4-16-8411/4

4-16-8411 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-8411 (2302,16,012596) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi D.D esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.10.2016 otsuse peale väärteoasjas nr 2302,16,012596 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): D.D (isikukood: xxx, elukoht: Xxxx) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.10.2016 otsus D.D-le mõistetud rahatrahvi suuruse osas.
3. Karistada D.D liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 (kakssada) eurot.
5. KarS § 66 lg 2 alusel kohus määrab, et D.D-le mõistetud trahv 200 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 5 kuu jooksul võrdsetes osades otsuse jõustumisest ehk 40 eurot igas kuus. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
6. Edasikaebamise kord 2 Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
7. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.10.2016 otsusega nr 2302,16,012596 karistati D.D Liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Otsuse kohaselt juhtis D.D 09.09.2016 kell 10.53 Tallinnas Tartu mnt – Türnpu – Odra ristmikul mootorsõidukit, ei hoidnud sellist pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu eespool seisma jäänud sõidukile MB ning sõitis sellele tagant otsa, mis omakorda põrkas vastu eespool seisvat sõiduautot Lexus. Oma tegevusega põhjustas D.D liiklusõnnetuse ja varalise kahju ASle №rdea Finance Estonia, Xxxxja Xxxxning tervisekahjustused Xxxxja Xxxx. Sellega rikkus D.D LS § 46 lg 1 nõudeid.
8. D.D esitas mainitud otsuse peale kaebuse, milles palub talle määratud karistust vähendada järgmistel põhjendustel. 2.
9. Kohtuväline menetleja ei ole talle selgitanud vastulause esitamise võimalust. 2.
10. Kaebaja pööras hetkeks pilgu, et vaadata, kust tuleb kiirabi sireen ning ei jõudnud otsasõitu vältida. 2.
11. Avariis osalenud sõidukitele korvas kahju kindlustus. Varalise kahju põhjustas ta oma mehele, kellel ei ole tekitatud kahju osas pretensioone. 2.
12. Keegi peale Xxxxtervisehädasid ei kurtnud. Viimane kinnitab, et peale avariid tema tervislikus seisundis pole midagi muutunud. Õnnetuspaigal koostatud protokolli sisu tervisekahjude käsitlemisest on vaid oletus. 2.
13. Avariiga kaasnevad ebamugavused, läbielamised ja auto remondikulud on olnud kaebaja jaoks piisav karistus. 2.
14. Mõistetud karistuse puhul ei ole arvestatud liiklusõnnetuse asjaolusid ja kaebaja isikut, kes on varem väärteokorras karistamata. 2.
15. Kaebaja sissetulekuks on vanemahüvitis, mis on mõistetud trahvist mõnikümmend eurot suurem. Abikaasa on peatselt töötu. Mõistetud trahv on perele raske kanda. 2.
16. Tegemist oli operatiivsõiduki sekkumisega linnapilti, mille nägemist segas tramm. Seaduses nõutud pikivahe ei pruugi olla piisav ning pole võimalik aru saada, kui suur oli pikivahe. 2.
17. Väärteokirjelduses on viide tervisekahjustustele konkretiseerimata kujul. Kaebaja on esitanud tõendid tervisekahjustuse puudumise osas. 2.
18. Valdavas osas lahendatakse avariisse sattumisel olukord ära poolte kokkuleppel, politseid kaasamata. Sel juhul rahalist karistust ei määrata. Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega.
19. Kohtuväline menetleja leidis, et D.D rikkumine on leidnud täielikku tõendamist. Menetlusaluse isiku ütluste, tunnistajate ütluste ja ristmiku liiklusvoo kaamera salvestusi arvestades on tuvastatud, et menetlusalune isik ei täitnud LS § 46 lg 1 nõudeid ning põhjustas sellega liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetusega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Seega peab karistus mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ja ei tohi olla ei mugav ega ka kerge kanda. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud D.D isikut, toimepandud tegu, süü suurust ja seda, et ta on varasemalt väärteokorras karistamata. 3 Toodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja et kaebajale määratud karistus on proportsionaalne ja kaebuses toodud alustel ei ole kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamine ega muutmine põhjendatud. Seega palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebust võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
20. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses.
21. Kohtuvälises menetluses on tunnistajana üle kuulatud xxxx ja xxxx (lk 18, 21), kes annavad üksteisega haakuvaid ütlusi selles, et liiklusõnnetus juhtus 09.09.2016 kella 11 paiku Tartu mntTürnpu-Odra tn ristmikul. Ehkki fooris põles roheline tuli, peatuti ristmikul, et üle lasta alarmsõitu tegev kiirabiauto. Õnnetus sai alguse D.D juhitavast sõiduautost, mis sõitis otsa peatunud xxxx MB-le ning see omakorda tema ees seisnud xxxxx juhitavale Lexusele. Tunnistajate ütluste tõepärasust kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll Tartu mnt – Odra – Türnpu ristmikul oleva kaamera salvestusest (lk 4). Sõidukite kahjustused nähtuvad sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 1-2) ja vaatlusprotokollile lisatud fotodest (lk 11-15). Isikutele tekitatud tervisekahjustustest annavad tunnistusi SA Tallinna Lastehaigla teatis (lk 5), millest nähtuvalt anti Xxxx peale sündmuse toimumist kergete vigastuste tõttu esmaabi ning Regionaalhaigla teatis (lk 17) sellest, et xxxxx esines pärast avariid kõhuseina põrutus ning talle määrati ambulatoorne ravi. Sisuliselt on oma süüd kohtuvälises menetluses tunnistanud ka D.D (lk 19), märkides ülekuulamisel, et kiirabiauto tõttu pidurdas, kuid sõitis sisse eesolevale autole. Autos viibinud isikutest viidi xxxx ja xxxx kontrolli, viimasel oli kõhus valus. Liiklusseaduse 17 lg 2 kohaselt peab liikleja andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma. Sama seaduse § 46 lg 1 kohaselt peab juht hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Käesoleval juhul on D.D ees sõitnud autod käitunud õigesti ning andnud alarmsõidukile teed. Eksis D.D, kes ei hoidnud nõutud pikivahet ning sõitis otsa tema ees seisma jäänud sõidukile. Toodud tõendite alusel on leidnud kinnitust, et D.D põhjustas liiklusnõuete rikkumisega varalise kahju ja tervisekahjustused. Seega on kaebaja tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. D.D on teo toime pandud ettevaatamatusest, sest ta oleks pidanud aru saama, et ootamatu takistuse teelesattumisel ei suuda ta õnnetust põhjustamata peatuda, kuid lootis seda vältida. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
22. D.D on teinud politseile mitmeid etteheiteid. Muuhulgas märgib, et menetleja ei ole selgitanud talle vastuväite esitamise võimalusi. Kohtu arvates ei ole selline kriitika õigustatud. Vastulause esitamise võimalusest on kirjutatud väärteoprotokollis (lk 25), millega tutvumist ja millest koopia kättesaamist on kaebaja omakäeliselt kinnitanud. Väärteomenetluse alustamise puhul pidanuks kaebaja oma õiguste ja kohustustega eriti hoolikalt tutvuma. 4 Mis puudutab kaebaja väidet, et menetleja ei ole kirjeldanud, milliseid tervisekahjustusi Xxxx ja Xxxxtekitati, siis see ei olegi väärteomenetluses ilmtingimata vajalik. Nimelt käsitletakse LS § 223 lg 1 mõistes tervisekahjustustena kõikvõimalikke õnnetusega tekkinud terviseprobleeme, mis ei ulatu raske tervisekahjustuseni. Menetleja on väärteomenetlust alustades tuvastanud, et keegi ei ole saanud raskeid tervisekahjustusi, mistõttu ei ole põhjust alustada kriminaalmenetlust KarS § 423 tunnustel. Kuivõrd kannatanu kohta täpse diagnoosi saamine võib võtta aega ning nõuab erialaspetsialisti abi, ei saa menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetlejalt nõuda, et ta suudaks kõik tervisekahjustused juba protokolli koostamise hetkel veatult kirja panna. Oluline on see, et kohtuväline menetleja on tuvastanud tervisekahjustuste olemasolu ning käesoleval juhul on see haiglate esitatud teatistega vastuvaidlematult kindlaks tehtud. Liiklusseaduse § 169 lg 4 järgi ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada siis, kui pooled on asjaolude osas ühel meelel ning inimesed ei ole vigastada saanud ja ei nõua ka oma tervise kontrolli. Käesoleval juhul viidi tervisekontrolli kaebaja autos sõitnud xxxx ja xxxx, kusjuures viimane kurtis valu kõhus. Seega ei olnud arutatavat asja võimalik poolte kokkuleppel lahendada. Kaebaja on esitanud kohtule sündmuse toimumise ajal autos olnud lähedase kirja, milles xxxx teatab, et tal seoses avariiga ei ole uut tervisehäda juurde tulnud. Kohus märgib, et teo kvalifitseerimisel LS § 223 lg 1 järgi ei oma kergete tervisekahjustuste iseloom ja kestus olulist tähtsust. Samuti ei oma asjas tähtsust ning ei tee toimunut olematuks see, et kannatanutele tekkinud kulud hüvitas kindlustus. Kogutud tõendite põhjal on kindlaks tehtud, et avariiga tekitati varaline kahju ning küsimus, kas ja kuidas tekkinud kahjud hüvitati, ei ole väärteomenetluses lahendatav küsimus.
23. Mis puudutab kaebajale määratavat karistust, siis LS § 223 lg 1 alusel kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuks. Lisakaristusena võib sama paragrahvi lg 2 alusel kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni. Kuivõrd isikule määrati kergemaliigiline karistus (rahatrahv) ning seda alla keskmist määra (100 trahviühikut), on kohtuväline menetleja tõenäoliselt arvestanud nii liiklusõnnetuse asjaolusid kui seda, et isik ei ole varem süütegusid toime pannud. Eeltoodust hoolimata leiab kohus, et kaebajale määratud karistust tuleb vähendada. Süü suurust hinnates arvestab kohus seda, et isik pani teo toime ettevaatamatusest, tekkinud situatsioon ei ole ka kogenud juhtide jaoks harjumuspärane ning kaebaja ei osanud seetõttu ohtu tajuda. Samuti arvestab kohus sellega, et kaebaja tekitatud kahju ei olnud suur ning tervisekahjustused ei olnud püsivad. Karistuse mõistmisel on oluline, et isik on oma süüd tunnistanud ja lubanud edaspidi olla liikluses hoolikam. Seega on menetlusaluse isiku süü väike ning tema teos esinevad karistust kergendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja on oma vastuses rõhutanud, et mõistetud karistus peab D.D mõjutama edaspidi rikkumistest hoiduma ja ei tohi talle olla mugav ja kerge kanda. Kohtu hinnangul piisab varem karistamata isiku mõjutamiseks leebemast karistusest. Arvestades D.D sissetulekuid ning avariiga kaasnenud kulusid, on ka poole väiksem rahatrahv kaebaja jaoks piisavalt koormav. Seetõttu kohus tühistab otsuse D.D-le määratud rahatrahvi suuruse osas ja teeb selle kohta uue otsuse. Süü suurust, karistust kergendavaid asjaolusid ja varasemate karistuste puudumist arvesse võttes mõistab kohus karistuseks rahatrahvi 50 päevamäära, s.o 200 eurot. Selline 5 karistus on piisav süüdlase mõjutamiseks olla edaspidi tähelepanelikum ja ohutum liikleja ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.
24. Kuna D.D sissetulek vanemahüvitise näol ei ole suur, peres on alaealised lapsed ning abikaasa ei tööta, võimaldab kohus KrMS § 66 lg 2 alusel kaebajal maksta mõistetud rahatrahv ositi 5 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, tasudes igas kuus 40 eurot. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 2, 133-
25. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/