lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: P.G, ik XXX, elukoht: XXX. Kaitsja: advokaat Andres Simson, AB Simson ja Variku RESOLUTSIOON 1. Jätta P.G kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirsi 03.09.2015 otsusele nr 2302,15,009144 P.G karistamises LS § 221 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirsi 03.09.2015 otsus nr 2302,15,009144 P.G karistamises LS § 221 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks jätta muutmata ja tühistamata.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks, selles et menetlusalune isik 02.05.2015 kell 15:29 Järvevana teel Tallinnas juhtides mootorsõidukit, tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga ning koos erilise helisignaaliga. Samuti 02.05.2015 kell 15:31 Tammsaare tee ja Rahumäe tee ristmikul Tallinnas juhtides mootorsõidukit, sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava punase tulega, tekitades sellega liiklusohu vastuliikunud sõidukile, kes sooritas vasak pööret lubava fooritulega, mille tulemusel pööret sooritanud juht tegi äkkpidurduse vältimaks kokkupõrget. Liiklust ohustamata oleks võinud juht sõidukiga peatuda enne ristmikku. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 58 lg 3 nõuet ja pani toime LS § 221 lg-s 2 ettenähtud väärteo, samuti rikkus LS § 38 lg 1 nõuet ja pani toime LS § 234 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isik kaebuse, milles märkis kokkuvõtvalt, et ta ei sõitnud ristmikule keelava tule ajal ja samuti ei ole eiranud peatumise märguannet. On trahvi 300 eurot ära tasunud, kuid lubade äravõtmisega ei nõustu, kuna sellest sõltub töökoht ja tal on 3 alaealist last ja naine. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde ning selgitas, et sõitis punase tulega läbi sujuvalt, politsei eest ära sõitnud ei ole. On neli ülalpeetavat. Lubade äravõtmise saaks asendada trahviga. Punase tulega võis läbi sõita, kellegi eest põgeneda ei ole tahtnud. Kui aru sai, et politsei on taga, siis üritas võtta vasakusse ritta tee äärde, siis politsei sõitis kõrvale. Võib-olla ei kuulnud sireeni. Ei ole reaalne tipptunni ajal politsei eest põgeneda. Tuli Rakverest ja suundus Mustamäele. Kiire ei olnud, kiirust ei ületanud. Kui lähed ristmikule kollasega, siis üle jõudes on juba punane, tema arust oli lubav tuli. Vilkureid nägi natuke maad peale ülesõitu, alguses mõtles, et kiirabi. Võttis vasakule tee äärde. Tuli enne mööda Narva mnt-d, kinni peeti Rahumäel. Kus täpselt, seda ei tea, ei tunne linna nii hästi. Sealt saab vist pöörata haigla juurde. Seal ei ole foori, fooriga ristmik on Rahumäe ristmik. Kus elab tuttav Mustamäel, seda öelda ei oska, kohale sõita oskab. Et on alarmsõiduk sai aru natuke enne kui kinni pidas, otsis peatumiskohta. Arvab, et ristmikule läks sujuvalt liiklusega kaasa rohelise tulega, ei mäleta enam. Teised liikusid kõrval, tipptunnil ei saa kiiremini liikuda. Ei mäleta, et teine sõiduk oleks ristmikul teinud äkkpidurdust. Sõitis venna autoga, millele on laen võetud. Videolt tundis ennast ära. Ei kuulnud sireeni, kuulas autos muusikat. Eest ära 2 sõitmist küll ei ole, pole tähele pannud, oleks pannud tähele kui politsei oleks kõrvale sõitnud. Juhiluba on väga tähtis, käib Soomes tööl, on vaja liikuda. On ainus sissetulekut saav pereliige. Sellel ajal tööl ei käinud, nüüd käib. Tunnistaja Raul Tamm selgitas, et said juhtimiskeskuselt teate ja läksid kontrollima. Avastasid sõiduki Järvevana teel. Oli koos A. Adelmaniga. Keelava foori tulega läks Tammsaare teel Tondi ja Rahumäe ristmikul. Kaua taga ajasid, seda ei mäleta. Oli kuulda, et on sinnapoole teel, kinni peeti teiste abiga. Sõidukist anti peatumismärguanne. Et ei saanud aru, seda võimalust ei ole. Olid märgutuled, teised sõidukijuhid said aru. Kui peatumismärguanne sai antud ja ka vahepeal teisi sõidukeid vahel ei olnud. Ristmikul oli fooris punane, Rahumäe teelt tulijatel roheline. Üks sõiduk pidi ristmikul tegema äkkpidurduse ja võtma vasakule. Peatamiseks sõitis üks patrull sõidukile ette. Juht pidi aru saama rikkumisest, üritas politseinike vahelt läbi pugeda. Kiirus oli 120-130 km/h, buss rohkem välja ei võta. Peatumismärguanne anti sinise vilkuri ja punase märgutulega, samuti oli alarm kogu tagaajamise vältel sisse lülitatud. Sõitsid Järvevana teel ja Veerenni ristmiku juures märkasid sõidukit Mercedes. Tunnistaja Aldis Adelman selgitas, et kuupäeva ei mäleta, said juhtimiskeskuselt teate, et linnas sõidab sõiduk, mis vingerdab, on kaldunud vastassuunavööndisse. Järvevana teel suunaga Mustamäe poole sai järele, andsid peatumismärguande. Sõiduk ei reageerinud, lisas kiirust. Kiirust ei mõõdetud, kuid bussi spidomeetri järgi oli kiirus kohati 130 km/h. Kui olid jõudnud Tammsaare ja Tondi ristmikuni, sõitis sõiduk keelava foori tulega ristmikule, tekitas liiklusohtliku olukorra. Peale ristmiku ületamist jõudsid kohale ka teised patrullid, said sõiduki peatada. Suheldes sõiduki juhiga oli näha, et juht on tarvitanud aineid, mis pärsivad käitumist. Tegid kohapeal testi ja viidi Wismari Haiglasse. Politseibussi juhtis Raul Tamm. Esmalt juhiga suheldes juht rikkumisest aru ei saanud, vastused olid ebaselged. Mida aeg edasi, seda adekvaatsemaks muutus. Peatamisel oli kaks patrulli kindlasti. Fooris põles punane tuli. Teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h. Üritasid taga sõites end näidata paremalt, vasakult, siis hakkas kiirust lisama. Sellest lähtudes sai aru, et märguannet antakse. Nende vahel sõidukeid ei olnud. Punasega ristmikule keerates võis natuke kiirust maha võtta. Peatumismärguanne anti punase-sinise vilkuriga koos helisignaaliga. Taga aeti Järvevana teelt Veerenni ristmikust kuni peatumiseni peale Tammsaare-Tondi ristmikku Sõpruse pst poole. Liikus siis mööda Tammsaare teed. Kaitsja asus seisukohale, et menetlusalune isik on oma seisukoha suuliselt andnud. Sisuliselt rikkumist ei vaidlusta, kuid peatamismärguannet tahtlikult ei eiranud. Lisakaristus on põhjendamatu. Saab aru, et keelava tulega ristmikule sõitmist ei soovi vaielda. Selles menetluses joovet ei tuvastatud. Ei kuulnud politsei sireene. Kui nägi, siis peatus. Kaheksaks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine on liiga range. Rahatrahv on koheselt tasutud, seda ei vaidlusta. Palub lisakaristust mitte kohaldada või siis oluliselt vähendada, kahe-kolme kuuni. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et kaitsja tähelepanu tuleb juhtida sellele, et tegemist on kahe teoga, määratud eraldi karistused. Kaheksakuuline juhtimisõiguse äravõtmine peatumismärguande eiramise eest ja 300 eurone rahatrahv keelava tulega ristmikule sõitmise eest. Väide, et on neli ülalpeetavat, on paljasõnaline. Ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis väidet kinnitaks. Tegemist on aktiivse kaitsega, mida ei suudeta tõendada. Ei ole tõsiselt võetav, et ei saa aru politsei antud peatumismärguandest. Järgnes kolm politseisõidukit, kõigil sireen töötas. Kui arvas, et kiirabi, pidanuks sellele tähelepanu suunama. Sõidustiil oli ebakindel, pidurdab, kiirendab, ei sõida tavakiirusel. On näha, kuidas möödub teistest sõidukitest kõrval rajal. Videosalvestuselt on näha, et raskest liiklusõnnetusest on puudu üks väike hetk. Ei ole teo tõsidusest aru saanud ega ole teinud järeldusi. On kehtivad väärteokaristused. Karistatud on ka käesoleva aasta alguses 400 euroga, ei ole soovitud mõju avaldanud ning jätkab ohtlike väärtegude toimepanemist. Rahatrahv on ennast ammendanud. Iga karistus peab kaasa tooma kitsendused, mis panevad mõtlema. Antud juhul on selleks juhtimisõiguse äravõtmine ning lühiajalisest äravõtmisest siin rääkida ei saa. Kaheksaks kuuks äravõtmine on põhjendatud, vastab isiku süü suurusele. 3 Menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, tunnistajate ütlused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamused, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalide ja kohtuistungil vaadatud videosalvestusega, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). LS § 234 lg 1 kohaselt on ette nähtud karistus sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest. LS § 38 lg 1 kohaselt on juht kohustatud sõiduki peatama kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui kontrollija pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Tunnistajate Raul Tamme ja Aldis Adelmani ütluste kohaselt said nad teate sõidukist, mis vingerdab teel ning Järvevana teel jõudsidki sõidukile järele. Sõidukile sõideti järel sisse lülitatud vilkurite ja helisignaaliga kuni sõiduki peatamiseni tagaajamisse kaasatud teise politseisõiduki poolt ning sõiduk peatati Tammsaare teel. Kohtuistungil vaadatud videosalvestusest nähtub, et videosalvestuse alguses juba on kuulda alarmsõiduki helisignaali ning videost võib järeldada, et videosüsteem on sisse lülitatud mitte kohe alates peatamismärguande andmisest, vaid hiljem, sest videosalvestus algab sellega, et politseisõiduki ees Järvevana teel teisel sõidurajal liigub menetlusaluse isiku juhitud auto ja kuulda on politseiauto helisignaal. Videost on näha, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk ei püsi raja piires, vaid kaldub kord paremale, kord vasakule. Politseisõiduki lähenedes menetlusaluse isiku juhitud sõidukile suurendab ees sõitev sõiduk kiirust ja kaugeneb. Seejuures sõidetakse suurel kiirusel mööda esimesel sõidurajal liikuvatest sõidukitest, millistest mõned võtavad paremale, et politseisõidukile teed anda. Ees sõitvale sõidukile järele sõites liigub politseisõiduk raja piires vasakule ja paremale, et peeglitest ennast rohkem nähtavaks teha ning esimese sõiduraja vabanedes liigub esimesele sõidurajale, tehes ennast ka parempoolsest küljepeeglist nähtavaks. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduk sellele ei reageeri ja jätkab suurel kiirusel edasi liikumist ning ületab Tammsaare tee, Rahumäe tee ja Tondi tänava ristmiku keelava punase fooritulega, põhjustades liiklusohtliku olukorra ning jätkab liikumist Tammsaare teel. Sellele järgnevalt ületab menetlusaluse isiku juhitud sõiduk punase keelava fooritulega ka Tammsaare tee ja Nõmme tee ristmiku, jätkates liikumist teisel sõidurajal. Pärast Tammsaare tee ja Nõmme tee ristmiku ületamist möödub paremalt poolt teine politseisõiduk, millel on sisse lülitatud vilkurid ja sõidab menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kõrvale, kuid menetlusaluse isiku juhitud sõiduk kiirust ei vähenda ega muuda ka sõidusuunda ning seejärel sõidab teine politseisõiduk enne järgmist fooriga ristmikku menetlusaluse isiku juhitud sõidukile ette ning pidurdab, sundides menetlusaluse isiku juhitud 4 sõiduki peatuma. Algselt menetlusaluse isiku juhitud sõiduki järel sõitnud politseisõiduk peatub menetlusaluse isiku juhitud sõiduki taga ja kolmas politseisõiduk menetlusaluse isiku juhitud sõiduki vasaku külje juures tagapool. Menetlusaluse isiku taga sõitmist kajastav videosalvestis kestab 2 minutit ja 15 sekundit ning läbitav vahemaa on üle kolme kilomeetri. Kogu selle aja on sisse lülitatud vilkurid, mis peegelduvad sõidukitelt ja kuulda on helisignaali, mis oma tugevusega summutab sõidukis viibivate politseiametnike vestlust ja suhtlust juhtimiskeskusega. Arvestades seda, et helisignaal oli väga tugev ja politseisõiduk tegi ennast korduvalt eessõitjale nähtavaks, siis on kohus üheselt veendunud selles, et menetlusalune isik nii nägi tema taga sõitvat politseisõidukit, kui ka kuulis seda ja sai aru, et teda tahetakse peatada. Sellest annab üheselt tunnistust ka asjaolu, et politseisõiduki lähenedes asus menetlusalune isik kiirendama ja sõitis eest ära. Lisaks sellele andsid esimesel sõidurajal sõitvad sõidukid politseisõidukile teed, mistõttu teised sõidukijuhid tajusid nii vilkureid kui ka alarmsõiduki helisignaali. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et ta tahtis võtta vasakule tee äärde ja peatus kui nägi taga sõitvat alarmsõidukit, kuid kohus leiab, et taolised väited on täielikult ümber lükatud videosalvestusel fikseerituga. Videosalvestuselt nähtub üheselt, et menetlusalune isik ei peatunud ka siis kui üks politseisõiduk oli tema taga ja teine vasakul kõrval, vaid alles siis kui politseisõiduk talle ette sõitis ja edasisõitu takistas. Seejuures ei võtnud menetlusalune isik vasakule sõidurajale, vaid liikus teisel otse suunduval sõidurajal. Taoline objektiivne käitumine näitab üheselt seda, et menetlusalune isik ei kavatsenud peatuda ka siis kui kaks politseisõidukit talle peatumismärguannet andsid ja ta oli sunnitud peatuma alles siis kui talle ette sõideti ja edasisõitmine tõkestati. Sõiduki liikumise trajektoor otse edasi ei viita sellele, et menetlusalune isik oleks soovinud vasakule tee äärde võtta. Peale menetlusaluse isiku sõiduki peatamist jõudis kohale kolmas politseisõiduk, mis peatus vasakul sõidurajal ja sellele sõidurajale jäi veel ruumi ülegi. Seega on väide peatumise soovist vasakul tee ääres videosalvestusega ümber lükatud. Arvestades taolisi kohtuistungil kontrollitud tõendeid ja võrreldes neid menetlusaluse isiku ütlustega, saab tulla järeldusele, et menetlusaluse isiku ütlused ei riimu ühegi teise väärteo toimepanemise asjaolusse puutuva tõendiga, mistõttu tuleb menetlusaluse isiku süüd eitavad ütlused tõendikogumist välja jätta. Kohus saab lugeda menetlusaluse isiku ütlusi usaldusväärseks vaid selles osas, et menetlusalune isik vaidlusalust sõidukit juhtis, kuivõrd see asjaolu on kinnitamist leidnud nii väärteoasjas koostatud menetlusdokumentide kui ka kohtuistungil vaadatud videosalvestusega, millelt menetlusalune isik on ära tuntav. Kui lähtuda menetlusaluse isiku versioonist, et ta ei näinud ega kuulnud peatumismärguannet, siis peab menetlusalusel isikul olema nägemis- ja kuulmispuue. Sellise puude olemasolu kohta menetlusalune isik ühtegi tõendit esitanud ei ole. Samas välistaks selliste puuete olemasolu isikule juhtimisõiguse andmise, kuivõrd sellisel juhul isik ei vastaks oma terviseseisundilt juhile ettenähtud tervisenõuetele. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 234 lg-s 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik rikkus LS § 38 lg 1 sätestatud nõuet, siis on tegemist väärteoga LS § 234 lg 1 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). LS § 221 lg 2 kohaselt on ette nähtud karistus juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest foori keelava tule ajal, kui sellega on tekitatud liiklusoht. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on menetlusalusele isikule ette heidetud LS § 58 lg 3 nõude rikkumist. Nimetatud sätte kohaselt peab juht foori keelava märguande korral seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees ja selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva tee ääreni. Antud juhul sõitis aga menetlusalune isik ristmikule väärteoprotokolli kohaselt punase fooritule põledes. Seejuures tuleneb LS § 7 lg 1 p-st 4, et ümartuledega foori punane tuli keelab liikumise. See asjaolu on teada igaühele, kes igapäevaselt liikluses osaleb, 5 sh ka juhtimisõigusega menetlusalusele isikule. Kohus leiab, et fooritulede tähendused on kõigile üheselt mõistetavalt tajutavad ja arusaadavad ning kohtu arvates ka hinnatavad üldteada asjaoluna. Seega kui, et menetlusalune isik sõitis ristmikule punase fooritule põledes, eiras menetlusalune isik kõige elementaarsemat, kuid samas olulist liiklusohutust tagavat keeldu ning see on hinnatav LS § 58 lg 3 nõude rikkumisena. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et menetlusalune isik tekitas foori keelava tule ajal üle ristmiku sõites ka liiklusohtliku olukorra vastuliikunud ja lubava fooritulega vasakpööret teinud sõidukile, mille tulemusel pööret sooritanud juht tegi äkkpidurduse vältimaks kokkupõrget. Seda asjaolu kinnitavad nii tunnistajate Raul Tamme ja Aldis Adelmani ütlused kui ka kohtuistungil vaadatud videosalvestus. Taolisele käitumisele järgnes menetlusaluse isiku poolt keelava fooritulega ka järgmise ristmiku ületamine, mis viitab ka sellele, et menetlusalune isik püüdis igal võimalusel teda peatada üritava politseisõiduki eest varjuda. Kohus leiab, et väärteomenetluses kontrollitud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 221 lg-s 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik sõitis ristmikule foori keelava tule põledes ja sellega liiklusohtlikku olukorda tekitades, siis rikkus menetlusalune isik LS § 58 lg 3 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 221 lg 2 mõttes ning süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, siis on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Arvestades aga süü suurust väärtegusid nii eraldi kui ka kogumis hinnates, puudub ilmselgelt ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 lg 1 p 1 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks V™S § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Süüteo asjaoludest nähtuvalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud süüteod on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on väärteomenetluses tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 58 lg 3 nõuet ja pani toime LS § 221 lg-s 2 ettenähtud väärteo, samuti rikkus LS § 38 lg 1 nõuet ja pani toime LS § 234 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse mõistmine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. 6 LS § 221 lg 2 kohaselt juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal, kui sellega on tekitatud liiklusoht, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 234 lg 1 kohaselt sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Samuti võib LS § 234 lg 2 kohaselt määrata ka lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 221 lg 2 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, mis on ¾ ettenähtud sanktsiooni ülemisest määrast ja LS § 234 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks, mis on oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ning lisakaristust kohaldatud ei ole. Hinnates menetlusaluse isiku süü suurust talle LS 221 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, leiab kohus süüteo asjaoludest lähtuvalt, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav üle keskmise, kuivõrd tegemist on LS § 221 enamohtliku koosseisuga ning menetlusaluse isiku objektiivsest käitumisest nähtuvalt oli tegemist kavatsetult toime pandud väärteoga. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt on menetlusalune isik avaldanud kahetsust ning tunnistanud, et ta ei märganud punast foorituld. Kaebuses menetlusalune isik kahetsust avaldanud ei ole ning süüd omaks ei võta. Kohtuistungil on selgitanud, et ta sõitis sujuvalt ning algse versiooni kohaselt lubava fooritulega, mis muutus ristmikku ületades, seejärel leidis, et liiklusohtu ta küll ei põhjustanud ning lõpuks tunnistas, et võis ristmikule sõita keelava fooritulega. Taolised ütlused kohtuistungil näitavad üheselt seda, et menetlusaluse isiku kahetsus ei ole tõsiseltvõetav. Videosalvestuselt on näha, et menetlusalune isik ületas keelava fooritulega mitte ühe, vaid kaks ristmikku ning taolist käitumist ei saa pidada tähelepanematuseks, vaid tegemist on teadliku liiklusohutust eirava käitumisega. Edasi hindab kohus menetlusaluse isiku süü suurust talle LS 234 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel. Väärteomenetlusega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik mitte ainult ei eiranud politsei peatumise märguannet, vaid tegi seda pikema aja jooksul, läbides mitu kilomeetrit ja kiirendas eest ära. Seega tegemist ei ole ühekordse käitumisaktiga, vaid vältava teoga. Seega leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü süüteo asjaoludest lähtuvalt on hinnatav keskmisest suuremana. Järgnevalt hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt on menetlusalune isik avaldanud kahetsust, et ta ei tahtnud politsei märguannet eirata, kuid kaebuses menetlusalune isik kahetsust avaldanud ei ole ning süüd omaks ei võta. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik selle juurde, et ta ei eiranud teadlikult peatamismärguannet, vaid ei pannud seda tähele ja eeldatavasti kuulas muusikat, kuid peatus koheselt kui märkas. Selline versioon on väärteoasjas kontrollitud tõenditega üheselt ümber lükatud ning menetlusaluse isiku selgitustest saab järeldada kahetsuse puudumist. Seega kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on menetlusalusel isikul kehtiv kriminaalkaristus liiklusalase kuriteo toimepanemise eest ja väärteo toimepanemise ajal oli ka kaks kehtivat väärteokaristust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt sai ta alles kinnipidamisel teada 7 viimasest karistusest. Samas leidis menetlusaluse isiku kinnipidamine aset 02.05.2015, kuid kaebuse läbivaatamise ajaks, so kuus kuud hiljem ei ole menetlusalune isik trahvi tasunud, väites, et talle ei ole otsust koju tulnud. Seega ei ole kaebuse esitaja ise mingit huvi trahvi tasumise vastu tundnud ja on jätnud trahvi tasumata. Karistusregistri andmetest saab järeldada, et kaebuse esitaja jaoks ei ole üllatuseks, et liiklusnõuete eiramise eest võidakse karistada. Samas see teadmine ei olnud kaebuse esitajale takistuseks toime panemast uusi menetlusesemeks olevaid liiklusalaseid väärtegusid. Sellest saab järeldada, et varasemad karistused ei ole suutnud kaebuse esitajat sundida õiguskuulekusele. Vaatamata sellele, et eelmised trahvid on menetlusalusel isikul tasutud ja viimane jäetud tasumata, saab järeldada, et rahaline mõjutamine menetlusalust isikut õiguskuulekusele ei sunni. Seetõttu tuleb keelunormi kehtivuses arusaama kinnistamiseks kohaldada isiku suhtes teisi seaduses ette nähtud mõjutusvahendeid ning ainsaks mõjutusvahendiks peale rahatrahvi kohaldamise on juhtimisõiguse äravõtmine, mida kohtuväline menetleja on ka teinud. Kohus leiab, et taolise karistusliigi valik oli põhjendatud ja vajalik ning vastab nii menetlusaluse isiku isikule kui ka inkrimineeritud süüteo asjaoludele. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liiklusalaseid õigusnorme korrektselt. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et kaebuse esitaja lisaks politsei märguande eiramisele sõitis tipptunnil asulasisesel teel lubatud sõidukiirust oluliselt ületades ning kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütluste kohaselt ulatus menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirus 120-130 kilomeetrini tunnis. Kuivõrd sõidukiirust ei mõõdetud, siis ei ole menetlusalust isikud ka karistatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest LS § 227 lg 3 või lg 4 alusel, kuid see asjaolu on menetlusaluse isiku käitumist iseloomustavaks asjaoluks ning viitab üheselt menetlusaluse isiku ohtlikule käitumisele liikluses. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kui politsei oleks saanud ka menetlusaluse isiku kiirust mõõtevahendiga mõõta, siis oleks sellele järgnenud veel kolmas liiklusalane rikkumine ja karistus oleks olnud veelgi rangem. Kohus leiab, et sellisel viisil liiklusnõudeid eirav isik on teistele liiklejatele ja iseendale ohtlik. Seda nii toimepandud tegude iseloomu kui ka tegudest nähtuva liiklusnõuetesse ja –ohutusse teadvalt üleoleva suhtumise tõttu, millistest asjaoludest viimane iseloomustab ka teo toimepanija suhtumist oma teosse. Seetõttu on oluliseks karistuse liigi ja määra valikul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol on peale süü suuruse põhjendatud ka eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes. Seonduvalt kaebuses osutatud juhtimisõiguse vajalikkusega tehtava töö iseloomu osas, märgib kohus, et see oleks küll inimlikust aspektist vaadatuna mõistetav, kuid ei ole aluseks juhtimisõiguse ära võtmata jätmiseks. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et menetlusalune isik oli teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik oma elu korraldamiseks. Samas teadis juhtimisõiguse saanud ja seetõttu eeldatavalt ka liiklusnõudeid teadev kaebuse esitaja ka seda, et liiklusnõuete eiramine võib kaasa tuua nii rahatrahvi kui juhtimisõiguse äravõtmise kas põhi- või lisakaristusena, kui ka sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ja et tema senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuses esitatud põhjused. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt ka töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (Riigikohtu otsus 3-1-1-26-10). 8 Liikumispuude olemasolu kohta ei ole kaebuse esitaja aga tõendeid esitanud. Kohtule esitatud kaebuses on viidatud juhtimisõiguse vajalikkusele seoses tööga ja seoses sellega, et menetlusaluse isiku ülalpidamisel on neli ülalpeetavat ning ta on peres ainuke sissetulekut saav isik. Selle väite kohta märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et menetlusalune isik ei ole kaebuses toodud asjaolude kohta esitanud kogu menetluse vältel mitte ühtegi tõendit. Kohus on sunnitud kohtuvälise menetleja seisukohaga nõustuma, kuivõrd ka kogu kaebemenetluse jooksul ei ole menetlusalune isik esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit. Seega on tegemist tõendamata väidetega ning kohus ei saa nende väidetega arvestada. Kui kohtuväline menetleja suutis esitada nii isikulisi tõendiallikaid, dokumentaalseid tõendeid, kui ka videosalvestise, siis menetlusalune isik ei vaevunud ühtegi esitatud väidet tõendama. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et menetlusaluse isiku kaebus kannab endas ainsat eesmärki kergendada oma olukorda ning kaebuses taotletakse juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist. Kohus juhib veelkord tähelepanu sellele, et arvestades süüteo asjaolusid, s.h menetlusaluse isiku süü suurust, eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, siis määratud rahatrahv põhikaristusena on proportsionaalse isiku süüga ning kohaldatud teiseliigiline karistus juhtimisõiguse äravõtmise näol vastab samuti eri- ja üldpreventiivsetele eesmärkidele. Seejuures näeb ka LS § 221 lg 2 põhikaristusena ette juhtimisõiguse äravõtmist ning rahatrahvi määramise korral võib LS § 221 lg 3 kohaselt kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist ka lisakaristusena. Juhul, kui kohtuväline menetleja kohaldanuks LS § 221 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahvi asemel juhtimisõiguse äravõtmist, siis arvestades videosalvestuselt nähtut, olnuks ka LS § 221 lg 2 alusel põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud. Antud juhul kohaldas kohtuväline menetleja rahatrahvi. Puutuvalt LS § 234 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest kohaldatud karistuse määra peab kohus märkima, et karistus on määratud 1/3 ulatuses ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast, mis ilmselgelt ei vasta karistuse mõistmise põhimõtetele ning on kohtu arvates ootamatult leebe. Samas jääb määratud karistus ettenähtud sanktsiooni piiridesse ning kaebemenetluses ei saa kohus kaebuse esitaja olukorda rangemat karistust kohaldades raskendada. Seetõttu tuleb lugeda ka LS § 234 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud karistust proportsionaalseks. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.