukiiruse ja sõiduoskuste ülehindamises oleks vastutustundetu veeretada süüd kaasliiklejatele, kelle osalemine liikluses ei tulnud menetlusalusele isikule üllatusena. Nii ei ole käesolevas kaasuses oluline, kas või miks liikus sõiduau to xxxvastassuunavööndis või miks tegi sõiduauto Vxxxäkilise pidurduse, kuivõrd tegemist oli menetlusaluse isiku ees liikunud mootorsõidukitega, mille olemasolust oli ta eelnevalt teadlik. Ekslik on kaitsja väide, et xxxpeatumine oli ootamatu manööver. Menetlusaluse isiku enda seletustest maakohtu istungil nähtub, et ta nägi ja sai aru, et xxx vähendas pidevalt kiirust. Õige sõidukiiruse valikul oleks menetlusalune isik pidanud olema suuteline oma sõiduki õigeaegselt pidama saama ja seega ei oleks ta ka liiklusõnnetust põhjustanud. Seda iseloomustab sündmuskoha vaatlusprotokollis oleval skeemil näidatud mootorratta pidurdusjälje pikkus (11 meetrit), mis kinnitab vaid asjaolu, et sõidukiirus oli liialt suur. Tähtsust ei oma siinkohal ka väide, nagu sõitnuks menetlusalune isik 6 kiirusega, mis jäi allapoole maksimaalset lubatud sõidukiirust, kuna tuleb jälgida, et sõidukiirus oleks selline, mille puhul suudaks juht seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida ta pidi ette aimama. Oluline on ka asjaolu, et takistus ei lähenenud menetlusalusele isikule küljelt või tagantpoolt, millisel juhul ei oleks menetlusalune isik seda näinud ning kokkupõrge oleks olnud vältimatu. Sellele lisab kaalu ka menetlusaluse isiku väide, et ta märkas eessõitval autol paremale poole sisse lülitatud suunatuld.
p.32 tulenevalt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsusest nähtub, et käesolevas väärteoasjas on tekkinud varaline kahju Mxxxl xxx Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
lg.1 alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik põhjustas oma tegevusega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Menetluslikke rikkumisi maakohus ei tuvastanud. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks. Lisaks võib süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv. Maakohus nõustub sellega ja leiab, et rangema karistuse - aresti või juhtimisõiguse äravõtmise - kohaldamiseks käesoleval juhul alust ei ole. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuseks rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses, s.o oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohtu istungil 7 selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et rahatrahvi suuruse määramisel arvestas ta asjaoluga, et isikul oli esmane juhiluba ja varasemad õigusrikkumised puudusid. Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalune isik on varasemalt karistamata. Arvestades eeltoodut nõustub maakohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas määratud rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses vastab igati toimepandud süüteole ja menetlusalusele isikule. Ülaltoodu alusel tuleb Ida Prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega ei kuu lu rahuldamisele ka N.G taotlus menetluskulude (kaitsjatasu) hüvitamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.