xxx; kodakondsus Eesti, kesk-eriharidusega, emakeel vene keel; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 31.08.2015. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas, määratud korras Prokurör Ain Tali Kohaldatud õigusnormid KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 180 lg 3,
lg 1,3 RESOLUTSIOON O.J süüdi tunnistada
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses, s.o summas 932 (üheksasada kolmkümmend kaks) eurot.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka O.J-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.08.2015-31.08.2015, s.o. 3 päeva, millele vastab rahalise karistuse 9 päevamäära ja määrata O.J-ile lõplikuks karistuseks rahaline karistus 31 päevamäära ulatuses. s.o. summas 722 (seitsesada kakskümmend kaks) eurot ja 30 senti.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 8 kuu jooksul selliselt, et alates aprillikuust 2016.a tuleb igas kuus tasuda vähemalt 90 (üheksakümmend) eurot ja 29 senti lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt 30.11.
lg 1 alusel võimaldada menetluskulu kokku summas 693 eurot tasuda ositi 8 kuu jooksul, tasudes alates aprillikuust 2016 igakuiselt vähemalt 86 (kaheksakümmend kuus) eurot ja 63 senti, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.11.2016 viimase osamaksega summas 86 (kaheksakümmend kuus) eurot ja 59 senti. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, №rdea Pank EE401700017002872300, Danske bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700016509 ning selgitus: „ O.J, 1-16-1234, menetluskulu osamakse.“ Kui rahalise karistuse ja menetluskulu osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud Kriminaalasja materjalidest nähtub, et O.J-i kahtlustatakse
II Süüdistuse sisu O.J-i süüdistatakse selles, et tema 29.08.2015 kella 19.15 paiku oma kodus asukohaga xxxx korter xxxx tungis omavaheliste suhete pinnalt tekkinud tüli käigus kallale oma elukaaslasele Ü V, keda lõi ühel korral noaga vasakule selja ülaosasse, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse - vasakul ülaseljal umbes 1,5 cm noahaava sügavusega 2-3 cm. Seega O.J, kahjustades lähisuhtes teise inimese tervist ja tekitades valu, pani toime
III Prokuröri ettepanek Võttes arvesse, et tõendamiseseme asjaolud on selged ja O.J on varem kriminaalkorras karistamata peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist 2 karistust ning taotleb asja lahendamist käskmenetluses. Prokurör teeb ettepaneku tunnistada O.J süüdi
lg 2 p 2 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 40 päevamäära (
päevamäär 23,30 eurot) ulatuses s.o summas 932 eurot.
lg 1 alusel teeb prokurör ettepaneku arvestada karistusaja hulka O.J-i kahtlustatavana kinnipidamine 29.08.2015-31.08.2015, s.o. 3 päeva, millele vastab rahalise karistuse 9 päevamäära ning määrata lõplikuks karistuseks rahaline karistus 31 päevamäära ulatuses arvestades päevamäära suuruseks 23,30 eurot, seega summas 722,30 eurot. Ka teeb prokurör
alusel ettepaneku määrata rahalise karistuse tasumine ositi 8 kuu jooksul alustades tasumist aprillist 2016.a. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi. Vastavalt KrMS § 254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt O.J-i süüdistuses saabus kohtusse 16.02.
lg 2 p 2 näeb teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes, karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatav O.J-i puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise 3 karistuse mõistmisega. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb O.J süüdi tunnistada
lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista talle rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses ehk 932 eurot arvestusega, et päevamäära suurus on 23,30 eurot.
lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega arvestab kohus karistusaja hulka O.J-i kahtlustatavana kinnipidamise aja 29.08.2015-31.08.2015, s.o. 3 päeva, millele vastab rahalise karistuse 9 päevamäära ning mõistab O.J-ile lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 31 päevamäära ulatuses, s.o. summas 722,30 eurot. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga ja vastavalt
lg 1 ja 3 määrab rahalise karistuse tasumise ositi 8 osamaksena perioodi 30.04.2016-30.11.2016 jooksul. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 645,00 eurot ja määratud kaitsja tasu 48 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 1 ja 3 alusel, võttes arvesse süüdistatava varalist seisundit ja tema resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldab kohus tal menetluskulud käesolevas kohtuasjas tasuda ositi 8 osamaksena perioodi 30.04.2016-30.11.2016 jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.