4-16-232/23

(4)Maakohtu määrus

1. 17.02.2016 tegi Pärnu Maakohus määruse, millega jättis O.H kaebuse sisuliselt läbi vaatamata. Maakohtu põhjendused olid alljärgnevad. V™S § 125 lg 1 kohaselt võib põhjendatud taotlusel kaebuse arutamise edasi lükata ühel korral kuni üheks kuuks. V™S § 42 loetleb kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmumata jätmise mõjuvad põhjused. V™S § 125 lg 3 kohaselt kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmine vormistatakse määrusega. 17.02.2016 Pärnu Maakohtu kohtuistungile O.H ei ilmunud. Kohtuistungile ilmusid kohtuväliste menetlejatena A. B ja R. S. Kohus asus seisukohale, et käesolevalt ei ole kaebuse esitaja esitanud taotlust kaebuse arutamise edasilükkamiseks mõjuva põhjuse olemasolu tõttu. Samuti ei ole kaebuse esitaja teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjusest. O.H oli istungi toimumise ajast teadlik, sest võttis kutse istungile isiklikult 09.02.2016 vastu. Kohus asus seisukohale, et ainult kohtuistungile mitteilmumise mõjuvate põhjuste olemasolul saab kohus kohtuistungi edasi lükata. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ilmunud mõjuva põhjuseta kohtuistungile, siis jättis kohus O.H kaebuse läbi vaatamata. Määruskaebus
2. Pärnu Maakohtu 17.02.2016 määruse peale esitas määruskaebuse O.H, kes märgib, et läks ekslikult 17.02.2016 kell 10 Rüütli tänava kohtumajja, sest arvas, et uues kohtumajas on ainult kriminaalasjade arutelu. Seejuures ei saa ta aru, miks kohtuistungi sekretär temaga telefoni teel ühendust ei võtnud ega uurinud tema asukohta. Seda enam, et sekretär oli ka eelnevalt talle samas asjas helistanud, et teada saada materjalide edastamiseks vajalikku aadressi. Samuti puudub maakohtu määruses viide sellele, et ta esitas maakohtule 10.09.2016 taotluse koos töölepingu, selle selgituse ja tõlkega. O.H taotleb väärteoasja uut arutamist kohtuistungil.
3. 26.02.2016 registreeris ringkonnakohus O.H määruskaebuse täienduse, milles selgitatakse, et A. B küsis temalt koheselt bussist väljudes dokumenti, ilma enda nime ja ametikohta nimetamata. Tema andis oma IDkaardi ning A. B suunas ta bussi istuma. Ta ei mõista, kas Pärnu LV arvab, et ta peab alluma kellegi korraldustele, kellel puudub vormiriietus, mille alusel oleks võimalik aru saada, kellega on tegemist. Ka buss oli nn erabuss, millel puudusid viited linnavalitsusele. Tema bussi ei istunud, vaid ütles, et on bussi kõrval. O.H teeb viite V™S § 42 lg-le 1 ning märgib, et kuna ta tõesti eksis kohtumaja aadressiga ja oli õigel kellaajal Rüütli tänava kohtumajas, siis pole ta tahtlikult väärteomenetlusest kõrvale hoidunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalide ja esitatud määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja selgitab, et määruskaebemenetluses on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust, seega anda hinnang sellele, kas maakohus jättis põhjendatult kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse läbi vaatamata. Seega puudub ringkonnakohtul antud menetlusstaadiumis menetluslik pädevus hinnata kaebuse õiguslikke argumente seoses väärteomenetluse toimepanemise ja kaebajale määratud rahatrahviga.
5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus on oma määruses ammendavalt põhjendanud, miks tuli arutataval juhul jätta kaebus läbi vaatamata. Nimelt nähtub Pärnu Maakohtu 08.02.2016 määrusest, et maakohus on määranud kohtuistungi ajaks 17.02.2016 kell 10.00 ning kohtuistungile on kutsutud kohustuslikena kaebuse esitaja O.H ja kohtuvälise menetleja ametnikena R. S ja A. B. Samuti nähtub toimikumaterjalidest, et O.H 2

(4)on kohtukutse 09.02.2016 isiklikult kätte saanud. Kohtukutses on menetlusalust isikut teavitatud kohtuistungile mitteilmumise teatamise kohustusest ning V™S § 126 lg-s 2 sätestatust. Samuti on kohtukutsel täpselt kirjas, kuhu, mis aadressil ja millises kohtusaalis kaebuse arutamine aset leiab. Seega oli O.H teadlik 17.02.2016 kell 10.00 toimuvast istungist ning talle oli V™S § 41 lg 8 kohaselt allkirja vastu antud üle kohtuistungi kutse. Lisaks eeltoodule on maakohus asjakohaselt viidanud V™S § 42 lg-le 1, mis sätestab, et kui isikul ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. V™S § 126 lg 1 kohaselt on kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest kohustuslik, kui kohus seda vajalikuks peab. Käesoleval hetkel nähtub maakohtu 08.02.2016 määrusest ja menetlusalusele isikule 09.02.2016 edastatud kutsest, et kohus on pidanud menetlusaluse isiku osavõttu istungitest kohustuslikuks. V™S § 126 lg 2 kohaselt kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse esitanud isikule saadetud kutsest nähtub, et isikule on antud teada mõjuval põhjusel kohtuistungile mitteilmumise teavitamise kohustusest, samuti asjaolust, et isik on kohustatud ilmuma kohtukutses märgitud ajal. O.H, kelle ilmumine istungile oli kohustuslik, kes teadis kohtuistungi toimumise ajast ning kohast, ei teavitanud kohut enda mitteilmumisest ega esitanud ka taotlust istungi edasilükkamiseks VTMS § 125 alusel. Seega O.H, kes oli teadlik uue kohtuistungi toimumise ajast ja kohtuistungile ilmumise kohustuslikkusest, jättis kaebuse arutamisele ilmumata. Seega on maakohus õigustatult jätnud O.H kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele läbi vaatamata, kuna kaebuse esitanud isik ei ilmunud kaebuse arutamisele, kuigi talle oli kohtuistungile ilmumine kohustuslik. Mis puudutab määruskaebuse väidet, et O.H läks valesse kohtumajja, siis sellega seonduvalt märgib ringkonnakohus, et esitatud väide ei too enesega kaasa maakohtu lahendi tühistamist. Nimelt on kohtukutses isikule detailselt selgitanud nii ilmumise aega kui kohta. Seejuures on kohtukutses detailselt märgitud, et O.H kohustub ilmuma Pärnu Maakohtusse Pärnu kohtumajja Kuninga tänaval, mis asub aadressil Kuninga 22, Pärnu ning istung toimub saalis nr

1. Asjaolu, et isik suundub vaatamata kohtu detailsetele selgitustele valesse kohtumajja ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Samuti pole põhjendatud maakohtule etteheidete tegemine selles, et kohtuistungi sekretär kaebuse esitajaga ühendust ei võtnud. Ringkonnakohus selgitab, et seadusest tulenevalt puudub kohtul kohustus isikutele helistamiseks ja nende mitteilmumise põhjuste kindlakstegemiseks olukorras, kus isikule on kohtukutses kõik vajalikud andmed edastatud ning isik on vastava kutse ka kätte saanud. Seega, kui isik jätab kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata ega ei teavita ilmumata jätmise põhjustest, siis on seadusandja ette näinud sellises olukorras kaebuse sisulise läbi vaatamata jätmise nagu on teinud ka maakohus. Küll leiab ringkonnakohus, et kuigi maakohus on põhjendatult jätnud kaebuse läbi vaatamata, on maakohus lähtunud ekslikult V™S § 125 lg-st
2. Nimelt sätestab kõnealune õigusnorm kaebuse läbi vaatamata jätmise juhtudel, kui eelnevalt on taotletud kaebuse arutamise edasilükkamist ning kaebaja või tema kaitsja kohtuistungile ei ilmu. Käesoleval juhul pole materjalide pinnalt sedastatav, et keegi menetlusosalistest oleks taotlenud kohtuistungi edasilükkamist ning et kohus oleks vastava taotluse ka rahuldanud ning seejärel oleks kohtuistungile ilmumiseks kohustatud subjektid jätnud istungile ilmumata. Seega tuli maakohtul põhjusel, et kaebuse esitanud isik ei ilmunud kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ning kaebuse arutamist ei olnud edasi lükatud vastavalt V™S §-le 125, lähtuda kaebuse läbi vaatamata jätmisel V™S § 126 lg-st
3. Kuna osutatud maakohtu minetus ei muuda lahendit sisuliselt ja tegemist ei ole väärteomenetlusõiguse rikkumisega V™S § 150 tähenduses, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse sisuliselt muutmata, kuid teeb selles täpsustuse kooskõlas V™S § 147 lg 1 p-ga 2 ning märgib, et kaebus tuli maakohtu jätta sisuliselt läbi vaatamata johtuvalt V™S § 126 lg-st
4. 3