lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas rahatrahvi arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.
Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.
lg 3 kohaselt aresti alammääraks on üks päev.
lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. J.V ei ole rahatrahvi tasunud määratud tähtajaks, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäituri abi Madis Kotsari kinnitusel ei ole J.V ka vara, millele sissenõuet pöörata. Seetõttu tuleb J.V-le määratud rahatrahv asendada. Süüdlane avaldas kohtuistungil, et on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et tervislikust seisundist või muust tulenevaid takistusi üldkasuliku töö tegemisel tal ei ole. Seetõttu peab kohus põhjendatuks asendada rahatrahv üldkasuliku tööga. Seega peab süüdlane kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot asemel ära kandma 5 päeva aresti, s.o 5 tundi üldkasulikku tööd. Kuna üldkasuliku töö tundide arv ei ole suur, peab kohus põhjendatuks määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 nädalat. Asjas on menetluskuluna tekkinud sundtoomise kulu 24,70 eurot. Sundtoomise määruse tegemine 30.03.2016 toimus põhjendatult, kuna süüdlane ei ilmunud kohtuistungile ega teatanud kohtuistungi toimumise ajaks ka kohtule oma mitteilmumise põhjust. Samas ei ole menetluskulu süüdlaselt riigituludesse väljamõistmine kohtu hinnangul käesoleval 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.