lg 2 ja § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises Kohtuväline menetleja Ida prefektuuri kohtuvälise vanemväärteomenetleja Ave Uue Menetlusalune isik Kaitsja RESOLUTSIOON menetleja esindaja R.N, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht xxx, elukoht xxx ( ei osalenud) Monica Meristo-Dmitrijev VTMS § 107 lg 1 p 1, § 108-113, § 136 lg 1, § 137 lg 1,2,3, kohus OTSUSTAS: R.N süüdi tunnistada
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et -18.03.2016 kell 21.17 Lääne -Virumaal Rakvere linnas Tartu tänaval juhtis mootorsõidukit xxx, registreerimismärk xxx, seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,59 mg/l kohta, millega rikkus
R.N süüdi tunnistada
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et -18.03.2016 kell 21.17 Lääne -Virumaal Rakvere linnas Tartu tänaval juhtis mootorsõidukit xxx, registreerimismärk xxx, kiirusega 79+/-3 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h, seega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h, millega rikkus
S § 63 lg 1 kohaldamisega mõista
lg 2 alusel R.N-ile karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 7 (seitsmeks) kuuks. 1 R.N-i kandmise algus – kohtuotsuse jõustumise kuupäev. Liiklusseaduse § 127 alusel on R.N kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse ärakiri edastada R.N-ile VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 21.11.
lg 3, 15 lg 1 p 2 ja tema tegu on kvalifitseeritud
Kohtueelse uurimise käigus kasutas menetlusalune isik oma õigus ütlusi mitte anda. ( tlk 32 ) Kohtulikus menetluses esitas menetlusalune isik taotluse asja arutamiseks kohtuistungil ilma tema osavõtuta. ( tlk 66-67 ) Kohus rahuldas menetlusaluse isiku taotluse ja arutas väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Menetlusalusele isikule esitatud süüdistuse tõendamiseks on esitatud järgmised tõendid. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist ( tlk 21 ) nähtub, et 18.03.2016 teostas politsei menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmist. Mõõtmise kohaks on tartu t Rakvere linn, sõiduki liikumise suund on Mõisa t. teelõigul on lubatud kuuris 50 km/h. . mõõtmine on teostatud Stalkeriga A3008378, taatlustunnistus nr TTRSS-15/00151. Mõõtmise tehiolud: Nähtavus on hea, sademeteta ilm, teekate on kuiv, asulasisene tee. Mõõtmine toimus patrullautost seistes, kiirusemõõtur käes hoitud, valitud režiim paigal seistes ja kirema objekti jälgimine. Sõiduk liikus pärissuunalisel teel, lähenes ja kiirendas intensiivselt, sooritades möödasõitu. Doppleri signaal on ühtlaselt tõusev. Mõõturi lugem on 79 km/h. Laiendmääramatus on 3 km/h, lõplik tulemus on 76 km/h. Menetlusalune isik on näiduga tutvunud, andis selle kohta oma allkirja. Tunnistajana on kaasatud Xxx Xxx. 2 Kohus märgib, et menetlusalune isik pole kordagi kiiruse mõõtmise asjaolusid ega mõõtmise tulemust kahtluse alla seadnud. Ka kohtul ei ole alust kahelda mõõtmise õigsuses. Seega kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on tõendatud piisava usaldusväärsusega, et 18.03.2016 kl 21.17 Rakvere linnas Lilleoru ja Mõisa t vahel juhtis R.N mootorsõidukit kiirusega 79 pluss miinus 3 km/h teel, kus suurim lubatud kiirus on 50 km/h, seega ületas lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 26 km /h. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik
Tegu on õigesti kvalifitseeritud
Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis ja väljavõttest ( tlk 23 ) nähtub, et 18.03.2016 kl 22.05-22.09 tuvastati R.N seisund, mis väljahingatavas õhus on lõplikult alkoholisisaldus 0.59 mg/l kohta. Tunnistajana on kaasatud Xxx Xxx. Kasutati seadet ARAF0024, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRC-15/00109. Menetlusalune isik ei ole vaidlustanud joobeseisundit kohtueelse ega kohtuliku arutamise käigus. Ka kohtule ei ole alust kahelda joobeseisundi tuvastamises. 20.03.2016 ( tlk 25 ) esitas menetlusaluse isiku kaitsja taotluse menetluse lõpetamiseks, väites, et menetlusalune isik ei ole väärtegu toime pannud, sest ta ei juhtinud sõiduautot, juhiks oli autos Xxx Xxx. Kohus kontrollib kaitsja väidet. Tunnistaja Xxx Xxx andis kohtuistungil ütlusi ( tlk 71 pöördel-72 ), et nad viibisid autoga linnas. Sõiduautot juhtis R.N. Poe juures hakkas politsei järgi sõitma. Siis soovis R.N Xxx Xxxiga kohad ära vahetada. Tunnistaja ise oli tagaistmel ja nägi, et j ust Taivo karu juhtis sõidukit. Kohtade vahetamine hakkas toimuma siis, kui politsei sõitis järgi. Kui politsei tuli lõplikult kohale, siis R.N istus juba kõrvalistmel, Xxx - juhiistmel. Just R.N tegi ettepaneku vahetada kohad. Tunnistaja oli kaine. Tunnistaja xxx Xxx kinnitas Xxx Xxx ütlusi ja selgitas, et autojuhiks oli R.N, Xxx Xxx istus autojuhi kõrval. Sõitmise ajal jäi tunnistaja tukkuma, ärkas, siis oli politsei juba kohal. R.N-i läks politseiautosse. Kui tunnistaja ärkas, istus Taivo karu autojuhi kohal. Tunnistaja väidab, et kui tema tegi silmad lahti, siis väljus R.N juhi kohalt. Tunnistaja ise oli ebakaines olekus. Tunnistaja Xxx Xxx kinnitas Xxx ja xxx Xxx ütlusi ja selgitas, et sõitmise ajal oli roolis R.N . Tunnistaja ise istus autojuhi kõrval. . just R.N tegi ettepaneku kohad ära vahetada. Kui politsei tuli, hakkasid tunnistaja ja R.N kohti vahetama.. Oli nii, et tunnistaja oli nagu pooleldi juba autojuhi kohal. Tunnistaja selgitas, et ühes kohas sõitis xxx menetlusaluse isiku autost mööda, siis menetlusaluse isiku auto sõitis sellest autost mööda ja kiiruse ületamine võiski olla just möödasõidul. Kohtu küsimusele selgitas tunnistaja, et kohtueelsel uurimise käigus avaldas ta, et tema ise oli autojuht. Ta tahtis R.N-ile abi osutada, et see ei jääks süüdi. Tunnistajana ülekuulatud Xxx Xxx selgitas, et ta oli politseipatrullis, Kiiruse mõõtmist teostas xx xx, kes hoidis mõõteseadet käes. Liikus sõidukite kolonn, milles hakkas möödasõitu sooritama üks auto.. Selle kiirema kiirusega sõiduki kiirus oli mõõdetud. Tunnistaja juhtis politseiautot. Ta pani tööle sinised vilkurid ja sõitis selle auto järgi. Pani toole punase vilkuri. Oli 3 nähtav, et sõidukis toimub tegevus. Kõrvale sõites oli nähtav, et juht ronis kõrvalistmele. Kui politseinik xx. xx läks sõiduki juurde, viisid nad oma tegevuse lõpuni. See isik, kes enne oli juht, istus nüüd kõrvalistmel. Juhil olid avastatud joobeseisund. R.N väljus autost kõrvalistuja kohalt. Kohus märgib, et tunnistaja xxx Xxx ja Xxx Xxxi ütlustes esineb vastuolu, kas Taivo karu väljus siiski juhi uksest või kõrvalistuja kohalt. Kohus on arvamusel, et nimetatud vastuolu ei ole asja lahendamise seisukohalt oluline ega sea kahtluse alla tunnistajate V. Xxxi ja A. Xxx ütluste usaldusväärsust. Tuleb arvestada, et xxx Xxx tunnistas, et ta tarvitas alkoholi ja viibis ebakaines olekus. Seega tema tajumis- ja fikseerimisvõime oli juhtumi ajal kehvem võrreldes kaines olekus olevate tunnistajatega. Nii Xxx Xxx kui ka Xxx Xxx, samuti V. Xxx, politseinik, kinnitasid, et kohtade vahetamine siiski toimus, ja algne juht, kelleks oli R.N, ronis kõrvalistuja kohale. Tunnistaja H. xxx kinnitas V. Xxxi ütlusi. Tunnistaja nägi, kuidas menetlusalune isik ja kõrvalistuja hakkasid kohtu vahetama. Selline tegevus jätkus ka siis, kui tunnistaja suundus auto juurde ja tegi kõrvalistuja ukse lahti. Menetlusalune isik ja kõrvalistuja vahetasid kohad ära. Menetlusalusel isikul tuvastatu joobeseisundit. Kiiruse mõõtmise kohta andis tunnistaja V. Xxxi ütlustega ühtivad ütlusi. Seega kaitse väide, et sõidukit juhtis xxx Xxx, mitte R.N, on kohtuliku arutamise käigus kindlalt ja usaldusväärselt ümber lükatud tunnistajate Xxx Xxx, Xxx ja xx Xxx, V. Xxxi ja H. xxx ütlustega. Tunnistajate ütluste ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga leiab kohus tõendatuks, et 18.03.2016 kl 21.17 Rakvere linnas Lilleoru ja Mõisa t vahel juhtis R.N mootorsõidukit seisundis, kui väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,64 pluss miinus 0,05, lõplik 0,59 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik
lg 3 nõuet, et juhi väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholisisaldust rohkem kui 0,1 mg /l kohta. Isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi- mootorsõiduki juhtimine seisundis, mis väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg/h. Kohus leiab, et menetlusalune isik tegutses kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, asudes juhtima mootorsõidukit, mil tema organismis võis olla alkoholi ning isik soostudes sellega jätkas sõitmist, kuni oli peatatud politsei poolt. Kohus leiab, et kiiruse ületamise tegutses isik otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, sest ta juhtis sõidukit kiirusega vähemalt 76 km/h teel, kus on lubatud kiirus 50 km/h ehk asulasisesel teel, linnas. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS
S § 63 lg 1 alusel juhul, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Raskeima karistuse R.N teo puhul näeb ette
lg 2.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümneks kuuks. R.N-ist raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga kaks rikkumist. Sel juhul on isiku süü suurem võrreldes sellega, milline süü suurus oleks, kui teoga oleks täidetud üks väärteokoosseis. Kiiruse ületamise osas on isiku süü keskmisest väiksem, sest ta ületas kiirust 26 km/h võrra ehk see jääb sanktsioonis kirjeldatud ( 21-40 km/h ületamine) vahemiku keskmisest alla poole. Keelatud seisundis auto juhtimise osas on isiku süü keskmisest suurem, sest tema väljahingatavas õhus oli avastatud lõplikult alkoholisisaldust 0,59 mg/l kohta.
lg 2 näeb ette vastutuse auto juhtimise eest seisundis, mis väljahingatavas õhus on 0,25-0,74 mg/l kohta ehk keskmise süü puhul oleks see umbes 0.50 mg/l kohta. Eeltoodud arvestades leiab kohus, et R.N süü on keskmisest suurem. Kohus leiab, et R.N karistamine rahatrahviga ei ole põhjendatud, kuigi isikul on olemas töökoht. Arvestades karistamise eesmärke, peab karistus olema siiski selline, mis mõjutab isikut tõsiselt ja paneb ta mõtlema süütegude toimepanemisest loobumisele. Jaaniarus 2016 oli R.N karistatud
lg 2 järgi ettenähtud samalaadse väärteo toimepanemise eest rahatrahviga summas 800 eurot. Selline karistus ei mõjutanud isikut kuidagi. Juba märtsis 2016 pani ta samalaadse väärteo toime kogumis teise väärteoga- kiiruse ületamisega. Tema süütegude dünaamika muutus intensiivsemaks. Isikut tuleb mõjutada intensiivsemalt võrreldes sellega, milline mõju oli 800-eurosel rahatrahvil. Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Samas ei pea kohus põhjendatuks menetlusaluse isikule aresti mõistmine. Isik on varasemalt väärteokorras karistatud kahel korra. Raske väärteo eest ainult ühel korral. R.N-i eesmärkide saavutamiseks peab kohus põhjendatuks, et isik oleks teatud ajaks liikumisest kõrvaldatud. Kohus tõdeb, et isiku käitumine liikluses on muutunud ohtlikuks. Olles alkoholi tarvitanud, juhtis ta sõidukit, ületades ka kiirust ja tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et sõidukis viibisid 5 kaks alaealist, Xxx Xxx ja Xxx Xxx, kelle suhtes oli R.N kui täiskasvanul isikul garandiseisund. Selles asemel, et tagada alaealistele ohutut keskkonda, seadis ta alaealiste elu ja tervist liiklusohtu. Viimane asjaolu suurenda isiku süü suurust. Kohtuväline menetleja ei põhjendanud kohtule ega kohus ise selliseid põhjendusi ei näe, miks ei piisaks juhtimisõiguse äravõtmist ja miks tuleks isikule kohe mõista aresti seda veel maksimummääras 30 päeva nagu on taotlenud kohtuväline menetleja. See ei ole väljakujunenud kohtupraktikaga kuidagi kooskõlas.
lg 2 sanktsioon näebki põhikaristusena ette võimaluse mõista isikule juhtimisõiguse äravõtmine ja seda kuni 1 aastani. Seega põhikaristuse juhtimisõiguse äravõtmise puhul oleks selle keskmine määr 6 kuud. Kuna kohus jõudis järeldusele, et isiku süü on toimepandud väärtegudes keskmisest suurem, peab kohus põhjendatuks, et põhikaristuse, juhtimisõiguse äravõtmise, määr oleks 7 kuud. Kohus märgib veel sedagi, et asjaolu, et isiku töö on seotud juhtimisõiguse olemasoluga, ei saa olla automaatseks takistuseks juhtimisõiguse äravõtmise kui karistuse liigi kohaldamisel. Kohus on rõhutanud, et menetlusalune isik on muutunud liikluses ohtlikuks. Sellest lähtudes on isiku karjäär professionaalse autojuhina küsimärgi alla, sest professionaalse autojuhi puhul on nõutav eriline hoolikas käitumine ja seaduste järgmine liikluses, mida menetlusaluse isiku suhtumises ei ole täheldada. Vastupidi, väärtegude toimepanemise järgselt astus menetlusalune isik samme väärtegude varjamiseks, püüdes esitleda autojuhina isikut, kes tegelikult pole autot juhtinud. Isik pole kordagi väljendanud kahetsust toimepandu pärast ega näidanud, et ta tunnistab oma tegu ja püüab edaspidi oma käitumist liikluses korrigeerida paremuse poole. Antud juhul leiab kohus, et isiku liiklusest kõrvaldamine juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise kaudu teenindab eesmärki kaitsta õiguskorda. Õiguskorra kaitsmise huvid on antud juhul kaalukamad kui menetlusaluse isiku õigus juhtida sõidukit. KOHTU MEE™ED Kohus leiab, et R.N tuleb süüdi tunnistada KS § 227 lg 2 ja 224 lg 2 järgi ja mõista karistusena KarS § 63 lg 1 kohaldamisega
Kohtuvälise menetleja taotlus aresti mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.