lg 1 Toimepanemise aeg ja koht: 12.10.2016 kl 17.10 Pärnu mnt (Viru ring-Valli tn), Tallinn Kaebuse esitaja Z.P (isikukood XXX, elukoht: XXXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: XXXX AS Eesti Filiaal) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 66 lg 2, § 47 lg 1, V™S § 120 lg 1, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas: Määrata Z.P-le Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 01.11.2016 otsusega väärteoasjas nr 2316,16,011126 mõistetud rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot tasumiseks osade kaupa 3 (kolme) kuu jooksul, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot igakuiselt viietestkümnendaks
S § 56 lg-s 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorrakaitsmise huvisid. Seadusandja on ette näinud, et erineva kategooriaga mootorsõidukite juhtimiseks peab isik läbima taotletava kategooria mootorsõiduki juhtimiseks vajaliku ettevalmistuse ning sooritama liiklusteooria- ja sõidueksami. Seadusest tulenevalt hindab juhi teadmisi ja oskusi eksamineerija kvalifikatsioonile vastav ja mootorsõidukijuhi eksamineerija tunnistust omav eksamineerija. Mootorsõidukid on jagatud erinevatesse kategooriatesse, kuivõrd neil on erinevad omadused (massid, mõõtmed, tehniline võimekus ja ne) ning ka nende juhtimiseks rakendatavd võtted on erinevad.
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks peab juhtimisõiguse taotleja läbima käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud ettevalmistuse ning lõike 8 alusel kehtestatud nõuete kohase esmaabikoolituse ja sooritama edukalt lõike 7 alusel kehtestatud korras liiklusteooria- ja sõidueksami. Olles teadlik oma teo keelatusest asus Z.P juhtima mootorsõidukit, millise juhtimiseks puudus tal juhtimisõigus, Tallinna südalinnas ajal, mil liiklemas oli väga palju sõidukeid ja jälakäijaid. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolt oma süü tunnistamisega, samuti asjaoluga, et menetlusalune isik on varem karistamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Z.P-le karistuseks määratud rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 90 trahviühiku ulatuses, on õiglane ja proportsionaalne isiku süüga ning karistuse kergendamiseks puudub alus. Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kaebaja ei ole avaldanud soovi kaebuse arutamiseks kohtuistungil. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud Z.P kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus kaebemenetluse täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 Väärteoprotokollist 20161012367902 (VT toim lk 1) nähtub, et 12.10.2016 kl 17:10 Pärnu mnt (Viru ring-Valli tn) Tallinnas juhtis Z.P mootorsõidukit Triumph Sprint RS (kategooria L3E) registreerimismärk XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Menetlusalune isik rikkus seega
lg 1 p 1 ning pani toime
lg 1 kvalifitseeritava rikkumise.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (VT toim lk 4 ) kohaselt on näha, et 12.10.2016 kl 17:10 kõrvaldati Z.P sõiduki Triumph Sprint RS (kategooria L3E) registreerimismärk XXXX juhtimiselt
lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (Manteeameti liiklusregistri väljatrükk VT toim lk 5).
lg 2 p 3 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 2) 12.10.2016 sõitis Tallinnas mootorattaga. Sõidu eesmärk oli mootoratta talvisesse hoiupaika toimetada, kuna trauma tõttu ei olnud võimalik osa võtta A-kategooria sõidueksamil 30.09.2016, seega juhtimisõigust sel aastal enam ei ole võimalik taotleda (koolieksamid ja ARK teooria eksam on sooritatud suvel). Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on Z.P tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (VT toim lk 1). Menetlusalune isik on esitanud vastulause (VT toim lk 6, lisad VT toim lk 7,8,9,10,11 autokool Laplaravia tunnistus KL244543, Maanteeameti väljavõte, patsiendiportaali väljavõte ning 27.09.2016 koostatud Ädala Perearstikeskuse tõend) milles selgitab juhtunu asjaolusid. Z.P ütlustega (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll VT toim lk 2), tunnistaja ütlustega (tunnistaja XXXX ülekuulamise protokoll VT toim lk 3), patrullsõiduki pardakaamera videosalvestusega on tõendatud kaebaja liikumine väärteoprotokolli märgitud ajal ja kohas. Kaebaja käitumist ei muuda õiguspäraseks kaebaja viidatud sõidukogemusele (B-kategooria) ning 12.07.2016 edukalt sooritatud liiklusteooriaeksamile.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigus antakse isikule, kelle alaline elukoht on Eestis või kes suudab tõendada, et ta on Eestis õppinud vähemalt kuus kuud, kelle vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kes on omandanud mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni.
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks peab juhtimisõiguse taotleja läbima käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud ettevalmistuse ning lõike 8 alusel kehtestatud nõuete kohase esmaabikoolituse ja sooritama edukalt lõike 7 alusel kehtestatud korras liiklusteooria- ja sõidueksami.
lg 4 kohaselt liiklusteooria- ja sõidueksamite läbiviimist korraldab ja kinnitab eksamitulemused ning annab mootorsõiduki juhtimisõiguse Maanteeamet. Z.P oskused A-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks on hindamata seaduses sätestatud eksamineerija poolt. Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt (VT toim lk 5) ei ole Eesti Vabariigis Z.P-le A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omistatud. Juhtimisõiguse mõiste sisaldub
lg-s 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.oktoobri 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11). Kohtuväline menetleja on Z.P-le karistuseks määranud rahatrahvi 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus seisukohal, et Z.P käitumine
lg 1 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kõigi endal lasuvate kohustuste täitmiseks ning endal vajaliku sissetuleku tagamiseks peab isik ise valima käitumisviisi, mis tagaks talle vajaliku majandusliku olukorra säilimise. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Z.P-le karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda Z.P-le võimalus tasuda rahatrahv ositi 3 kuu jooksul, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot kuus. Leo Kunman Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.