Obsah (4)

§ 199§ 69§ 68§ 121

1-13-9340 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2016, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-9340 (12240101487) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär

§ 199

lg 2 p 8, 9 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva,

§ 69

alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 1448 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 2 aastat. Istungil osalenud isikud Kohtuistungi toimumise aeg Kriminaalhooldusametnik Kriminaalhooldusalune Kaitsja vandeadvokaat Viktoria Semjonova L.N Vladimir Rogulski 08-09.02.2016 RESOLUTSIOON

§ 69

lg 6 alusel pöörata täitmisele L.N-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.11.2013 kohtuotsusega nr 1-13-9340 mõistetud karistus – 1 (üks) aasta ja 1 1-13-9340 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust (ehk 1448 tundi üldkasulikku tööd). Lugeda antud karistusest kantuks süüdimõistetu L.N-i poolt tehtud üldkasulik töö 595 (viiesaja üheksakümne viie) tunni ulatuses, so 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. Karistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda 06.02.

1. L.N-ile valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. Mõista L.N-ilt riigituludesse välja menetluskulud: kaitsja Vladimir Rogulski poolt 08-09.02.2016 kohtuistungitel õigusabi osutamise eest summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
2. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.11.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-9340 tunnistati L.N süüdi

§ 199lg 2 p 8,9 järgi ning karistati vangistusega 2 (kaks) aastat.

Arvati

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 16.10.2012 kuni 16.10.2012, so 1 (üks) päev karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati L.N-ile mõistetud karistus, 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust 1448 (ühe tuhande neljasaja neljakümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati L.N-i üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lg-s 1 sätestatule: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asitõendid: ripplukk, lõiketangid, lukk, ripplukkude aasad, mis on hoiul Narva politseijaoskonna hoiuruumis otsustati hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanute hagid rahuldati täies ulatuses. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.11.2013 kohtuotsus jõustus 29.11.2013. 2 1-13-9340 21.11.2014 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne L.N-i suhtes ettepanekuga pöörata temale karistus täitmisele

§ 69lg 6 alusel.

Kriminaalhooldusalusel on tegemata 879 tundi üldkasulikku tööd. Juhul, kui L.N ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, tegi kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg 1 alusel ettepaneku võtta L.N vahi alla. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.12.2014 kohtumäärusega jäeti Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva erakorraline ettekanne L.N-i suhtes karistuse täitmisele pööramisest rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 19.12.

1. 16.11.2015 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks erakorraline ettekanne nr 83/42948-1 L.N-i suhtes ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. Erakoralisest ettekandest nähtub, et L.N-ile oli täitmiseks määratud 1448 tundi üldkasulikku tööd, sooritatud erakorralise ettekande koostamise ajaks 595 tundi üldkasulikku tööd, sooritamata 853 tundi üldkasulikku tööd. Katseaeg lõppeb 28.11.
2. 07.09.2015 võetud kirjalikus seletuses selgitab L.N, et soovib teostada üldkasulikku tööd kahe tunni kaupa päevas, põhjendades seda sellega, et tal on õigus sooritada tunde nii palju, kui ta suudab. Samuti on ta teadlik, et tal on lõppemas üldkasuliku töö tegemise tähtaeg. 22.09.2015 võetud kirjalikus seletuses selgitab L.N, et ta ei saanud teostada üldkasuliku töötunde ajakava koheselt lasteaias „Rukkilill“, kuna lasteaiast oli kadunud arvuti. Tööd ei võimaldata tal teha kuni asjaolude väljaselgitamiseni. Käesolevaks ajaks puudub seletus ajavahemikul 23.09.2015 19.10.2015 sooritamata jäänud töötundide kohta. L.N-i väidetel viibib ta alates 23.09.2015 ambulatoorsel ravil. Arstitõendit esitanud ei ole. Esmakohtumine kriminaalhooldusosakonnas L.N-iga toimus 19.05.2014, mille käigus selgitati kriminaalhooldusalusele õigused ja kohustused karistuse asendamisel üldkasuliku tööga, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi üldkasuliku töö sooritamata jätmise ja kontrollnõuete rikkumise korral. Tutvustati võimalikke töötamise kohti. Valiti välja sobiv töökoht L.N elukohast ja võimalustest lähtuvalt. Selgitatust arusaamist L.N kinnitas allkirjaga õiguste ja kohustuste lehel. 18.11.2014 saadud Politsei- ja Piirivalveamet teabehaldus- ja menetlusosakond Teabehaldusbüroo rahvusvahelise tagaotsimise ja ametiabi teenistus vastusest järelpärimisele selgus, et 17.11.2014 Leedu Interpoli osakonnalt laekunud informatsiooni kohaselt L.N vahistati Leedus 30.10.2014 seoses teise isiku ebaseadusliku üle riigipiiri toimetamisega (4 vietnamlase toimetamine riiki), mis on kvalifitseeritav Leedu karistusseadustiku § 292 lg 3 alusel. 21.11.2014 oli koostatud erakorraline ettekanne, mille kohus jättis rahuldamata. Rikkumised seisnesid selles, et L.N ei täitnud järgnevaid nõudeid: üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine, registreerimiskontrollnõude mittetäitmine ning omavoliline lahkumine Eesti territooriumilt (Leedu Vabariik). L.N täitis kuni vangistuseni 569 tundi üldkasulikku tööd 11 kuu jooksul, tegemata jäi 879 tundi üldkasulikku tööd. 17.07.2015 oli L.N vabastatud kinnipidamisest ning saabus Eestisse tagasi. 28.07.2015 kriminaalhooldusalusele oli taas selgitatud tema õigused ja kohustused karistuse asendamisel üldkasuliku tööga kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi üldkasuliku töö sooritamata jätmise ja kontrollnõuete rikkumise korral. Need olid talle arusaadavad ning tema poolt allkirjastatud. 06.08.2015 ei ilmunud L.N registreerimisele ega teavitanud ametnikku oma mitteilmumise põhjusest, kuid 26.08.2015 esitas arstitõendi, kus oli kirjas, et ajavahemikul 29.07.2015-07.08.2015 oli haige. 07.09.2015 oli koostatud L.N-ile üldkasuliku töö ajakava 40 tunni (kahe tunni kaupa päevas) sooritamiseks lasteaias „Rukkilill“ ajavahemikul 08.09.2015-05.10.
3. L.N sooritas vaid 18 tundi üldkasulikku tööd, 3 1-13-9340 põhjendades seda sellega, et lasteaiast oli kadunud arvuti ning ta ei saanud üldkasuliku töö sooritamist jätkata. 18.09.2015 läbiviidud telefonivestlusest lasteaia „Rukkilill“ juhendaja - xxx selgus, et lasteaed ei soovi enam L.N üldkasuliku töö sooritusele võtta, kuna teda kahtlustatakse arvuti varguses. 22.09.2015 oli koostatud ajakava üldkasuliku töö 38 tunni (kahe tunni kaupa päevas) sooritamiseks AS-s MEKE Sillamäe ajavahemikul 23.09.2015-19.10.2015 L.N sooritas vaid 8 tundi üldkasulikku tööd, põhjendades seda haigestumisega. 24.09.2015 teavitas L.N telefoni teel, et alates 23.09.2015 viibib ambulatoorsel ravil. Arstitõendit esitanud ei ole. 13.11.2015 läbiviidud telefonivestlusest arsti xxx selgus, et alates 05.11.2015 viibib L.N ambulatoorsel ravil. Arsti sõnul L.N läbib antud asutuses ravi esimest korda. Seega ametnikul puudub arstitõend, mis õigustaks L.N-i ajavahemikul 23.09.2015-19.10.2015 üldkasuliku töö tundide sooritama jätmist. 12.10.2015 edastatud Politsei- ja Piirivalveameti vastusest järelepärimisele selgus, et L.N-i suhtes on alustatud kriminaalmenetlus

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Samuti L.N oli võetud vastutusele väärteoasjas LS § 242 lg 1 järgi. Üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise ja uute seaduserikkumiste toimepanemisega L.N selgelt väljendab hoolimatut ja vastutustundetut suhtumist tema üle kehtestatud korda, ta ei ole võimeline ega motiveeritud muutuma üldkasuliku töö tegemise käigus. Juhindudes

§ 69lg-st 6 palub kriminaalhooldaja pöörata L.N-ile mõistetud karistus täitmisele.

Juhul, kui L.N ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, tegi kriminaalhooldaja vastavalt KrMS § 429 lg-le 1 ettepaneku, võtta L.N vahi alla. L.N 27.11.2015, 04.12.2015 ja 14.12.2015 kohtuistungitele ei ilmunud ning kohtukutsed on kätte saadud tema naise poolt, kohut oma mitteilmumise põhjustest ei teavitanud ja arstitõendit ei ole esitatud. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.12.2015 kohtumäärusega edasi lükati L.N-i suhtes esitatud erakorralise ettekande arutamine. Kohaldati kriminaalhooldusaluse L.N-i suhtes sundtoomist Viru Maakohtu Narva kohtumajja 14.12.2015 kell 10.00 toimuvale kohtuistungile. Sundtoomine ei andnud tulemust. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.12.2015 kohtumäärusega lükati edasi L.N-i suhtes esitatud erakorralise ettekande arutamine. Valiti L.N-ile tõkend – vahistamine. Kuulutati L.N tagaotsitavaks ja tema tabamisel määrati võtta ta vahi alla. Kinnipidamise protokolli kohaselt peeti L.N-i kinni 06.02.2016 Narvas. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik ettekandes esitatud taotluse juurde ning palus pöörata L.N-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.11.2013 kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele. Kohtuistungil palus hooldusalune L.N jätta taotlus rahuldamata ning anda talle võimalus teostada üldkasulikku tööd lõpuni. Ta ei ilmunud registreerimisele ega täitnud ÜKT-d seoses sellega, et viibis Leedus kinnipidamiskohas ning pärast seda haigestus. Kaitsja palus kohtult anda L.N-ile võimalus teha ÜKT lõpuni ning edastas kohtule rida arstitõendeid L.N-i haigestumise kohta. Kaitsja arvates on võimalik kohaldada § 69 lg 3, 4 1-13-9340 mis näeb ette, et haiguse aja jooksul võib edasi lükata ÜKT täitmise tähtajad. Kaitsja on seisukohal, et tuleb lükata ÜKT täitmise tähtaeg pooleks aastaks edasi ja anda L.N-ile võimalus teha oma ÜKT tunnid lõpuni ära. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek L.N-i suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

(alates 01.01.2015 kehtiv redaktsioon) § 69 lg 6 sätestab, et juhul kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kuni 31.12.2014 kehtinud

§ 69

lg 6 redaktsiooni kohaselt võrdus kaks tundi üldkasulikku tööd ühe päeva aresti või vangistusega. Riigikohus leidis lahendis nr 3-1-1-18-15, et

§ 69

lg 6 alusel vangistuse täitmisele pööramisel tuleb kantud karistuse kestuse arvestamisel võtta aluseks sama vangistuspäevade ja töötundide suhe, millest lähtudes on jõustunud kohtulahendis vangistus üldkasuliku tööga asendatud. Kuna L.N-i suhtes asendati vangistus üldkasuliku tööga 21.11.2013 kohtuotsusega, tuleb kohaldada karistusseadustiku vana redaktsiooni ja lähtuda samast suhtest, mis oli süüdimõistvas kohtuotsuses ehk 1 vangistuspäev võrdub 2 tunni üldkasuliku tööga. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune L.N ei täitnud temale kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde vastavalt kriminaalhooldaja poolt ette nähtud ajakavadele. Määratud 1448 töötunnist on käesolevaks ajaks teostatud 595 tundi ning tegemata tunde on

1. Siinjuures tuleb arvestada ka sellega, et üldkasuliku töö tegemiseks oli L.N-ile antud kaks aastat aega, täitmise tähtaeg lõppes 28.11.2015 ning tegemata on üle poole määratud tundidest. L.N esitas kohtule arstitõendid, kust nähtub, et ajavahemikul kuni 28.11.2015, st ÜKT täitmise tähtaja lõpuni, ta oli ambulatoorsel ravil ajavahemikul 29.07-07.08.2015 (st 10 päeva), 09.08-25.08.2015 (st 16 päeva), 05.11-22.11.2015 (st 17 päeva) ning 23.11-28.11.2015 (st 5 päeva). Kokku oli L.N haige 48 päeva ehk 1 kuu 18 päeva. Peale selle, ajavahemikus alates 30.10.2014 kuni 17.07.2015 (st 8 kuud 17 päeva) viibis L.N Leedu kinipidamisasutuses seoses kuriteo toimepanemisega. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et L.N oli terve rohkem kui 1 aasta ja 10 kuud ajavahemikul 29.11.2013 kuni 28.11.2015 ning viibis selles ajavahemikus Eestis rohkem, kui 1 aasta 2 kuu jooksul. Niisugune ajavahemik oli täiesti piisav talle määratud ÜKT tundide täitmiseks, kui L.N oleks suhtunud oma kohustuste täitmisele kohusetundlikumalt. Vaatamata sellele, täitis L.N vaid 595 tundi ÜKT-d, st alla poole temale määratud tundidest. 5 1-13-9340 Ülaltoodu alusel, arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja L.N-i seletusi asub kohus seisukohale, et L.N hoidis tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning tal puudusid selleks piisavalt mõjuvad põhjused. Peale selle, olles lahkunud Eestis Leetu ilma kriminaalhooldusametniku loata, rikkus L.N kohustust saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus asub seisukohale, et ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud L.N teha 497 tundi üldkasulikku tööd nende 1 aasta ja 2 kuu jooksul, millal ta oli terve ja viibis Eestis või koheselt esitada kriminaalhooldusametnikule arstitõendeid oma tervisliku seisundi kohta, mis võimaldaks kriminaalhooldusametnikule ümbervormistada ÜKT täitmise kava. Kohus ei nõustu kaitsja ettepanekuga lükata ÜKT täitmise tähtaeg pooleks aastaks edasi ja anda L.N-ile võimalus teha oma ÜKT tunnid lõpuni ära kuna seadusega ettenähtud ÜKT täitmise maksimaalne tähtaeg (2 aastat) on juba lõppenud ning seadus ei võimalda selle pikendamist. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja L.N-i seletusi, on kohus veendunud, et L.N hoidis tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Võttes arvesse kriminaalhooldusaluse senist käitumist, seda, et L.N hoidis kõrvale ka kohtumenetlusest ning seda, et ÜKT sooritamise maksimaalne tähtaeg on selles asjas juba lõppenud, asub kohus seisukohale, et kriminaalhoolduse edasine teostamine L.N-i suhtes on võimatu. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.11.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-9340 mõistetud karistus – 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust (ehk 1448 tundi üldkasulikku tööd) - tuleb pöörata täitmisele. Kuna L.N on teostatud 595 tundi üldkasulikku tööd ning kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 1 aasta 2 kuud ja 1 päev vangistust. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg
2. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 6