1-15-10144/9

(15233000811)Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Uljana Juganson Tõlk Irina Galnykina Kriminaalasi E.K süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova Süüdistatav E.K Elukoht xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel – vene keel, xxx Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist viimane: - 26.02.2015 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 121 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud 20 päeva alates 25.08.

1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 18.06.
2. Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON Tunnistada E.K süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada E.K vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamine alates 17.06.2015 kuni 19.06.2015, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning mõista E.K-le lõplikult ärakandmisele 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1 1-15-10144 Karistuse kandmise alguseks lugeda 21.01.
3. E.K-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Mõista E.K-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 42 (seitsekümmend kaks) eurot ning kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 21.01.2016 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Määrata, et E.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700003952 ning selgitus „E.K, 1-15-10144, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. I Kohtu alla antud isiku süüdistus E.K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem kohtu poolt karistatud kehalise väärkohtlemise eest KarS § 121 järgi, taas pani toime analoogse kuriteo, viibides 13.06.2015.a a kella 09.00 paiku alkoholijoobes aadressil xxx, tüli käigus oma ema xxx, kehalise väärkohtlemise eesmärgil lõi teda ukselauaga vastu keha, millega tekitas kannatanule füüsilist valu; 17.06.2015a. kella 18.00 paiku taas kasutas vägivalda oma ema suhtes, viibides alkoholijoobes aadressil xxx tüli käigus oma ema xxx, kehalise väärkohtlemise eesmärgil haaras kannatanut juustest kinni ja tutistas, millega tekitas füüsilist valu. Oma tegudega pani E.K toime kehalise väärkohtlemise lähi- või sõltuvussuhtes, korduvalt, s.o. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo. II Kohtuistung Kohtuistungil tunnistas süüdistatav E.K ennast süüdi täielikult, enda ülekuulamist ei taotlenud. Menetlusosaliste kokkuleppel jättis kohus kriminaalasja materjalid avaldamata. Kannatanu xxx selgitas kohtus, et süüdistatav palus vabandus, ta andis süüdistatavale andeks. Käesolevaks ajaks on nende omavahelised suhted normaalsed. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära prokuröri, kannatanu ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et E.K süü antud 2 1-15-10144 kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning õigesti kvalifitseeritud. Antud kuritegude toimepanemine süüdistatava E.K poolt on tõendatud: Kannatanu Xxx xxx ütlustega (lk 1-5), kust tuleneb, et 17.06.2015 kella 18.00 paiku tuli tema korterisse aadressil xxx tema poeg E.K, kes sulges end tualetti ega tulnud sealt kaua aega välja. Ta palus pojal tualetist välja tulla, mispeale tuli poeg välja, haaras tal juustest ja hakkas teda juustest tirima, ta tundis tugevat füüsilist valu ja hakkas karjuma. Konflikti sekkus tema elukaaslane xxx ja tiris Dmitri eemale. Samuti 13.06.2015 varahommikul tuli E.K koju, hakkas ukse taga kolkima, ta ei tahtnud Dmitrit sisse lasta. Seepeale lõhkus Dmitri tema välisukse ära. Pärast seda võttis Dmitri ukselauad ja hakkas teda nendega keha erinevate kohtadesse lööma, mille tagajärjel tundis ta tugevat valu. Löökidest on tal tekkinud sinikad. Tunnistaja xxx´i ütlustega (lk 48 - 51), kust tuleneb, et 17.06.2015 tuli tema koju tema elukaaslase xxx korterisse aadressil xxx elukaaslase poeg E.K, kes sulges end vannituppa ega tulnud sealt kaua aega välja. Siis hakkas xxx uksele koputama, mispeale Dmitri reageeris agressiivselt, hakkas karjuma. xxx ütles talle pärast, et Dmitri haaras xxx juustest. Ta seisis nende vahele ning rahustas nad maha. 13.06.2015 tuli E.K koju, Dmitri oli purjus ning lõhkus korteri välisukse ära. Kuulis ukse kõrval kära ja jooksis sissepääsu juurde. Nägi, et Dmitril on käes ukseliist. Xxx ütles temale pärast, et Dmitri lõi teda liistuga vastu kätt. Tunnistaja xxx´i ütlustega (lk 30 - 33), kust tuleneb, et 17.06.2015 kella 20.40 paiku ta oli tööl patrullteenistuse ekipaaži koosseisus. Tuli väljakutse seoses korteris aadressil xxx toimunud peretüliga. Sündmuskohal viibis Xxx xxx, kes selgitas, et tema kutsus politsei, sest tema poeg E.K peksab teda pidevalt. E.K viibis samas korteris, ta oli tugevas alkoholijoobes. E.K oli peetud kinni ning toimetatud politseijaoskonda. Isiku läbivaatuse protokolliga (lk 6 - 13), kust nähtub, et Xxx xxx kehal on olemas nähtavad kehavigastused. Asitõendi vaatlusprotokolliga (lk 23 - 29), millega on vaadeldud CD-plaat koos Xxx xxx poolt politseisse tehtud telefonikõne salvestisega. Kahtlustatava E.K enda ütlustega (lk 62-68), kes tunnistas end eeluurimisel süüdi osaliselt ning selgitas, et 13.06.2015 ta lõi ema ukseliistuga ühel korral, ukselauaga ta ema ei löönud. 17.06.2015 ta tõepoolest haaras ema juustest, kuid ei tirinud teda juustest. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et süüdistatav E.K pani ülalnimetatud kuriteo toime kavatsetult. Süüdistatav tahtis tekitada kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi ning tegi seda. Vastavalt KarS § 16 lg 2, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Seega esinevad süüdistatava käitumises KarS § 121 lg 2 p 2,3 ettenähtud süüteokoosseisu 3 1-15-10144 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelise isikuna kaks teise astme kuriteoepisoodi kohe pärast vabanemist vaglast, kus ta kandis karistust samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et E.K süüaste on piisavalt suur. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 3-1-1-58-13, p 8). Kohus ei pea võimalikuks karistada E.K kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh vägivaldse kuriteo eest vangistusega ning vaatamata sellele pani E.K kohe pärast vabanemist vanglast toime veel kaks KarS § 121 ettenähtud kuriteoepisoodi. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahalise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki, s.o seda, et süüdistatav ei paneks tulevikus toime enam kuritegusid ning teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused. Samal alusel asub kohus seisukohale, et ei ole otstarbekohane jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata või asendada vangistus üldkasuliku tööga. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et E.K on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 31-1-99-06). Selliseid asjaolusid E.K puhul ei esine. Lähtudes E.K süü suurusest ning tema isiksust, võttes arvesse kannatanu arvamust (kes palus mitte karistada süüdistatavat rangelt), karistust kergendava asjaolu olemasolu ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb määrata vangistust oluliselt alla KarS § 121 lg 2 ettenähtud vangistuse keskmise määra. Kuna süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes vahistamist selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. V Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis 4 1-15-10144 võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus leiab, et CD-plaat, mis asub hoiul kriminaalasja materjalides, tuleb jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. VI Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub E.K-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 645 eurot, milline summa vastab 1,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu. Arvestades väljamõistetava summa suurust ning seda, et karistuseks on mõistetud reaalne vangistus, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine üheks aastaks. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311,
4. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 5