Obsah (8)

§ 263§ 25§ 199§ 202§ 64§ 68§ 65§ 76

1-10-2919 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-2919 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Ra

§ 263

p 1, 2, 4 järgi ning karistati 9 kuu pikkuse vangistusega ning

§ 25lg 1, 2 – § 199 lg 2 p 9 järgi karistati 3 kuu pikkuse vangistusega.

Süüdistus

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeriti ümber ning R.O.P mõisteti süüdi

§ 202

lg 1 järgi ning karistati 2 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning karistuseks mõisteti 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 19.03.2009 otsusega mõistetud karistus 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 1 kuu vangistust. Karistusest arvati maha arest 4 päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 26 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2010 otsusega tühistati osaliselt Tartu Maakohtu otsus, s.o R.-O.P süüditunnistamises

§ 263

p 2 järgi ja

§ 263järgi mõistetud karistuse osas ja R.-O.P-le mõistetud liitkaristuste osas.

R.-O.P mõisteti

§ 263p 2 järgi õigeks.

Otsusega mõisteti R.-O.P-le

§ 263p 1, 4 järgi karistuseks 4 kuud ja 27 päeva vangistust.

Uueks liitkaristuseks mõisteti

§ 64

lg 1 alusel (kuritegude kogum

§ 25

lg 1, 2 – § 199 lg 2 p 9 ja § 201 lg 1 järgi) üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 kohaselt suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 19.03.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõisteti R.-O.P-le

§ 65

lg 2 alusel mõistetud karistusest 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva ning

§ 263

p 1, 4 järgi mõistetud karistusest 4 kuud ja 27 päeva, kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.10.2009 ja lõpeb 28.02.

1. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 19.01.
2. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamused, leidis, et R.-O.P tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus tuvastas, et süüdimõistetu on ära kandnud suure enamuse mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Samas on prokurör oma arvamuses välja toonud R.-O.P kohta uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: narkootikumide tarvitamine, puudulikud sotsiaalse toimetuleku oskused ja mitu distsiplinaarkaristust vanglas viimase kahe aasta jooksul. Mitte ühegi nimetatud riskifaktori kohta ei ole seda välistavat või oluliselt vähendavatki positiivset lahendust. Peale selle on R.-O.P varem kriminaalkorras karistatud raske kuriteo, röövimise eest raskendavatel asjaoludel tingimisi vangistusega. Ta on toime pannud uue kuriteo katseajal ja talle oli antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi. Tartu Vangla on hinnanud R.-O.P poolt uue kuriteo toimepanemise riski silmapaistvalt kõrgeks, s.o 53%. 2 Maakohus leidis, et nendel asjaoludel jääb R.-O.P ennetähtaegseks vabastamiseks väheks tema lubadustest, viidetest võimalikule töölesaamisele ja seni ilmnenud positiivsetest sammudest ning seda vaatamata lisatingimuste kohaldamise võimalusele. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada R.-O.P karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja arvates on maakohus jätnud tähelepanuta R.-O.P poolt kohtuistungil antud selgitused võimaluste kohta, mis tagavad ennetähtaegsel vabanemisel kinnipeetavale kindla elukoha ning töökoha saamise. Kinnipeetav on vangistuse ajal pidevalt suhelnud kauaaegse tuttava A.A., kes on teda vanglas korduvalt külastanud ja kellega suhtleb telefoni teel vähemalt korra nädalas. Kinnipeetav saab asuda elama A. A juurde Tartus XXX pikemalt kui kaks nädalat ning vajadusel aitab A. A otsida teist elamispinda. Tööle on võimalik asuda A.L. juurde ehitustööle. Kaitsja arvates on oluline märkida, et R.-O.P suhtleb pidevalt ema ja vennaga, kes saavad osutada temale abi probleemide lahendamisel pärast vangistusest vabanemist. Kaitsja leiab, et maakohtu otsustuse kujunemist on mõjutanud kriminaalhooldusametniku negatiivse hoiakuga arvamus. Põhjendamatu on ametniku seisukoht, et R.-O.P ei ole vanglas viibides soovinud osaleda tööhõives. Tartu Vangla väljastas kirjaliku teatise, et vanglas puudus võimalus rakendada R.-O.P tööle. Nimetatud teatis edastati kohtule kohtuistungi käigus. R.-O.P tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel oleks tulnud kaitsja arvates arvestada asjaoluga, et kinnipeetav viibib vangistuses esmakordselt. Käesolevaks ajaks on ära kantud 2/3 karistusajast ning kinnipeetav on teinud tõsiseid järeldusi eluviisi muutmise vajalikkusest. Seda kinnitas R.-O.P ka kohtuistungil. Kahjuks ei jäänud kohus R.O.P lubadusi uskuma. Kaitsja ühineb Tartu Vangla arvamusega, et R.-O.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud. Kinnipeetava intellektuaalne tase, haridus ja elukogemused võimaldavad tal teha valikuid, mis välistavad seaduserikkumiste kordumise. Vabanemisel kohaldatav katseaeg koos kontrollnõuetega aitavad kaasa tema resotsialiseerumisele. Süüdimõistetu R.-O.P esitas ka ise määruskaebuse, milles taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. R.-O.P märgib, et viibib vanglas esimest korda ja kahetseb toimepandud kuritegusid. Vanglas viibides on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. R.-O.P on loobunud suitsetamisest, mis näitab tema tahtejõudu. Nüüdseks ei ole ta alkoholi ja narkootikume tarbinud üle kahe aasta ning soovib

ket eluviisi jätkata ka vabaduses. Vabanedes on R.-O.P kindel elukoht sugulase A. A juures, kes on nõus teda ka materiaalselt toetama ning aitab leida iseseisvat eluaset. Samas on R.-O.P võimalus minna elama ema juurde, kes elab Kambja vallas. Kuna A. L. poolt garanteeritud töökoht asub Tartus, otsustas R.-O.P aga jääda Tartusse. R.-O.P lisab, et tal on toetav sotsiaalne võrgustik, millisesse ei kuulu kriminaalkorras karistatud isikuid. Tartu Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuigi on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski silmapaistvalt kõrgeks. Tartu Vanglaga vesteldes selgus, et kõrge riskiprotsent tulenes kriminaalhooldusametniku ekslikust ja tublisti liialdatud ettekandest. Kriminaalhooldusametnik on ettekandes väitnud, et R.-O.P on vangistuses keeldunud Tartu Vangla poolt pakutavast tööst, mis ei vasta tõele, kuna vangla ei ole talle tööd pakkunud. Vastupidi, R.-O.P on korduvalt avaldanud soovi asuda tööle. Samuti on liialdatult hinnatud R.-O.P suhteid ema ja õega pingelisteks. R.-O.P tunnistab distsiplinaarrikkumiste toimepanemist ning põhjendab neid sellega, et närvid ei pidanud vastu. Hiljem sai ta abi psühhiaatrilt ning kohanes vangla tingimustega. 3 R.-O.P leiab, et on olemas nii materiaalne kui ka formaalne alus tema tingimisi ennetähtaegseks vanglast vabastamiseks. Ta lisab, et on vanglas lõpetanud puidueriala ning omab palkmaja ehitaja ja keevitaja kutset. R.-O.P on olemas pikaldane töökogemus. Sidemed kriminaalkorras karistatud tuttavatega on katkenud. R.-O.P on nõus täitma lisakohustusi, kui ta vabastatakse vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebustes toodud motiividel puudub alus.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole R.-O.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebustes esitatud väiteid. 3. Ringkonnakohus möönab, et R.-O.P käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on

§ 76

lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebustes märgitud asjaolusid – R.-O.P on vabanemisjärgselt võimalik asuda elama kauaaegse tuttava A. A. juurde, tal on olemas garanteeritud töökoht, vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning omandanud tisleri eriala. Samas tuleb

§ 76

lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et R.-O.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

1. Ringkonnakohus leiab, et R.-O.P varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kuigi R.-O.P kannab vanglakaristust esimest korda, on teda kriminaalkorras karistatud kahel korral. Esimesel korral mõisteti talle karistuseks tingimisi vangistus ning tema suhtes kohaldati katseaega, mille kestel allutati ta kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseajal eiras R.-O.P kehtestatud kontrollnõudeid ning pani toime uued kuriteod. Ringkonnakohus järeldab eelnevast, et tingimisi mõistetud vangistus ei avaldanud R.-O.P-le vajalikku preventiivset mõju ning mingeid järeldusi ta sellest enda jaoks ei teinud. Samuti annab R.-O.P poolt varasem kriminaalhoolduse kontrollnõuete eiramine aluse kahelda, et uus määratav katseaeg mööduks edukalt ning R.-O.P järgiks kõiki tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kohustusi. Kahtlusi R.-O.P võimes jätkata edasist elu vabaduses seaduskuulekalt tekitab ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et teda on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Seega ei ole kinnipeetav ka vanglas range järelevalve tingimustes suutnud kehtestatud korrast kinni pidada. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on R.-O.P varasemalt pannud kuritegusid toime alkoholijoobes. Kuigi ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, puudub ringkonnakohtul veendumus, et kinnipeetav ei jätka vabaduses alkoholi kuritarvitamist, mis võib kaasa tuua uute kuritegude toimepanemise. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse R.-O.P enda hinnangut oma varasemale alkoholi tarbimisele – 4 väidetavalt tarvitas alkoholi mõõdukalt ning see ei seganud eluga toimetulekut ega suhteid –, mis annab aluse arvata, et R.-O.P ei teadvusta endale alkoholi tarbimisest tulenevaid riske.
2. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada R.-O.P suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada ning seda vaatamata asjaolule, et kinnipeetav viibib vangistuses esmakordselt.
3. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
4. Süüdistatava kaitsja on seoses määruskaebuse koostamisega esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotlusest nähtuvalt kulutas kaitsja Tartu Maakohtu 05.03.2012 määrusele määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 4 pooltundi. Taotletava tasu suuruseks on märgitud 76.80 eurot, sealhulgas käibemaks 12.80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taoline taotlus on põhjendamatu. Kaitsja on määruskaebuse koostamisel olnud tuttav kriminaalasja materjalidega ega ole tuvastanud uusi asjaolusid. Samuti ei anna määruskaebuses toodud põhjenduste maht alust arvata, et selle koostamiseks on kaitsja kulutanud 4 pooltundi, kuivõrd suures osas sisaldab kaebus maakohtu määruses, vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldaja ettekandes toodud seisukohti. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus, et kaitsjale kuulub tasumisele tasu 3 pooltunni eest, s.o 57.60 eurot. Aarne Sarjas Mati Kartau 5 Paavo Randma