§-st 390, § 326 lg-st 2, § 323 lg 2 p-st 1 ja § 385 p 26 jätta süüdimõistetu E.F-i kaitsja vandeadvokaat Rene Varuli määruskaebus Tartu Maakohtu 6. detsembri 2011 määrusele läbi vaatamata ning tagastada esitatud määruskaebus vandeadvokaat Rene Varulile.
lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 15.04.2011 kohtuotsusega mõisteti E.F süüdi KarS § 169 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, so 3 kuud vangistust, võrra, mõistes E.F-ile liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati E.F-ile karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust 420 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati, et 420 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 1 aasta 6 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati E.F-i üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 23.04.2011. 25.11.2011 edastati kohtule kriminaalhooldusosakonnast E.F-i suhtes erakorraline ettekanne, milles taotleti E.F-i suhtes kandmata vangistuse täitmisele pööramist, kuna E.F hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja ei täida kontrollnõudeid. 06.12.2011 kohtuistungile E.F ei ilmunud, kuigi sai kohtukutse ja erakorralise ettekande koopia kätte. E.F-i poolt maakohtule teatatu kohaselt viibivat ta Rootsis tööl №rra piiri ja polaarjoone lähedal ja ei saavat Eestisse tulla. Tuleb Eestisse 21.12.2011. Tartu Maakohtu 06.12.2011 määrusega kuulutati
alusel kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduv süüdimõistetu E.F tagaotsitavaks.
lg 1,5 ja § 429 alusel kohaldati E.F-i suhtes süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks tema tabamisel viivitamatult tõkendit vahistamine. Sama maakohtu määrusega pöörati
S § 69 alusel E.F-ile Tartu Maakohtu 15.04.2011 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa 6 kuud 14 päeva vangistust täitmisele. Nimetatud maakohtu määrusele esitas määruskaebuse E.F-i kaitsja Aivar Kello, taotledes maakohtu määruse osalist tühistamist osas, millega kohaldati E.F-i suhtes vahistamist, E.F, taotledes maakohtu määruse tühistamist tervikuna ning E.F-i elukaaslane K.U. Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2011 määrusega jäeti Tartu Maakohtu 06.12.2011 määrus vahistamise osas muutmata ja süüdimõistetu E.F-i ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata. Juhindudes
U määruskaebus läbi vaatamata ja tagastati esitatud määruskaebus K. U. 03.01.2012 esitas ringkonnakohtule määruskaebuse E.F-i kaitsja vandeadvokaat R. Varul. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu E.F-i kaitsja taotleb Tartu Maakohtu 06.12.2011 määruse tühistamist E.F-i vahistamise ja vangistuse täitmisele pööramise kohta. Kaitsja märgib, et on teadlik, et
-is ei ole ette nähtud võimalust esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega on lahendatud vangistuse täitmisele pööramine. Käsitledes isiku õigust kaitsta oma õigusi kohtumenetluses ka neil juhtudel, kui menetlusseaduses otsene alus kaebuse esitamiseks puudub, on Riigikohus asjas nr 3-4-2-17-06 leidnud, et PS § 15 tunnustab igaühe õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Riigikohtu üldkogu, tuginedes PS §-le 13, 14 ja 15 ning Konventsiooni kohaldamispraktikale, on korduvalt märkinud, et Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (Riigikohtu otsused asjades nr 3-1-3-10-02, p 17, nr 3-1-1-13-03, p 32, nr 3-3-2-1-04, p 26). PS §-s 13,14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule, kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-4-03, p 16). Kaitsja leiab, et maakohtu 06.12.2011 määrus rikub E.F-i põhiõigusi, sest temalt soovitakse võtta alusetult vabadus. Samas puuduvad menetlusseadustes ette nähtud võimalused nimetatud määruse vaidlustamiseks. Kuna E.F ei ole võimalik enda õigusi kaitsta muul tõhusal viisil, kui määruskaebuse esitamine ringkonnakohtule, palub kaitsja võtta kaebus menetlusse ja see lahendada. Kaitsja hinnangul on Tartu Ringkonnakohus menetlenud sarnaseid määruskaebusi ka varasemalt (nt kriminaalasja nr 1-08-7412). Kaitsja on seisukohal, et menetlusseadustiku kohaselt oleks kohus saanud E.F-i tagaotsitavaks kuulutamise, vahistamise ja vangistuse täitmisele pööramise küsimusi otsustada vaid tema isiklikul osavõtul (
Lisaks esitab kaitsja argumendid põhistamaks arvamust, et maakohtu määrus on ebaõige ka sisuliselt, st E.F-i suhtes karistuse täitmisele pööramise osas. 2 Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et E.F-i kaitsja esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ning tagastada E.F-i kaitsja R. Varulile ning põhjendab toodud seisukohta alljärgnevalt. 1.
lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus
15. peatükis sätestatud erisusi.
lg 2 esimese lause kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile
lg 2 p-s 1,2,3 sätestatud alustel.
lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole
01.09.2011 jõustunud
p 26 kohaselt ei saa esitada määruskaebust
lg 2 ja § 428 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määrusele.
lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates 10 päeva jooksul. Maakohus pööras E.F-ile mõistetud, kuid üldkasuliku tööga asendatud karistuse täitmisele
S § 69 lg 6 alusel. Pädevus nimetatud määruse lahendamiseks tulenes täitmiskohtunikule
§-st 428. Seega on ringkonnakohtu hinnangul õige kaitsja määruskaebuses märgitud väide, et maakohtu määrus, millega pöörati E.F-ile mõistetud, kuid üldkasuliku tööga asendatud karistus täitmisele ei ole 01.09.2011 jõustunud
Asjaolu, et tegemist on kohtumääruse selle osaga, millele ei saa esitada määruskaebust, on selgelt viidatud ka maakohtu määruses. Ühtlasi ei käsitlenud eelmärgitust lähtudes ringkonnakohus, arutades E.F-i vahistamise küsimust (Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2011 määrus), tema suhtes tehtud täitmisele pööramise otsustust. 1.1 Kaitsja on põhistanud määruskaebuse esitamise õigust tuginedes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrusele asjas nr 3-4-1-17-06. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus rikub E.F-i põhiõigusi, sest temalt soovitakse alusetult võtta vabadus. Ringkonnakohus kaitsja sellesisulise arvamusega ei nõustu ning juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et E.F-i vahistamisega seonduvat on ringkonnakohtus juba menetlenud, mistõttu on E.F-ile puutuvalt tema vabadusõigusega olnud tagatud kaebuse esitamise võimalus ning seega ka kohane kohtumenetlus. Puutuvalt
p 26 märgib ringkonnakohus, et vastavalt
seletuskirjale, oli nimetatud sätte muudatuse põhjused menetlusökonoomilised ning tagavad süüdimõistetu õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks osundada ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi praktikas (sh lahendid asjades 3-4-1-113 09, 3-4-1-10-08) järjepidevalt asutud seisukohale, et PS § 24 lg-st 5 ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid. Seadusandja on pädev määratlema edasikaebeõiguse piirid lähtuvalt kohtulahendi olemusest ning arvestades teiste põhiseaduslike väärtustega. Asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu tema suhtes tehtud ja jõustunud kohtulahendiga, ei anna iseenesest alust väita, et tema põhiõigusi on rikutud ja et sellise rikkumise kõrvaldamiseks puudub tõhus viis kohtulikule kaitsele. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtu arvates kaitsja väited
Ringkonnakohus leiab, et kohtul puudub pädevus menetleda maakohtu määrusele esitatud määruskaebust, millele seadusandja tahte kohaselt määruskaebust esitada ei ole võimalik. 1.2 Kaitsja on määruskaebuses leidnud, et ringkonnakohus on sarnaseid määruskaebusi varasemalt menetlenud. Ringkonnakohus kaitsja sellesisulise arvamusega ei nõustu ning märgib, et kaitsja poolt osundatud kriminaalasja lahendamiseks ei tulenenud ringkonnakohtule piirangut
S § 74 alusel tingimuslikult vabastatud ning talle mõistetud karistuse täitmisele pööramine oli tingitud kriminaalhooldusosakonna poolt erakorralise ettekande esitamisest põhjusel, et süüdimõistetu ei allunud talle kohtu poolt KarS § 75 lg 2 alusel määratud kohustusele.
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on E.F taotlenud tema suhtes kriminaalhooldusosakonna poolt esitatud erakorralise ettekande arutamiseks maakohtus kaitsjat riigi õigusabi korras (tl 159). Maakohus määras E.F-ile riigi õigusabi osutamise ning konkreetse kaitsja määramine jäi Eesti Advokatuuri ülesandeks (tl 162). E.F-i määratud kaitsjaks sai advokaat A. Kello (tl 166), kelle kontaktandmed edastas maakohus ka E.F-ile (tl 168,169). E.F-i karistuse täitmisele pööramise arutamisel maakohtu istungil osales E.F-i kaitsjana A. Kello (tl 177–179), kes vaidlustas pärast maakohtu määruse ringkonnakohus E.F-i vahistamise osas. Käesoleval juhul on määruskaebuse esitanud 03.01.2012 E.F-i kaitsja R. Varul, kes vaidlustab maakohtu 06.12.2011 määrust. Ringkonnakohus peab vajalikuks viidata, et vastavalt
lg-le 1 esitatakse määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E.F-ile on saadetud maakohtu määrus (tl 192,202), mis toimetati talle e-posti teel ka kohale (tl 193,203). Seega tuleb ringkonnakohtu arvates mõistlikult arvestada edasikaebetähtaega määruse kättetoimetamisest süüdimõistetule. E.F sai maakohtu määruse kätte hiljemalt 08.12.2011. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mingil juhul põhjendatud aktsepteerida olukorda, kus isikul tekiks määruskaebuste esitamise võimalus pelgalt asjaolu tõttu, et ta on vahetanud tema senises menetluses olnud kaitsja. Ringkonnakohus leiab, et ka kaitsja vahetusest tingitud kaebetähtaja möödumise tõttu tuleb kaitsjal esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. 4 Seega leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul tuleb lugeda kaitsja R. Varuli 03.01.2012 esitatud määruskaebus esitatuks tähtaega rikkudes ning sellest tulenevalt esineb
lg 1, § 326 lg 2, § 323 lg 2 p 1, § 387 lg 1 alus määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja kaitsjale tagastamiseks. Maarika Kuusk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.