1-12-3958/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3958 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu J.V (J.V) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu J.V määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 24.05.2012 otsusega tunnistati J.V süüdi KarS § 424 ja § 201 lg 1 p-de 1, 4 järgi ja talle mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 järgi määrati, et tingimisi jäetakse vangistus J.V suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi.
5. 18.07.2012 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega J.V-le mõistetud karistus täitmisele pöörata, kuna isik on rikkunud kontrollnõudeid, mh ei ole täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust ja ei ela kindlaksmääratud elukohas.
6. Tartu Maakohtu 02.10.2012 määrusega kuulutati J.V tagaotsitavaks ja kohus kohaldas tema suhtes tõkendit vahistamine. J.V peeti kinni tagaotsitavana 14.03.
8. Tartu Maakohus pööras 15.03.2013 määrusega täitmisele J.V-le Tartu Maakohtu 24.05.2012 otsusega mõistetud karistuse 10 kuud vangistust. 4.1 Maakohus leidis, et KarS § 74 lg 4 kohaselt on olemas alus J.V-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu on pika aja jooksul teadlikult rikkunud talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning on tegutsenud selliselt, et kriminaalhooldusametnikul on olnud takistatud kriminaalhoolduse teostamine. J.V pole enam kui kaheksa kuu jooksul elanud tema poolt nimetatud elukohas, pole taotlenud luba elukoha vahetamiseks ja pole käinud kriminaalhooldaja juures kokkulepitud tähtaegadel. J.V ei ilmunud alates
9. a juulist vastuvõttudele ega elanud kriminaalhooldajale teatavaks tehtud elukohas. Maakohus leidis, et juhul kui kriminaalhooldusalune teadlikult rikub kohustusi, on põhjendatud karistuse täitmisele pööramine, sest süüdimõistetu ei ole kasutanud ära talle antud võimalust näidata, et teda on võimalik kriminaalhoolduse läbi mõjutada.
10. J.V esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja temale mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmist. 5.1 Määruskaebuse esitaja väidab, et asub elama oma ema juurde, kes elab Tartu linnas Turu tänaval. Alkoholiravi, mida J.V endale lisatingimuseks taotleb, rahastaks samuti tema ema, kellel on olemas kindel töökoht AS-s XXX. Ema juures elamine mõjutab J.V alati positiivselt. J.V väidab, et teab oma alkoholitarbimise harjumusi ja on võimeline alkoholi tarvitamisest hoiduma. Ka töökoha leidmisega ei ole tal probleeme olnud. 5.2 J.V tunnistab, et oli tagaotsitav, kuid väidab, et ilmus vabatahtlikult kriminaalhooldaja juurde. Määruskaebuse esitaja leiab, et katseaja pikendamine oleks tema suhtes tulemuslik meede. Karistuse täitmisele pööramisel peaks ta kandma 10 kuud vangistust, samas katseaja pikendamisel peaks ta alluma 2-3 aastat käitumiskontrollile. J.V soovib tõestada, et teda saab usaldada. 5.3 J.V märgib, et ta ei ole rahul oma kaitsja vandeadvokaat A. Kelloga ning soovib uue kaitsja määramist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. 6.1 KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kuna KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Antud juhul nõustub ringkonnakohus maakohtu sellekohaste põhjendustega ja leiab, et määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. 6.2 Materjalidest nähtuvalt on J.V enam kui kaheksa kuu jooksul rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi – pole elanud tema poolt nimetatud elukohas, pole taotlenud luba elukoha vahetamiseks ja pole käinud kriminaalhooldaja juures kokkulepitud aegadel. Tartu Maakohtu 02.10.2012 määrusega kuulutati J.V tagaotsitavaks, kuna ta oli kriminaalhooldajale kättesaamatu ja ei ilmunud maakohtu istungile erakorralise ettekande arutamisele. Teda õnnestus tabada alles 14.03.
12. Maakohtu 15.03.2013 istungil J.V tunnistas, et ta teadis, et oli tagaotsitav. Kriminaalhoolduse tingimuste rikkumist J.V põhjendada ei osanud. Samuti on oluline märkida, et J.V suhtes on ka varem kohaldatud kriminaalhooldust, kuid katseaeg lõppes erakorralise ettekande koostamisega ning probleemid olid valdavalt samad nagu käesoleval hetkel, sh kontrollnõuete mittetäitmine. 6.3 Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et J.V-le mõistetud karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud. J.V on oma käitumisega näidanud ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse ja see pole avaldanud talle positiivset mõju. Seega ei pea kohtukolleegium põhjendatuks J.V katseaja pikendamist ning täiendavate kohustuste määramist. Kriminaalhooldust ei ole võimalik läbi viia isiku suhtes, kes ei ilmu kohtumistele kriminaalhooldaja juurde, elab teadmata elukohas ning varjab ennast. J.V on ka varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus ka siis käitumiskontrollinõudeid, mistõttu oli 2 ta teadlik kriminaalhoolduse kohustuste mittetäitmise tagajärgedest. Sellegipoolest oli J.V talle kehtestatud kohustuste osas äärmiselt hoolimatu. Määruskaebuses esitatud asjaolu, et J.V ilmus kriminaalhooldaja juurde vabatahtlikult, ei kummuta kohtukolleegiumi hinnangul asjaolu, et J.V on kaheksa kuu jooksul tahtlikult vältinud kriminaalhooldaja juures registreerimiskohustuse täitmist. 6.4 Määruskaebuse kohaselt ei ole J.V rahul talle riigi õigusabi korras määratud kaitsjaga ning soovib uut kaitsjat. Kohtukolleegium selgitab, et riigi õigusabi jätkuvuse printsiibi kohaselt osaleb määratud kaitsja kriminaalmenetluses reeglina kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni. Kaitsja taandamise alused sätestab KrMS §
13. KrMS § 55 lg 1 kohaselt taandab kohus kaitsja omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel, kui esinevad RÕS § 20 lg-s 31 sätestatud alused või kui kaitsja ei ole taandunud KrMS §-s 54 sätestatud alustel. RÕS § 20 lg 3 1 kohaselt kõrvaldab kohus riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. J.V ei too määruskaebuses välja asjaolusid, mis viitaksid kaitsja asjatundmatusele või hooletusele. Maakohtu 15.03.2013 istungi protokollist nähtuvalt viibis J.V kaitsja maakohtu istungil, küsitles süüdimõistetut ning selgitas kohtule kaitseversiooni. Seega ei ole põhjust järeldada, et kaitsja oleks jätnud oma kohustused täitmata ning kohtukolleegiumi hinnangul ei esine kaitsja taandamise alust. 6.5 Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et J.V-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata, maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk 3 Tiit Lõhmus