4-16-564/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-16-564 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik XXX), määruskaebus Z.S (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja Z.S-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Z.S-i suhtes koostati
7. septembril 2015 väärteoprotokoll, mille kohaselt juhtis ta
8. augustil 2015 kell 13.44 Pühalepa vallas Hiiu maakonnas Heltermaa–Kärdla–Luidja tee
9. kilomeetril mootorratast (reg.märgiga XXX ) juhile keelatud seisundis, kus alkoholisisaldus tema veres oli mitte väiksem kui 0,59+/-0,05 mg/g. Lisaks ei kandnud Z.S peas kiivrit ja sõidutas alla 12-aastast last selleks mitte ettenähtud kohas. Juhitud mootorrattal puudus liikluskindlustuse poliis ja ratas oli ajutiselt registrist kustutatud. Toimepandud väärteod kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 ning LKindlS § 661 lg 1 järgi.
10. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja A.V.
11. oktoobri
12. a otsusega väärteoasjas nr 2390,15,000386 karistati Z.S-i LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 ning LKindlS § 661 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest. KarS § 56 lg-st 1 ja § 63 lg-st 1 juhindudes määras kohtuväline menetleja Z.S-ile LS § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 120 trahviühikut, s.o 480 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks.
14. jaanuaril 2016 esitas Z.S kohtuvälise menetleja
15. oktoobri
16. a otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist.
17. Viru Maakohtu
18. veebruari
19. a määrusega jäeti Z.S-i kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale läbi vaatamata ja tagastati kaebus esitajale. Kohus leidis, et kaebus oli esitatud kaebetähtaega rikkudes. Vastavalt V™S § 114 lg-le 1 on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja järgmiste otsuste peale: 1) V™S § 55 lõike 2 kohaselt kiirmenetluses tehtud otsus; 2) V™S § 73 lõike 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsus. V™S § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud üldmenetluse otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohus tuvastas, et Ida prefektuuri otsus väärteoasjas nr 2390,15,000386 on tehtud
20. oktoobril
21. Otsuse kohaselt oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg
22. november
23. Z.S pöördus kohtusse
24. jaanuaril 2016, s.o rohkem kui kaks kuud pärast otsuse jõustumist. Isik ei ole esitanud kohtule tähtaja ennistamise taotlust.
25. Z.S esitas
26. märtsil 2016 määruskaebuse Viru Maakohtu
27. veebruari
28. a määruse peale. Z.S-i hinnangul on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et ehkki väärtegu pandi justkui toime
29. augustil 2015, siis juhtimisõigus peatati
30. jaanuaril
31. Seega leiab Z.S, et kaebus ei ole esitatud hilinenult. Lisaks sai Z.S alles
32. märtsil 2016 otsuse, millelt puudus nii otsuse vormistaja allkiri kui ka kuupäev. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33. Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, leiab, et Z.S-i kaebuse rahuldamiseks puudub alus ning seetõttu jääb kaebus tagajärjetuks. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt.
34. V™S § 114 lg 4 kohaselt tuleb üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega hakata lugema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. V™S § 70 lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. V™S § 70 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli koopia anda menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Väärteoprotokolli kätteandmisel selgitatakse menetlusalusele isikule tema õigust esitada väärteoprotokollile vastulause, samuti seda, et kohtuvälise menetleja lahend tehakse kirjalikus menetluses ja menetlusalusel isikul on õigus tutvuda lahendiga kohtuvälise menetleja juures. Samuti selgitatakse, et soovi korral saadetakse lahendi koopia menetlusaluse isiku e-posti aadressile. Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda V™S §s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast.
35. Riigikohus on selgitanud, et kui menetleja on seaduses sätestatud regulatsioonist kinni pidanud ning isiku keeldumise väärteoprotokollis nõuetekohaselt fikseerinud, on kõik seadusest tulenevad nõuded menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks täidetud. Selle toiminguga loetaksegi väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. Sellest tulenevalt on V™S § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel. Regulatsioon ei tee erandit menetlusalusele isikule, kes on väärteoprotokolliga tutvumisest, selle allkirjastamisest ja vastuvõtmisest keeldunud ning menetleja on keeldumise nõuetekohaselt fikseerinud. Juhul, kui menetlusalune isik väidab, et sai väärteoprotokolli sisust ja sellele järgnevast karistamisotsusest teada alles pärast otsuse kätte 2 saamist ning sellest tingitult esitab ta kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale V™S § 114 lg-s 4 sätestatud tähtajast hiljem, tuleb isikul alati taotleda kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist seaduses ettenähtud korras. Tulenevalt V™S § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus aga kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud.
36. Rakendades eeltoodud seadusesätteid ja Riigikohtu selgitusi kõnealuse kohtuasja raames tähendab see, et Z.S oli õigus esitada kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebus 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise ajast, s.o
37. oktoobrist
38. Kaebuse esitamise viimane päev oli seega
39. november
40. Sellist järeldust ei muuda see, et Z.S ei ole protokolli kättesaamist allkirjaga kinnitanud. Väärteoprotokolli kantud kohtuvälise menetleja märkusest nähtuvalt tutvustati menetlusalusele isikule protokolli, kuid ta keeldus seda allkirjastamast. Seega pidi Z.S väärteootsuse kättesaadavaks tegemise ajast ning kaebekorrast ja -tähtajast teadlik olema. Kuna Z.S on esitanud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse seaduses sätestatud kaebetähtajast üle kahe kuu hiljem ega ole taotlenud tähtaja ennistamist, on maakohus põhjendatult leidnud, et tema kaebuse menetlemiseks puudub alus ning see tuleb jätta läbi vaatamata.
41. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes V™S § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja Z.S-i määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Aarne Sarjas 3