i ütlustele. Tegemist on tunnistaja subjektiivse arvamusega, mis ei ole kontrollitav. 4.2 R.F tarvitas alkoholi alles peale Ehitajate tn 1 maja ees auto parkimist. Tunnistajate ütlused seda seisukohta ei kummuta. Ütlustest nähtuvalt on hinnang ajale, millal politseiauto R.F-i auto juurde jõudis, erinev. Keegi ei ole aja määramisel lähtunud kellaajast. Seega puuduvad objektiivsed näitajad ütlustes toodud aegade kontrollimiseks. Inimese ajataju on sõltuvalt olukorrast erinev ning subjektiivne. Samuti, kuivõrd üheselt ja objektiivselt ei määratletud aega, millal politseiauto süüdistatava 4 auto juurde jõudis, ei välista tunnistaja S.H. ütlused seda, et enne süütevõtme süütelukust eemaldamist oli süüdistatav alkoholi tarvitanud.
lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ning aluseks võtta R.F-i öeldu. 4.3 Maakohus on ebaõigesti tuginenud ekspertiisiaktis nr 15E-LÕX0014 antud eksperdiarvamusele, milles on märgitud, et kuna alkoholi imendumine tühja kõhuga toimub 30-60 minuti jooksul, siis ei ole võimalik, et 15 minutiga tekkis väidetaval ajal (kell 23.30) alkoholi manustamisest alkoholi kontsentratsioon veres 2,28±0,07 mg/g. Eksperdiarvamus kujutab endast teoreetilist ja üldistavat käsitlust n-ö keskmise inimese kohta. Selles ei ole käsitletud R.F-i isikut – seda, milline olid ta tervislik seisund ja toitumus, kas oli eripärasid, mis võisid joobe tekkimist mõjutada ning ei ole teada, kas süüdistatav oli enne alkoholi manustamist söönud. 4.4 Väär on ka kohtu järeldus, mille kohaselt oli R.F-i tegevus tunnistaja S.H. le kogu aeg nähtav. Aeg oli hiline, oli oktoobrikuu ja väljas oli pime. R.F-i auto tagumised aknad olid toonitud ja sealt ei olnud võimalik autosse näha. V.T. i väite kohaselt valgustust seal, kus asus R.F-i auto, ei olnud. R.F-i väitel oli valgustus tema auto parkimiskohast 50 m kaugusel. Politseiametnikud ei oska öelda, kui kaugel tänavalgustus oli. Seega öisel ajal piisava valgustuse puudumisel ei ole võimalik selgelt näha teises sõiduautos toimuvat. See selgub ka R.E. i ütlustest. Süüdistaja küsimusele, mida juht autos tegi, kui jõuti politseiauto peatada R.F-i auto kõrval, vastas R.E. , et juht midagi õiendas või jättis autot seisma. Kui tunnistajate ütlused on erinevad nii olulise asjaolu osas nagu valgustus, siis ei saa kindel olla, et nad mäletavad ka ülejäänud detaile. Prokuröri kirjalik seisukoht 5. Prokurör Ü. Hõrak peab vaidlustatud kohtuotsust põhjendatuks ja piisavalt põhistatuks ning palub jätta selle muutmata. 5.1 Prokuröri hinnangul ei ole kohus rikkunud menetlusõiguse sätteid, vaid on tõendeid hinnangud kooskõlas
lg-s 1 sätestatu ning Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-89-12 ja nr 3-1-1-25-12 märgituga. Kohus on veenvalt ja jägitavalt põhjendanud, miks on usaldusväärsed V.T. i, R.E. i ja S.H. ütlused, miks seda ei ole süüdistatava ütlused ning milliste tõenditega kogumis on kõrvaldatud kahtlused R.F-i süüdiolekus. 5.2 Apellandi väited kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti osas ei ole prokuröri hinnangul asjakohased ega sisult õiged. Eelandmetena olid eksperdile antud kõik vajalikud tehiolud ka süüdistatava tervisliku seisundi jms kohta: R.F-i kehakaal, pikkus, liikumispuue, diabeet. Seega on ekspertiisiakt kohtukõlblik tõend. Samuti ei lähtunud kohus R.F-i süüdimõistmisel ainult ekspertiisiaktist nr 15E-LÕX0014, vaid hindas akti kogumis teiste usaldusväärsete tõenditega. 5.3 Prokurör nõustub maakohtuga ka sündmuskoha valgustuse osas. Kohus on põhjendatult jõudnud järeldusele, et R.F-i sõiduki ja politseisõiduki peatumiskohas oli sündmuse toimumise ajal küllaldaselt valgust selleks, et S.H. l oli võimalik Mercedese juhiakna kaudu juhi tegevust jälgida. Apellatsioonikohtus toimunud eelmenetlus
lg-d 1 ja 2 sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et uuritud tõendite alusel kujundab 6 kohus endas veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta.
p 1 valguses tuleb selle all mõista eeskätt seisukoha kujundamist küsimuses, kas ja kuidas kuriteosündmus aset leidis ning kas teo pani toime süüdistatav. Kohtu tehtud järeldused tõendite hindamisel peavad seejuures olema kajastatud viisil, et vastavasisulise siseveendumuse kujunemine oleks kohtotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. 10.3 Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsus eelmärgitud nõuetele täielikult, st kohus on tõendite hindamisel lähtunud kriminaalmenetlusõiguse sätetest ja kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta. Esimene kohtuaste on küllaldase põhjalikkusega käsitlenud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning põhjendatult jõudnud järeldusele R.F-ile esitatud süüdistuse tõendatusest. Veelgi enam, kriminaalkolleegium on kindel, et süüdistatava süüs kahtlemiseks ei anna alust ka nn uue tunnistaja A.P. i ütlused. 10.4 Enne tõendite, sh A.P. i tunnistuse, omapoolset hindamist, peab ringkonnakohus, seoses kaitsjate etteheidetega, vajalikuks in dubio pro reo põhimõtte osas selgitada veel järgmist. In dubio pro reo printsiibi poole on alust pöörduda alles tõendamisprotsessi lõppetapil, s.o siis, kui tõendikogumile antava tervikhinnangu tulemina ei ole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava või menetlusaluse isiku süüs (vt RKKKo nr 3-1-1-12-07, p 8). Seega ei ole in dubio pro reo põhimõte sedavõrd tõendamis- kuivõrd otsustusreegel. Ehk kui kohus ei ole tõenditele üldhinnangu andmise tulemil täielikult veendunud süüdistatava süüs, tuleb ta õigeks mõista, mitte aga langetada otsust tema kahjuks. Käesolevalt arutatavas kriminaalasjas apellatsioonikohtul mingeidki sellekohaseid kahtlusi aga ei tekkinud. Sarnaselt maakohtuga leiab ka kriminaalkolleegium, et edasikaebuses esitatud kaitseversioon, mida apellatsioonimenetluses on püütud tugevdada tunnistaja A.P. i menetlusse kaasamist taotledes, on ühemõtteliselt tegelikkusele mittevastav ning kohtus uuritud tõendite alusel tõsikindlalt kummutatud. 11. Kuivõrd uue tunnistaja menetlusse tulemine ei väära kuidagi Tartu Maakohtu seisukohti tõendite hindamisel, siis peab kolleegium vajalikuks märkida veel sedagi, et kohtupraktika kohaselt ei nõua ringkonnakohtul lasuv põhjendamiskohustus üksikasjalikku vastamist apellantide igale argumendile ja seda iseäranis siis, kui esitatakse väiteid, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKm nr 3-1-1-48-12 p 16.3.2 ja RKKKo nr 3-1-192-11 p 15.1). Sama printsiip on toodud ka
lg 3 p-s 1, milles sätestatakse, et juhul kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, võib ta oma otsuses jätta maakohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused. Seejuures on aga vajalik analüüsida apellantide selliseid argumente, mida esimese astme kohtu otsuses ei ole käsitletud (RKKKo nr 3-1-1-92-11, p 15.2). Eeltoodust lähtuvalt, ja nagu juba märgitud, Tartu Maakohtu 11.08.2015 otsuses kajastuvate põhjenduste ja järeldustega soostumise tõttu, ei pea ringkonnakohus nende täiel määral kordamist vajalikuks, vaid piirdub üksnes omapoolsete põhistuste lisamisega. 12. Ringkonnakohus, hinnates tõendimaterjali selle kogumis, on seisukohal, et n-ö kesksete tõenditena on käsitletavad tunnistajate V.T. i, R.E. i ja S.H. ütlused. Nimetatud isikute tunnistustest nähtuvalt oli neil visuaalne kontakt R.F-i juhitud sõiduautoga Mercedes-Benz alates selle lahkumisest AS Põlva Haigla juurest kuni peatumiseni Ehitajate tänaval. Nimelt on kiirabiauto juht V.T. andnud ütlusi, mille kohaselt ta nägi, kuidas R.F, kellel olid joobetunnused, istus haigla ees sõiduautosse Mercedes-Benz ning hakkas sõitma. Edasi nägi ta politseipatrulli autot, mis pani põlema peatumise vilkurid, kuid R.F eiras seda. V.T. läks kiirabisõidukisse ja järgnes eessõitjatele, püsides neil kannul kuni peatumiseni Ehitajate tänaval ja peatas oma sõiduki süüdistatava auto taga. Sõiduki Mercedes-Benz peatumisest kuni politseiauto selle kõrvale jõudmiseni möödus mõni sekund, maksimaalselt 5 sekundit (vt Tartu Maakohtu istungiprotokoll (edaspidi protokoll) tl 56). 12.1 Minnes edasi politseiametnike tunnistuste juurde, siis selgub neist, et Põlva haigla juurde läksid nad väljakutse peale, milles oli öeldud, et seal on joobes meesterahvas, kes võib sõitma hakata. Kohale 7 jõudnud nägid nad juhtimiskeskusest saadud infole (sõiduki mark, värvitoon, numbrimärk) vastava sõiduauto Mercedes-Benz ärasõitu haigla juurest alla Uus tänava suunas. Mõlemad tunnistajad on olnud kindlad, et sõidukit nad kordagi silmist ei kaotanud, järgnedes sellele kuni Ehitajate tänavani, mil see seal ühe maja ees peatus (vt protokoll tl 53 pöördel jj). Veelgi enam, R.E. i ütlustest selgub näiteks, et jälitades sõidukit Mercedes-Benz, panid nad tööle vilkurid, sõitsid enne Käisi tänava risti taga aetava sõiduauto kõrvale ja püüdsid seda peatada. Peatumismärguandele juht ei reageerinud, vaid sõitis ikka edasi Kesk tänava suunas. Mäe tänava ristil püüdsid nad uuesti saada sõiduauto Mercedes-Benz kõrvale, kuid siis hakkas see auto neid vastassuunavööndisse puksima. Kui sõiduk Ehitajate tänaval peatus, jõudsid nad selle kõrvale selliselt, et autod peatusid praktiliselt ühel ja samal ajal. Kui tema juhitud politseiauto R.F-i sõiduki kõrval peatus, siis S.H. , kelle istekoht kõrvalistuja kohal jäi süüdistatava auto juhikohaga kõrvuti, jõudis viimase sõiduki juurde minutiga (protokoll tl 53 pöördel54). Tunnistaja selliseid ütlusi on kinnitanud ka S.H. , kes on samamoodi seisukohal, et süüdistatava sõiduk ja politseisõiduk peatusid lõpp-punktis peaaegu samal hetkel, vahe võis olla 4-5 sekundit ning autode kaugus teineteisest oli umbes 1,5 m. Kui autod peatusid, hüppas ta koheselt sõiduauto MercedesBenz juhiukse juurde ja tõmbas selle lahti. Juht R.F oli auto seisma jätnud ja võttis võtmeid süütelukust (protokoll tl 55). 12.1.1 Ringkonnakohus märgib veel, et nii tunnistajad R.E. kui S.H. välistavad kindlasõnaliselt süüdistatava võimaluse tarvitada alkoholi peale peatumist. S.H. on siinkohal veel tunnistanud, et ta jälgis jälitatud sõiduki juhi tegevust juba ka peatumise momendil, s.o enne kui oli jõudnud politseisõidukist väljuda. Kuivõrd Mercedes-Benzi juhiaken paistis korralikult läbi, oleks ta pidanud nägema R.F-i käes pudelit. Seejuures on tunnistaja kinnitanud sedagi, et nende peatumiskohas oli piisavalt valgust, kuivõrd tänavalgustus põles. Sama on öelnud R.E. ja ka V.T. . Viimane on lisaks nimetanud, et valgust andsid ka tema poolt põlema jäetud kiirabiauto tuled (vt protokoll tl 53 jj). 12.2 Apellatsioonikohus nõustub maakohtuga, et tulenevalt eeltoodud tunnistustest puudub igasugune võimalus aktsepteerimaks süüdistatava ja tunnistaja A.P. i väiteid, mille kohaselt saabus politseisõiduk Ehitajate tänava maja ette alles mõnevõrra hiljem, s.o R.F-i sõnade kohaselt umbes 10 minutit ja A.P. i sõnul 3-4 minutit pärast süüdistatava poolt oma sõiduki parkimist. Selline seisukoht, samuti asjaolu, et politseiametnik S.H. jõudis jälitatud sõiduki juhi juurde vaid loetud sekundid peale autode peatumist, välistab aga automaatselt võimaluse, nagu oleks R.F alkoholi (süüdistatava enda hinnangul koguses 300-500g) tarbinud alles peale sõitmise lõpetamist. Selles osas on maakohus pealegi üksikasjalikult selgitanud, et arvestades süüdistatava puuet, tema samal päeval toimunud käetraumat ning tema enda ütlusi viinapudeli asukoha kohta (sõiduauto tagaistme paremas nurgas), ei saanud temal pudeli kirjeldatud viisil kättesaamine olla hõlbus. 12.3 Siinkohal on asjakohane märkida, et sarnaselt maakohtuga peab ka kriminaalkolleegium tunnistajaid R.E. , S.H. ja V.T. tõendiallikatena täielikult usaldusväärseteks. Tunnistajatel puudus varasem kokkupuude R.F-iga ning nad kõik on süüdistusversiooni kohta andnud üksikasjalikke ja omavahel haakuvaid ütlusi. Kaitsja poolt viidatud väidetavad vastuolud nimetatud isikute tunnistustes, mis justkui näitavad, et nad võivad valesti mäletada ka sündmuse ülejäänud üksikasju, on enam kui marginaalset laadi ning ei õõnesta nende kui tõendiallikate usaldusväärsust vähimalgi määral. Advokaadi esimesena nimetatud n-ö vastuoksus puudutab asjaolu, et tunnistajate ütlused on mõnevõrra erinevad selles, kui mitme sekundi möödudes peale R.F-i sõiduki peatumist jõudis selle kõrvale politseiauto. Ringkonnakohus, erinevalt kaitsjast, tunnistajate sellekohastes ütlustes mingeid raskeid vastukäivusi aga ei näe, kuivõrd neis kõigis kajastub hinnang ajale, mis jäi mõne sekundi piiridesse. Nimelt on R.E. nimetanud, et autod peatusid praktiliselt ühel ja samal ajal; S.H. on öelnud, et autod peatusid peaaegu samal hetkel, vahe võis olla 4-5 sekundit; V.T. i kinnitusel oli vastavaks ajavaheks sekund, maksimaalselt 5 sekundit. Asjaolu, et tunnistajad siinjuures kella ei vaadanud, mingitki tähtsust ei oma. 12.3.1 Teiseks on kaitsja toonitanud, et tunnistajate ütlused ei ole kattuvad selleski, kui kaugel sõidukite peatumiskohast asusid tänavavalgustuslambid. Jällegi, kriminaalkolleegium ei suuda ka siin tuvastada 8 midagi sellist, mis R.E. i, S.H. ja V.T. i tunnistused kuidagi kahtluse alla seaks. Kõik kolm tunnistajat, oskamata küll täpselt määrata valgustuspostide asukohta, on ühtelangevalt sedastanud, et valgus nende asupaigas oli toimunu jälgimiseks piisav, s.o tänavavalgustus põles ning V.T. i ütluste kohaselt põlesid ka tema kiirabiauto tuled. Seejuures oli sõiduk tema poolt peatatud koheselt eesseisvate sõiduautode taga. See võimaldas S.H. l näha ka R.F-i sõiduautos toimuvat juba enne seda, kui ta selle juurde jõudis ja juhiukse lahti tõmbas. Kaitseväited, mille kohaselt olid autoaknad toonitud ning vaade sõidukisse seega takistatud, ei ole kuidagi asjakohased, kuivõrd tõendatud on, et varjundatud olid vaid tagumised aknad. Samuti ei ole see küsimus ka ülemäära oluline, kuivõrd tõendamist on leidnud, et alkoholi manustamiseks piisavat aega R.F mingilgi juhul ei olnud. 12.4 Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja A.P. i ütlused (vt käesoleva otsuse p 9) eelmärgitud järelduses midagi ei muuda. Esmalt tuleb mainida, et A.P. on sündmuse asetleidmise ajaks öelnud 29.11.2014, s.o kuu aega hilisema aja. Sellises kuupäevas veendus ta väidetavalt korteri remondiga seotud ostuarvete põhjal. Ringkonnakohtu hinnangul sisendab nimetatud daatumiga eksimine küll mõningaid kahtlusi tunnistaja usaldusvääruses osas, kuid samas võib see olla ka n-ö inimlik eksitus. Oluline on aga see, et apellatsioonikohtu istungi ajaks oli kuriteosündmusest möödunud tervelt aastapikkune periood, mistõttu on usutav, et A.P. võis sel päeval aset leidnud asjaolusid hinnates ja meenutades teha lihtsakoelise vea. Igal juhul teeb kokkulangevus kolme tunnistaja, s.o R.E. i, S.H. ja V.T. i ütlustes need usaldusväärsemateks süüdistatava ja A.P. i väidetest R.F-i ja politseisõiduki Ehitajate tänaval peatumise ajavahe osas, mistõttu on neist juhindumine maakohtu poolt kohtuotsuse tegemisel põhjendatud. Siinkohal on oluline tähele panna, et ühtede tõendite eelistamine teistele on vastuoluliste ütluste korral sisuliselt paratamatu tulemus. Ka kohtupraktikas on leitud, et
lg 1 kohaselt ei ole välistatud tõendite hindamise tulemusena erinevate tõendite omavaheline astmestamine; keelatud on ühtede tõendite eelistamine teistele aprioorselt, ilma neid kogumis hindamata (vt RKKKo nr 3-1-1-4708, p 5.2). Selliselt, s.o ütlusi sisuliselt hinnates on maakohus, ja käesolevalt ringkonnakohus, ka toiminud.
lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulud
Käesoleval juhul on selleks süüdistatav R.F. 16. Ringkonnakohus, eeltoodu alusel ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.