Obsah (4)

§ 73§ 94§ 37§ 40

4-17-175 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus, Narva kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2017, Narva, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-175 (930016001720) Kohtun

§ 73

lg 1 alusel 65 trahviühikuga, s.o 260 euro suuruses rahatrahviga ning konfiskeeriti

§ 94

lg 3 alusel 200 sigaretti „Lifa Super slims Strawberry“ ja 160 sigaretti „Bayron White“ Kohtuväline menetleja: Maksu- ja Tolliamet Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: U.L (ik xxx, xxx RESOLUTSIOON

1. U.L kaebus Maksu - ja Tolliameti
2. detsembri 2016 otsusele rahuldada osaliselt, s.o osas, millega taotleti rahatrahvi tasumise võimaldamist ositi 1-aastase perioodi jooksul ning määrata, et U.L kohustub talle mõistetud rahatrahvi hüvitama KarS 66 lg 2 alusel kohtuotsuse jõustmisest igakuiste osamaksetena 1 (ühe) aasta jooksul.
3. Muus osas jätta U.L kaebus rahuldamata.
4. Maksu- ja Tolliameti
5. detsembri 2016 otsus tühistada osaliselt, s .o osas, millega kohustati U.L tasuma talle määratatud rahatrahv lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul ühekordse maksena.
6. Muus osas jätta Maksu- ja Tolliameti
7. detsembri 2016 otsus muutmata ja tühistamata. Rahatrahv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE401700017002872300 №rdea Bank AB Eesti filiaalis, viitenumber
8. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik 1 ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:
9. Maksu- ja Tolliameti 22.12.2016 otsusega karistati U.L

§ 73

lg 1 alusel rahatrahviga 65 trahviühikuga, s.o 260 euroga selles, et ta jättis 22.11.2016 kell 09.27 Vene Föderatsioonist Eestisse sisenemisel deklareerimata deklareeritava kauba, s.o 200 sigaretti „Lifa Super slims Strawberry“ ja 160 sigaretti „Bayron White“. Kuna ATKEAS § 57 lg 1 sätestab, et Eestisse saabumisel on lubatav kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni: 1) 40 sigaretti; 2) 100 sigarillot; 3) 50 sigarit ja 4) 50 gr suitsetamistubakat, siis osutatud sigaretikoguste ületamisel kohustus menetlusalune isik vastavalt

§ 37lg-le 3 esitama tollideklaratsiooni.

Seega deklareerimiskohustuse täitmata jätmisega rikkus menetlusalune isik

§ 37

lg-t 3 ja pani toime

§ 73lg-s 1 sätestatud väärteo.

1. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebus, millest taotleb vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, tema karistamist alla seaduses sätestatud miinimumsanktsiooni määra, alternatiivselt mõistetud rahatrahvi vähendamist kuni 20 trahviühikuni ja selle tasumise võimaldamist osamaksetena 1-aastase perioodi vältel. Kaebusest tuleneb alljärgnev. Kaebusest nähtuvalt ei vaidlusta kaebaja tema süü tõendatust ega süüküsimust, vaid vaidlustab talle kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud trahvimäära. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole trahvimäära kindlakstegemisel lähtunud konkreetse kaasuse asjaoludest, arvestamata on jäetud isiku varasema tausta ja sissetulekuga. Lisaks sellele on kohtuväline menetleja alusetult viidanud karistusemäära kindlakstegemisel omakasule kui karistust raskendavale asjaolule, jättes tähelepanuta, et omakasu on antud kuriteo puhul teo koosseisuline tunnus, mitte aga karistust kergendav või raskendav asjaolu. Neil asjaoludel leiab kaebaja, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ei ole proportsionaalne isiku süü suuruse ja varasema taustaga ning ei ole eesmärgipärane. Järgnevalt märgitakse kaebuses, et kaebaja poolt toimepandud rikkumine on isiku esmakordne rikkumine. Samuti on tegemist xxx, kelle igakuise sissetuleku moodustab xxx xxx. Kaebaja on seisukohal, et ka miinimummääras rahatrahvi kohaldamise puhul on tegemist karistusega, mis annaks süüdlasele selge signaali oma teo mittelubatavusest ja kannab kõiki karistusele seatud eesmärke – seda iseäranis juhul, kui tegemist on esmakordse rikkumise ja karistusega. Kaebaja on oma süüd kahetsenud. Eelnevat arvestades ning võttes arvesse, et kaebaja näol on tegemist vanaduspensionäriga, kelle ainsaks sissetulekuks on xxx, ei ole põhjendatud tema suhtes rahatrahvi kohaldamine määras, mis ületab isiku igakuist sissetulekut rohkem kui poole võrra. Kaebaja taotleb karistusmäära kohaldamist alla seaduses sätestatud miinimummäära või alternatiivselt 20 trahviühikut, s.o 80 euro suuruses summas. Kaebaja taotles kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses.
2. 11.01.2017 edastas Viru Maakohus kohtuvälisele menetlejale teavituse U.L kaebuse saabumise kohta, edastas kohtuvälisele menetlejale U.L kaebuse koos lisaga ning kohustas kohtuvälist menetlejat andma arvamus kaebuse läbivaatamise võimalikkuse kohta kirjalikus menetluses. 2
3. 20.01.2017 registreeris Viru Maakohtu kantselei kohtuvälise menetleja, s.o Maksu- ja Tolliameti vastuse kaebusele, märkega, et kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastusest tuleneb alljärgnev. Vastavalt Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega, art 141 lg 1 p-le a loetakse rohelise ehk “ei ole deklareeritavat kaupa” koridori läbimine tolliasutuses, kus on kaks koridori, deklaratsiooni esitamiseks. Narva mnt piiripunktis on kaks kontrollkoridori. Rohelise koridori valib reisija, kellel on kaasas kaup, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa lubatud piirnorme ja punase koridori valib reisija siis, kui tal on kaasas kaupa, mis kuulub deklareerimisele või ületab lubatud piirnorme või kuulub eriloa või keelu alla. U.L pidi piiri ületamiseks tollis valima punase koridori. Valides piiriületusel rohelise koridori andis U.L oma käitumisega tolliametnikele teada, et ei oma tollis deklareerimisele kuuluvat kaupa. Isikuga kaasasolev kaup avastati tolliametnike poolt täiendava läbivaatuse käigus, s.o Vene Föderatsiooni päritoluga sigaretid 200 tk Lifa Super Slims Strawberry ja 160 tk Bayron White, mis ületas seaduses ettenähtud piirnormi. U.L deklareeris tolliametnikele 40 sigaretti vahetult enne tollikontrolli algust. Kui U.L-ile ja tema sõidukile ei oleks täiendavat tollikontrolli tehtud ning peidetud sigarette avastatud, siis oleks need toimetatud Eestisse salakaubana. Seega on põhjendatud kohtuvälise menetleja seisukoht, et tegemist oli isiku teadliku sigarettide peitmisega, selleks et vältida kaubalt täiendava tollimaksu tasumist. U.L on ületanud piiri regulaarselt, seega pidi isik olema teadlik lubatud sigarettide kogusest ning tolliformaalsustest. U.L käitumisest ja sigarettide peitmisviisist selgub üheselt, et isik ei soovinud kaupa tollis deklareerida. On üldteada asjaolu, et Vene Föderatsioonist salakaubana Eestisse toimetatud sigarettidelt jäävad maksmata aktsiisi- ja käibemaks Eestis. U.L soetas Venemaalt sigarette ning toimetas need salakaubana Eestisse eesmärgiga saada omakasu. Arvestades sigarettide kogust, ei ole laekumata aktsiisi näol tegemist arvestatava summaga, ent samas otsustas U.L siiski selle nimel panna toime väärteo. Seega on kohtuväline menetleja seisukohal, et omakasu kohaldamine karistuse määramisel raskendava asjaoluna on täiesti põhjendatud. Karistust kergendavate asjaolude ammendav loetelu on sätestatud KarS §-s
4. Kesine sissetulek ja nikotiinisõltuvus ei ole kergendavateks asjaoludeks. Olukord, milles U.L täna on, on tema enda valikute tagajärg. Karistuse määramisel väärteomenetluses võtab kohtuväline menetleja üldjuhul karistuse määraks pool sanktsioonimäärast ning arvestab täiendavalt karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Käeoleval juhul on arvestatud asjaoluga, et isikul puuduvad varasemad karistused, üle piiri toimetatud sigarettide kogust ning omakasu motiivi.

§ 73

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest on ettenähtud karistus rahatrahvina kuni 300 trahviühikut või arest. Kohtuvälise menetleja otsusega on U.L karistatud sanktsiooni 1/5 määras, s.o 65 trahviühiku ulatuses. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei täida trahvi vähendamine kuidagi oma eesmärki. Eeltoodust tulenevalt taotleb kohtuväline menetleja vaidlustatud lahendi muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata jätmist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, samuti kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 5.
2. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles 3 menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. 5.
3. Antud juhul on menetlusalust isikut karistatud

§ 73

lg-s 1 ettenähtud rikkumise eest.

§ 73

lg 1 sätestab vastutuse deklareeritava kauba või sularaha toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides. Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt on antud väärteomenetluse alustamise tinginud asjaolu, et U.L suundus 22.11.2016 kella 09.27 paiku Vene Föderatsioonist tagasi Eesti Vabariiki nn rohelise koridori kaudu, millega andis mõista, et deklareeritavat kaupa ta ei oma. Tema juhitava sõiduki suhtes viidi läbi

§ 40

lg-te 1 ja 2 alusel läbivaatus (akt nr 1612.1-5/00/7489), mille käigus avastati U.L poolt tolliametnikule avaldatud 40 sigaretti „Bayron White“, mis asusid istme peal kilekotis ning täiendavalt leiti ja võeti sõiduki läbivaatuse käigus ära 200 sigaretti „Lifa Super slims Strawberry“ ja 160 sigaretti „Bayron White“, millel olid Venemaa maksumärgid ning mis asusid peidetuna sõiduki õhufiltris. ATKEAS § 57 lg 1 sätestab, et vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni: 1) 40 sigaretti; 2) 100 sigarillot; 3) 50 sigarit või 4) 50 grammi suitsetamistubakat.

§ 37

lg-d 2 ja 3 sätestavad, et kui kaubasaadetise kogus või väärtus ületab liidu õigusaktis sätestatud statistilist läve ja kaubasaadetist ei saa vastavalt ühenduse tolliseadustiku rakendussätetele deklareerida suuliselt või muu toimingu abil, tuleb esitada tollideklaratsioon; kaubasaadetise kohta tuleb lisaks eelnevale esitada tollideklaratsioon ka siis, kui kaubasaadetise väärtus või kogus ületab ühenduse tollimaksuvabastuse süsteemis või Eesti maksuseadustes sätestatud maksuvaba piiri. Hinnates tuvastatud asjaolusid, siis järeldub, et menetlusaluse isikuga kaasas olnud sigarettide kogus ületas ATKEAS § 57 lg-s 1 määratletud koguseid. Seega kohustus menetlusalune isik 22.11.2016 Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki sisenemisel täitma

§ 37lg-s 2 sätestatud deklareerimiskohustust.

Kuna menetlusalune isik deklareerimiskohustust ei täitnud, siis rikkus ta

§ 37

lg-t 3 ja realiseeris ta oma teoga

§ 73lg-s 1 toodud väärteokoosseisu objektiivse külje.

Hinnates subjektiivse koosseisu olemasolu või selle puudumist, siis leiab kohus kohtuvälise menetlejaga nõustuvalt, et menetlusaluse isiku objektiivselt avaldunud käitumine ATKEAS § 57 lg-s 1 määra ületavate ja deklareerimiskohustusega hõlmatud sigarettide paigutamisel sõidukisse, so nende peitmine sõiduki õhufiltrisse, annavad aluse rääkida kavatsetusega toime pandud teost. Nii järeldub, et menetlusalune isik on paigutanud lubatud sigarettide koguse tolliametnike jaoks nähtavale kohale, kuid lubatud kogust ületavad sigaretid asusid peidetuna õhufiltris. Märgitu tähendab kohtu veendumuse kohaselt seda, et isik oli teadlik lubatud kauba kogusest, sellest, et deklareerimisvaba kauba koguse ületamisel rakendub deklareerimiskohustus, kuid ta eiras seda, mistõttu on alust rääkida süüteost, mis on toime pandud kavatsetusega. 5.3.

§ 73lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Vastavalt Kar

S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 47 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Seega järeldub, et

§ 73

lg 1 sanktsiooni keskmiseks määraks on 151 trahviühikut ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga on just see määr aluseks isiku karistusmäära kindlakstegemisel, millest tuleb juhinduda nii kohtuvälisel menetlejal kui kohtul. Järgnevalt tuleb kontrollida karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu või puudumist. Kohtuväline menetleja on konkreetset karistusmäära kindlaks tehes võtnud arvesse, et menetlusalune isik pani väärteo toime omakasu motiivil. Kohtule adresseeritud kaebuses on leitud, et motiivi karistust raskendava asjaoluna on kohtuväline menetleja käsitlenud ebaõigesti, kuna motiivi näol on tegemist

§ 73lg 1 koosseisulise tunnusega.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja oli õigustatud arvestama motiivi kui karistust raskendava asjaolu esinemisega KarS § 58 p 1 mõttes. Nii on kohtuväline menetleja vaidlustatud lahendis välja toonud, et deklareerimata sigarettide Eesti Vabariiki toimetamisel jäävad tasumata maksud. Seega järeldub, et isik vältis maksukohustust ning juhul, kui süüteo toimepanemist ei oleks kohtuvälise menetleja poolt takistatud, oleks menetlusalune isikul olnud võimalik hoida kokku rahalisi vahendeid maksude tasumata jätmise kaudu. Kohtu veendumuse kohaselt täidab selline lähenemine omakasu motiivi KarS § 58 p 1 mõttes ning kohtuvälisel menetlejal oli võimalik sellega karistusotsuse tegemisel arvestada. Mis puudub kaebuse väidet, et omakasu motiivi näol on tegemist

§ 73lg 1 koosseisutunnusega, siis leiab kohus, et selline väide on ekslik.

Tuleb märkida, et abstraktselt on võimalik käsitleda kõiki süüteokoosseise, millega kaasneb isikule mingigi kasu, omakasu motiivil toimepandud süütegudena. Omakasu motiiv on aga koosseisutunnus üksnes siis, kui osutatud koosseisu element kajastub sõnaselgelt koosseisu tunnustes (vt vrd nt KarS § 200 lg 2 p 4). Millestki taolisest ei ole võimalik

§ 73lg 1 puhul rääkida, mistõttu peab kohus kaebuse sellesisulist väidet ainetuks.

Hinnates kergendavate asjaolude esinemist, siis leiab kohus, et antud väärteoasjas on karistust kergendavaks ajaoluks kahetsus. Seejuures ei pea kohus põhjendatuks, et karistuse kergendamiseks annab aluse süü tunnistamine KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Nimelt sätestab kõnealune norm, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamisele ilmumine. Seega järeldub, et olukorras, kus menetleja on süüteo toimepanemise avastanud, ei ole alust rääkida süü ülestunnistamisele ilmumisest ning juba avastatud süüteo puhul süü tunnistamine ei ole karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kõike eeltoodut kaaludes on alust järelduseks, et kohtuvälisel menetlejal oli lähtuvalt karistuse mõistmise üldpõhimõtetest alust kohaldada menetlusaluse isiku suhtes karistuse määra, mis on võrdeline sanktsiooni keskmise määraga, kuna menetlusaluse isiku puhul on sedastatav ühe raskendava asjaolu esinemine ja karistust kergendav asjaolu realiseerus kahetsuse kaudu. Ometi nähtub, et menetlusalusele isikule on kohaldatud karistusmäära 65 trahviühiku ulatuses. Juba eelnevalt märkis kohus,

§ 73

lg 1 sanktsiooni keskmiseks määraks on 151 trahviühikut, mida oleks tulnud kohtuvälisel menetlejal ka kohaldada. Seega on kohtuväline menetleja kohaldanud menetlusaluse isiku suhtes trahvimäära, mis on oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna kohtuvälise menetleja otsustusest ei nähtu karistusmäära alla keskmise määra kohaldamise põhjendusi, siis leiab kohus, et oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra kohaldatud karistusmääraga on hõlmatud nii asjaolu, et kaebaja on tolliseaduse rikkumise toime pannud esmakordselt, kui ka see, et tegemist on xxx, kes on 5 süüteo objektiks olnud sigaretid omandanud oma isiklikuks tarbimiseks. Kohus leiab, et täiendavalt eelnimetatud asjaolude arvestamiseks kaebemenetluses alused puuduvad ning seejuures ei ole kaebuses välja toodud ka õiguslikke aspekte, mis annaksid aluse täiendavalt kohaldatud karistusmäära korrigeerimiseks. 5.

1. Kohtule adresseeritud kaebuses on taotletud karistuse määramist alla miinimumi. Tuleb märkida, et sellise taotluse sisu on ebaselge, kuna seaduse kohaselt on võimalik kohaldada isikule rahatrahvi 3-300 trahviühiku ulatuses. Kuna KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on trahviühiku baassummaks 4 eurot, võimaldab see mõista trahvi 12 eurost kuni 1200 euroni. Juba eelnevalt käsitles kohus karistuse mõistmise üldiseid arusaamu ning leidis nende pinnalt, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistusmäära korrigeerimiseks alused puuduvad. Kohus jääb nende põhjenduste juurde, ei pea vajalikus selle kordamist käesoleva alapunkti juures, vaid märgib täiendavalt, et isikul ei ole võimalik valida, milline karistusmäär tingib tema edasise õiguskuulekuse ja mis on proportsionaalne toimepandud süüteoga. Karistusmäärad on reguleeritud seadusega, s.o seadusandja tahtega ning tulenevalt kohtupraktikas omaks võetud arusaamadele, lähtutakse konkreetse karistusmäära kindlaks tegemisel sanktsiooni keskmisest määrast, mida korrigeeritakse vastavalt karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisele ning võttes arvesse ka eripreventiivseid kaalutlusi. 5.
2. Menetlusalune isik on taotlenud rahatrahvi osatamist ühele aastale. KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Osutatud õigusnormist tulenevalt on võimalik rahatrahvi osatada juhul, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused. Olgu märgitud, et esitatud kaebuses ei ole menetlusalune isik viidanud otsesõnu mõjuvate põhjuste olemasolule. Samas on menetlusalune isik välja toonud, et tema igakuiseks sissetulekuks on xxx, millist suurust peab kohus eluliselt usutavaks. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on aga suurem kui pool menetlusaluse isiku poolt saadavast sissetulekust. Kohus leiab, et olukorras, kus määratud rahatrahv võtaks menetlusaluselt isikult enam kui poole igakuiselt saadavast sissetulekust ning lisaks sellele tuleb menetlusalusel isikul eelduslikult tagada ka oma minimaalset igapäevast toimetulekut toidu, eluasemekulude jmt näol, on alust jaatada xxx sissetulekut selliseks, mis annab aluse mõistetud rahatrahvi osatamiseks. Selle osatamine üheks aastaks võimaldab aga isikul täita üheaegselt nii rahatrahvi maksmise kohustust kui ka tagada oma igapäevast toimetulekut. Neil põhjustel leiab kohus, et taotlus rahatrahvi osatamiseks ühe-aastakse perioodiks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Juhindudes VTMS § 155 ja § 156 lg-st 3 ja VTMS
3. peatükist, leiab kohus, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud kohtuvälise menetleja poolt menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks muutmiseks või tühistamiseks. Samas peab kohus põhjendatuks kaebuse taotlust mõistetud rahatrahvi osatamiseks üheks aastaks ja see toob kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise mõistetud rahatrahvi kohese täitmise osas. /allkirjastatud digitaalselt/ 6