1-10-5923/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-5923 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Viivi Tomson Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari 2013 määrus karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu T.S kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu T.S kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must OÜ kaudu 38 eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 6 eurot 40 senti, advokaat Anne Vissakule tema poolt T.S-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista T.S-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 38 eurot 40 senti riigituludesse.
7. T.S tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „T.S, 1-10-5923, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Tartu Maakohtu 26.08.2010 otsusega mõisteti T.S süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega, mida lühendati KrMS § 238 lg 2 alusel 10 kuuni. Sellele karistusele liideti KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel 1 aasta 1 kuu ja 19 päevane vangistus varem toime pandud kuritegude eest. T.S lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 19 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendati vangistus 1436 tunni üldkasuliku tööga, kohustades T.S seda tööd ära tegema 2 aasta jooksul.
10. Tartu Maakohtu 01.02.2013 määrusega tühistati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel üldkasuliku töö kohaldamine ja T.S-ile mõistetud vangistus pöörati selle ärakandmata osas - s.o 1 kuu ja 6 päeva - reaalselt täitmisele. Kuivõrd T.S hoidus teadlikult ja tahtlikult mõjuva põhjuseta üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, tuleb tal järelejäänud osa talle mõistetud karistusest ära kanda vangistuses. Maakohus märkis, et määrus on tulenevalt KrMS § 385 p-s 26 märgitud eranditest vaidlustatav kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
11. Maakohtu määruse peale esitas Tartu Ringkonnakohtule kaebuse T.S kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak, kes palus maakohtu määruse tühistada ja määrata süüdimõistetule tähtaeg tegemata jäänud üldkasuliku töö ära tegemiseks. 3.1 Suure osa T.S-ile määratud üldkasulikust tööst on süüdimõistetu juba sooritanud ning katsaeg on möödunud probleemideta. T.S jättis osa tööst tegemata mõjuval põhjusel. 08.01.2013 õhtul väänas T.S jala välja ning seetõttu polnud tal võimalik üldkasulikku tööd teha. Vigastuste fikseerimine on komplitseeritud, kuna tal puudub ravikindlustus. Kriminaalhooldaja andis T.S-ile teada, et kuna katseaeg lõpeb niikuinii kohe ära, ei ole mõtet tuua tervisetõendit.
12. Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2013 määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata. Kohus leidis, et maakohtu määrus polnud tulenevalt KrMS § 385 p-st 26 vaidlustatav. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.02.2013 määrusest asjas nr 3-1-1-5-13 pole KrMS § 385 p 26 osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku poolt KrMS § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse üldkasuliku tööga asendatud vangistus KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele, veel põhiseaduse vastaseks kuulutatud, mistõttu kuulub säte kohaldamisele.
13. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse T.S kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. Vissak, kes palus kohtumääruse tühistada ja asja ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks saata. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusest asjas nr 3-1-1-5-13 oleks ringkonnakohus pidanud T.S huvides esitatud kaebuse läbi vaatama. Ringkonnakohus oleks saanud jätta KrMS § 385 p 26 kohaldamata ja edastada oma kohtulahendi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse läbiviimiseks.
14. Riigikohtu 09.05.2013 määrusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2013 määrus ning saadeti määruskaebus ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks. Riigikohtu üldkogu 30.04.2013 otsusega tunnistati KrMS § 385 p 26 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku KrMS § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse KarS § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu 01.02.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. 2 Kohustuse mittetäitmine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla vaid juhul, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel.
16. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt on T.S suhtunud üldkasuliku töö tundide sooritamisse viimasel kahel kuul ükskõikselt. Ta on teinud detsembris ja jaanuaris ajakavas plaanitust lühemad tööpäevad ning viiel päeval on ta jätnud tööle ilmumata. Detsembrikuus jäi tal sooritamata 68 üldkasuliku töö tundi. Erakorralise ettekande esitamise seisuga oli T.S tegemata 107 töötundi. Hiljem, väljaspool katseaega, on ta sooritanud 34 tundi, seega kokku on tal tegemata 73 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemiseks määratud katseaeg on käesolevaks hetkeks läbi.
17. Kaitsja märgib, et 08.01.2013 õhtul väänas T.S jala välja ning seetõttu polnud tal võimalik nädala jooksul üldkasulikku tööd teha. Nimetatud väide oli teada ka maakohtule, kes ei pidanud seda mõjuvaks põhjuseks üldkasuliku töö tegemise kohustuse täitmata jätmiseks, kuna nimetatud väide jala välja väänamisest on tõendamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on käesoleval juhul põhjalikult kaalunud, miks ta ei pea T.S väiteid jala vigastamisest usaldusväärseteks. Nimelt andis T.S selgituste paikapidavuses alust kahelda asjaolu, et ehkki ta teadis üldkasulikule tööle ilmumata jätmise teatamise kohustusest, ei täitnud ta seda, kuigi tal ei esinenud takistusi anda kriminaalhooldajale teada asjaoludest, mille tõttu polnud tal võimalik üldkasuliku töö tegemise kohustust täita. T.S-ile oli teada seegi, et üldkasuliku töö tegemisele ilmumata jätmiseks peab olema mõjuv põhjus. Seda näitab ka asjaolu, et varasemalt on ta haigestumisel esitanud arstitõendid, mille tulemusena on peatatud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist. Sellegipoolest puudub T.S arstitõend, mis kinnitanuks tema väiteid vigastusest.
18. Samuti peab kohtukolleegium tähelepanuväärseks asjaolu, et jaanuaris viiepäevane üldkasuliku töö tegemise kohustuse täitmata jätmine pole ainus rikkumine, mida T.S-ile ette heidetakse. Tema hoolimatut suhtumist üldkasuliku töösse näitab ka asjaolu, et ta on teinud plaanitust lühemad tööpäevad ka detsembris ning seetõttu jäi tal ainuüksi detsembris sooritamata 68 üldkasuliku töö tundi.
19. Kohtukolleegium märgib, et karistusena mõistetud üldkasuliku töö tegemine ei sõltu kindlasti mitte süüdimõistetu tahtest ja suvast, vaid kui süüdistatav on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lasub tal kohustus teha ära kõik üldkasuliku töö tunnid. Käesoleval juhul ei ole T.S esinenud objektiivseid takistusi üldkasuliku töö ajakavast kinnipidamiseks ega kriminaalhooldajat oma kohustuste mittetäitmisest teavitamiseks, mistõttu on karistuse täitmisele pööramine põhjendatud.
20. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
21. T.S peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 38,40 eurot määruskaebuse koostamise eest. Mati Kartau Tiit Lõhmus 3 Viivi Tomson