4-17-535/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev

1. veebruar 2017.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 17 – 535 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Väärteoasi 1 B.D süüdistuses NPALS § 15 lg 1 järgi B.D; isikukood XXX; EV kodakondsusega; elukoht: XXXX; töökoht: puudub Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja Liisa Miil Menetlusalune isik Istungil osalenud isikud KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi B.D NPALS § 15 (kolmteist) päeva. 1 lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 13 Kohustada B.D asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 15.04.2017.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. B.D poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada B.D suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 21.02.2017.a. Kohtus tuvastatud asjaolud: B.D suhtes on koostatud 28.12.2016.a väärteoprotokoll nr AB 1514633 selle kohta, et tema olles 28.12.2016.a kella 04.41 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Ravi 18, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi. B.D 21.02.2017.a kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse on väljastatud 10.02.2017.a menetlusaluse isiku onu XXXX allkirja vastu. Vastavalt V™S § 41 lg 2 antakse kutse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Seega kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus menetlusaluse isiku lähedasele isikule kutse kätteandmisega kutse üleantuks B.D-le ning leiab, et seetõttu on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, isik ei ole kohtule teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest ega ka taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et B.D süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada B.D väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 13 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et B.D süü väärteo toimepanemises 28.12.2016.a on tõendamist leidnud: - B.D poolt väärteoprotokollis 28.12.2016.a olevate menetlusaluse isiku ütlustega, kus ta kinnitab, et on protokolliga tutvunud. - 28.12.2016.a koostatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et B.D isikusamasus tuvastati andmete kontrollimisel läbi KAIRI andmebaasi. - 28.12.2016.a haigla epikriis, mille kohaselt toodi B.D haiglasse kiirabiga, kaebuseks oksendamine. Naine täiesti ebaadekvaatne ja ise väidab, et varasemalt tarvitanud fentanüüli, kuid otsustas loobuda ja kaks päeva pole tarvitanud – enesetunne seetõttu halb. Põhidiagnoosiks on meedikute poolt pandud: narkomaania. - 28.12.2016.a analüüside tellimus nr XXXX, millest nähtuvalt leiti B.D uriinis bensodiasepiini ja fentanüüli. - B.D suhtes väljastatud karistusregistri teatisega, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on karistatud korduvalt väärtegude toimepanemise eest arestide ning rahatrahvidega. Arvestades menetlusaluse isiku selgitusi meditsiiniasutuses, meditsiinitöötajate poolt pandud diagnoosi ja narkootilise aine tuvastamist organismist, loeb kohus tõendatuks B.D poolt 28.12.2016.a nii narkootikumi tarvitamise kui sellest teadlik olemise. Seega on lisaks NPALS § 151 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele tõendatud ka subjektiivse koosseisu esinemine. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Arsti ettekirjutuse olemasolule narkootilise või psühhotroopsete ainete tarvitamiseks menetlusalune isik viidanud ei ole ja sellise loa olemasolu kohus eeldada ei saa. 2 Kuivõrd kohus on tuvastanud NPALS §-le 151 lg-le 1 vastava koosseisupärase teo 28.12.2016.a ning nii teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav, tuleb 1 B.D karistada NPALS § 15 lg 1 järgi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et B.D on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii arestide kui ka rahatrahvidega ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uue väärteo, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni B.D loobuma väärtegude toimepanemisest ning näitab ilmekalt, et B.D ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Samuti puudub menetlusalusel isikul töökoht, st legaalne sissetulekuallikas, mille arvelt oleks B.D võimalik tasuda rahatrahvi. Kuivõrd B.D rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elunormidesse, on välistatud temale kergemaliigilise karistuse määramine ning arvestades B.D seniste rikkumiste arvu, tuleb tema suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega – arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. B.D on 18 kehtivat väärteokaristust. Viimati on teda karistatud NPALS § 151 lg 1 alusel 14.12.2016.a Harju Maakohtu poolt arestiga 10 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja talle võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud aresti kohaldamine pikkusega 13 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab, et B.D peab asuma kandma aresti hiljemalt
2. aprillil 2017.a. Kohus juhindub KarS § 48, NPALS § 151 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110,
3. Aulike Salo Kohtunik 3