Obsah (7)

§ 200§ 199§ 64§ 65§ 68§ 392§ 76

Kriminaalasi nr 1-14-4092 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-492 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi

§ 200

lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti J.V-le liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati J.V-le mõistetud karistust 1/3 võrra. J.V-le mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 21.10.2013.

a otsuse järgi mõistetud karistusega, s.o 3 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. J.V-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti J.V karistusaja alguseks 05.07.2013.

a. Harju Maakohtu 17.02.

1. a määrusega vabastati J.V temale Harju Maakohtu 27.03.
2. a otsusega

§ 392lg 1 järgi mõistetud karistuse, s.o 1 aasta vangistust, kandmiselt.

Sama määrusega tühistati J.V-le Harju Maakohtu 27.03.2013. a otsusega

§ 64lg 1 alusel moodustatud liitkaristus ning moodustati uus liitkaristus.

J.V-le mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati J.V-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes J.V-le karistuseks 5 kuud 10 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti J.V karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

J.V-le Harju Maakohtu 21.10.

1. a otsusega mõistetud ning ärkandmata karistuseks loeti 4 kuud 2 päeva vangistust. Sama maakohtu määrusega tühistati Harju Maakohtu 21.10.
2. a otsusega

§ 65

lg 2 alusel moodustatud liitkaristus ja moodustati uus liitkaristus.

§ 65lg 2 alusel suurendati J.V-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.03.2013.

a otsusega mõistetud ning ärakandmata osa, s.o 4 kuud 2 päeva vangistust, võrra. J.V-le mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust. Sama määrusega tühistati J.V-le Harju Maakohtu 26.05.2014. a otsusega

§ 65

lg 1 alusel moodustatud liitkaristus ja moodustati uus liitkaristus.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 21.10.2013.

a otsuse järgi mõistetud liitkaristusega. J.V-le mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust. J.V karistusaja alguseks loeti 05.07.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.07.
2. a ja lõppeb 07.03.
3. a. Vangla ei toeta J.V vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha J.V tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta J.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu J.V selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. 2 Kaitsja palus kohtul J.V tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära J.V ja tema kaitsja, leiab, et J.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. J.V kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on J.V temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on olnud rohkem kui neli kuud. Samuti on jäänud J.V kanda karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused J.V tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3. 1 J.V on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. J.V on varasemalt karistatud peamiselt varavastaste süütegude (sh röövimise) toimepanemise eest, aga ka avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastaste süütegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab J.V karistust kuritegude eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud - varguste ja röövimise toimepanemise eest. Kuriteod, mille eest J.V karistust kannab, on toime pandud katseajal. Lisaks kriminaalkorras karistatusele, on J.V korduvalt karistatud ka NAPLS rikkumise eest. J.V on toimepandud kuritegude eest korduvalt kandnud karistusena reaalset vangistust. Sellele vaatamata on J.V jätkanud kuritegelikku käitumisviisi, mis on püsinud muutumatuna pika aja jooksul (alates ajast, kui J.V oli alaealine). J.V on kriminaalkorras karistatud kokku üheteistkümnel korral (8 karistust kustunud) ja vangistuses viibib J.V juba kaheksandat korda. Sellest järeldub, et J.V-le ei ole mõistetud karistused avaldanud mingisugust mõju. J.V on vabaduses järjepidevalt jätkanud kuritegude (sh samalaadsete) toimepanemist. Samuti ei ole J.V käitumist mõjutanud ka vanusega kaasnev teatav elukogemus, mistõttu on alust arvata, et J.V jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. Viimati anti J.V-le võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 27.03.2013. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-12-10362), kuid vaatamata sellele ei teinud J.V oma käitumisest vajalikke järeldusi ja muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab ainuüksi fakt, et J.V-le mõistetud karistus tuli täitmisele pöörata põhjusel, et J.V pani katseajal toime uued kuriteod. 3.2 Vangistuse jooksul on J.V läbinud EHPV Tervise tugigrupi ja sotsiaalprogrammi 12 Sammu. J.V omandas vangistuses puidupingitöölise eriala ning alates 03.09.2015.a õpib Tartu Täikasvanute Gümnaasiumi 8ndas klaasis. Asjaolu, et J.V puuduvad käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused, kinnitab, et J.V on suuteline vastava tahte korral oma korda eiravat käitumist muutma. 3 Kohus peab oluliseks, et J.V on läbinud sotsiaalprogramme, mis on talle vajalikud sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. Kuna J.V on kuriteod toime pannud tingituna narkosõltuvusest, peab kohus oluliseks, et J.V teadvustaks endale täielikult sõltuvusprobleemi ja seejärel läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st sotsiaalprogrammi Õige Hetk. Seeläbi on võimalik J.V omandada teadmisi ja oskusi, kuidas vähendada tagajärgedele mõtlematut käitumist ja seeläbi omakorda maandada temast lähtuvaid riske uute kuritegude toimepanemiseks. 3.3 J.V puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest (amfetamiin, LSD, fentanüül, heroiin). Kogutud materjalidest nähtuvalt on J.V pikaajaline (alates 1998.

1. a)tarvitaja. Kohus peab positiivseks, et J.V on väljendanud soovi minna ravile Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et J.V on olnud pikaajaline (alates 1998.
2. a)narkootiliste ainete tarvitaja, kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Kohtu arvates on oluline seegi, et J.V kannab karistust Tartu Vangla eluosakonnas kinnipeetavatele, kes alles kujundavad motivatsiooni sõltuvuskäitumise muutmiseks. Seega nõuab senise eluviisi muutmine J.V-lt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Lisaks peab kohus oluliseks, et karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral ei ole J.V-le tagatud rehabilitatsioonikeskusesse minek. Sillamäe Narkorehabilitatisoonikeskuse 19.02.2016. a kohtule saadetud kirjast nähtub, et seisuga 19.02.2016. a rehabilitstsioonikeskuses vabu kohti ei ole. Lisaks narkootiliste ainete tarvitamise probleemile on J.V probleeme ka alkoholi tarvitamisega. Kohus peab oluliseks, et J.V ei ole vabanemise korral tagatud kindla elukoha olemasolu. J.V vanemad on surnud. J.V on kaks alaealist last, kelle hooldusõigus on J.V-lt on ära võetud. J.V tutvusringkond koosneb kriminaalse taustaga - ja narkootikume tarvitavatest isikutest. Seega puudub J.V toetav lähivõrgustik ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral ei ole J.V tagatud piisav moraalne toetus, mis on tulemusliku resotsialiseerumise seisukohalt äärmiselt oluline. Samuti ei ole J.V tagatud ka kindlat töökohta, mille olemasolu peab kohus oluliseks kuriteoriskide maandamise eesmärgil. Tartu Vangla andmetel on J.V rahalisi nõudeid ligikaudu 8241 eurot ja vabanemisfondis 14,26 eurot. 4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et J.V ingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Kohus arvestades J.V varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja J.V isikut, on seisukohal, et J.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata. Kriminaalmenetluse kulud J.V tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Rein Napa Advokaadibüroost Rein Napa. Kaitsja esitas kohtule taotlused (17.02.2016. a, 09.03.2016.
3. a)riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 134,08 eurot (91,08+43,08 eurot) (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotlused. Kohus leidis, et kaitsja taotlused on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlustel väljamaksmisele kuuluvaks kogusummaks 134,08 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p -le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 134,08 eurot. 4 KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb J.V-lt välja mõista menetluskulud summas 134,08 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5