← Eesti

4-16-2081/7

Obsah (4)§ 114§ 70§ 118§ 147

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-16-2081 Kohtukoosseis Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Har

§ 114

lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevast 01.01.2016 koostatud väärteoprotokollist AB 1435402, on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 01.02.2016. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 01.01.2016 ning kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal 1

(5)kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoprotokollil olev allkiri ning selgitus tõendavad, et isik oli menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 114

lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Maakohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Maakohus märkis, et kaebuse on A. Nikolae Harju Maakohtule esitanud 14.03.2016, seega pärast kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 16.02.

  1. Väärteotoimikus olevalt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.01.2016 otsuselt väärteoasjas nr 2315,16,000001 nähtub, et kaebaja on otsuse ärakirja kätte saanud 04.03.
  2. Maakohtule esitatud kaebuses ei ole E.A selgitanud, mis põhjusel ei läinud ta kohtuvälise menetleja juurde üldmenetluse otsusega tutvuma selleks ettenähtud ajal. Maakohus asus seisukohale, et väärteoprotokollis märgitud viite, millisel kuupäeval on kohtuvälise menetleja lahend isikule kättesaadav, täieliku selguse tõttu ei saanud kaebajal olla mingit ebaselgust selles, mis kuupäeval on tal võimalik väärteoasjas tehtud otsusega tutvuda. Kohus asus seisukohale, et kaebaja pidi ise üles näitama aktiivsust ning tutvuma väärteoasjas tehtud otsusega ettenähtud kuupäeval kohtuvälise menetleja juures. Teades kuu aega varem kohtuvälise menetleja poolt otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kooskõlas

§ 70

lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et E.A pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seadus ei näe ette võimalust ega pane ka kohtuvälisele menetlejale kohustust saata menetlusalusele isikule karistamisotsus posti teel. Seega ei oma kaebetähtaja möödalaskmise seisukohalt mingisugust tähendust asjaolu, et kaebaja on kohtuvälise menetleja otsuse kätte saanud alles siis, kui läks ise politseijaoskonda sellele järele. E.A ei ole esitanud kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ega põhjendanud oma kaebuses, miks ta ei läinud õigeaegselt otsusele järele.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lg-s 3 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Kuna kaebus oli esitatud pärast kaebuse esitamise tähtaja lõppemist ja kaebuse esitaja ei olnud taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, siis ei saanud maakohus kaebust läbi vaatama hakata.

  1. Harju Maakohtu
  2. märtsi 2016 määrusele esitas määruskaebuse E.A, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning määruskaebuse menetlusse võtmist. Määruskaebuses taotleb E.A kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Alternatiivselt taotleb kaebuse esitaja karistusena vaid trahvi määramist, kuid lisakaristusena 5 kuuks juhilubade äravõtmise otsuse palub E.A tühistada. 3.
  3. E.A märgib, et ta esitas patrullpolitseinik OB-le kõik oma andmed, sh e-posti aadressi, mida ei ole aga protokolli märgitud. Lisaks ei seletanud OB talle, milliselt internetileheküljelt leiaks kaebuse esitaja vajalikku informatsiooni, et saada otsuse teinud menetlejaga (OL) kontakti. Samuti 2

(5)puuduvad OL andmed protokollis. Eeltoodu tõttu ootas E.A oma elukoha aadressile vastavat kirja või teatist. E.A kohaselt suunati teda esmalt aadressile P. Pinna 4, hiljem aga selgus, et otsus, mille tegi OL asus hoopis aadressil Rahumäe tee
  1. Siinkohal jääb kaebuse esitajale selgusetuks, kes pidi talle otsuse õigeaegselt edastama. E.A hinnangul on tegemist ametnike hooletusega ehk kantselei ametnike poolt oma kohustuste täitmata jätmisega. Lisaks heidab E.A kohtuvälisele menetlejale ette, et teda ei ole otsuse koostamisest teavitatud, samuti ei ole temalt nõutud seletuskirja koostamist, kutsutud vestlusele või ülekuulamisele. Lisaks ei nähtu seadusest, et isik peaks kolme asutuse vahelt tema suhtes koostatud dokumenti taga otsima. E.A lisab, et vajaliku informatsiooni leidmine Politsei- ja Piirivalveameti leheküljelt tekitab talle ületamatuid raskusi. Eeltoodule tuginedes taotleb E.A esitatud määruskaebuse menetlusse võtmist. Lisaks on määruskaebuse menetlusse võtmine oluline kohtuvälise menetleja otsuses esinevate oluliste rikkumiste tõttu. 3.
  2. E.A ei nõustu kohtuvälise menetleja otsuse nr 2315,16,000001 järgmiste asjaoludega. Kaebuse esitaja hinnangul on protokollis kirjeldatud kolmekordne alkoholi mõõtmine väljahingatavas õhus võltsitud. E.A kohaselt näitas alkomeeter kahel korral 0,15 promilli, mistõttu pidi selline näit ka protokolli kirja saama. Seoses protokollis tehtud parandusega küsis kohtunik A. Salo Politsei- ja Piirivalveametilt ka protokolli originaali. Lisaks ei ole E.A hinnangul tuvastatud tema joobeseisund seetõttu, et politseiametnik ei ole näidanud talle esialgseid andmeid, mistõttu võib väita, et mõõteriist ei näita alla 0,15 promilli, vaid ainult 0,15 promilli või rohkem. 3.
  3. Kaebuse esitaja viitab LS § 224 lg-le 1 ning märgib, kui oletada, et ta oli alkoholijoobes, siis näeb nimetatud paragrahv ette trahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. See tähendab, et karistus ei saa olla üheaegselt nii rahatrahv kui juhtimisõiguse äravõtmine. E.A märgib, et ta ei ole toime pannud ühtegi teist väärtegu, et teda oleks võimalik karistada täiendavalt juhtimisõiguse äravõtmisega. E.A paneb imestama see, kuidas võib vassimise ja seaduse meelevaldse tõlgendamisega lihtsa ja õiguskuuleka inimese moonutatult paadunud kurjategijaks muuta. Kokkuvõtvalt heidab E.A patrullpolitseinikule ette kolmel korral joobe mõõtmist, mis tähendab, et mõõteriist oli rikkega. Lisaks pärast E.A-ga suhtlemist ning nägemist, et menetlusalune isik on adekvaatne, lähtus politseiametnik ikkagi mõõtmistulemustest ning vassis meelega proovi tulemust, parandades seda suuremaks 0,15 promillilt 0,20 promillile. E.A on konsulteerinud mitme arstiga ning on leidnud kinnitamist, et kolme tunni möödumisel pärast ühe klaasi vahuveini joomist on isiku joobes olek võimatu. Protokollis ei ole märgitud E.A poolt esitatud e-posti aadressi, samuti ei nähtu protokollist asutuse või ametniku kontaktandmeid, kust kohtuvälise menetleja tehtav otsus oleks kättesaadav. Eeltoodu tõttu leiab E.A, et talle ei ole loodud võimalusi, et ta saaks õigeaegselt või mõistliku aja jooksul informatsiooni tema suhtes tehtava lahendi kohta, osaleda kohtuvälises menetluses ja esitada õigeaegselt ka määruskaebuse. Kaebuse esitaja kohaselt varjus patrullauto öösel tühjal teelõigul justkui oodates „ohvrit“. E.A kohaselt ei ole ta toime pannud kuritegu, vaid väärtegu, mille eest on ette nähtud üks karistus, mitte kaks või rohkem. Antud juhul on mõistetud rahatrahv 400 eurot, lisaks juhtimisõiguse äravõtmine koos vältimatu vajadusega maksta hiljem juhilubade eest veel 220 eurot. E.A märgib, et ta on pensionär ning tema pensioni suuruseks on 409 eurot kuus, mis on tunduvalt väiksem kui talle mõistetud karistus ning sellega kaasnevad kulutused. 3
(5)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus, olles tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus s elgitab, et määruskaebemenetluses on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust, seega anda hinnang sellele, kas maakohus jättis põhjendatult kaebuse tähtaja möödalaskmise tõttu läbi vaatamata.
  2. Maakohus on oma määruses ammendavalt põhjendanud, miks tuli arutataval juhul jätta E.A kaebus läbi vaatamata ja ringkonnakohtus nõustudes maakohtu põhjenduse ja järeldusega, leiab, et maakohus on jätnud kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. 5.
  3. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses toodud asjaolu ei ole mõjuvaks põhjuseks, millele tuginedes määruskaebuse esitamise tähtaega ennistada. Nimelt on E.A ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses leidnud, et tema e-posti aadressi ei pandud väärteoprotokolli kirja, mistõttu ei edastatud talle kohtuvälise menetleja otsust õigeaegselt. Samuti peab E.A mõeldamatuks, et menetlusalune isik peab tema suhtes tehtavale otsusele ise järgi minema. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses märgib E.A, et internetist Politsei- ja Piirivalveameti kontaktide leidmine tekitab talle ületamatuid raskusi. Lisaks ootas E.A, et tema suhtes tehtud otsus edastatakse talle koju või e-posti aadressile. Ringkonnakohus toonitab, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Nimelt on Riigikohus asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKKm nr 3-1-1-144-03 ja RKKKm nr 3-1-1-7798). Käesoleval juhul ei ole E.A poolt esitatud põhjused, miks isik ei läinud talle teadaolevalt ning väärteoprotokollis märgitud ajal kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma, mõjuvateks põhjusteks, et kaebetähtaega ennistada. E.A ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. 5.
  4. Määruskaebuse kohaselt jäi E.A-le arusaamatuks, kes pidi otsuse talle õigeaegselt edastama ning miks ei teavitanud väärteootsuse koostanud ametnik teda otsuse koostamisest, nõudnud E.A-lt seletuskirja ja kutsunud vestlusele. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 114

lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Eeltoodud sättest tuleneb üheselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel tuleb menetlusalusel isikul olla aktiivne ning minna ise väärteoprotokollis märgitud kuupäeval kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et menetlusalune isik peab ise hoolitsema selle eest, et ta saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seadus ei näe ette võimalust ega pane ka kohtuvälisele menetlejale kohustust saata menetlusalusele isikule karistamisotsus posti teel. 01.01.2016 koostatud väärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 01.02.2016, mistõttu oli E.A viimaseks kaebuse esitamise tähtajaks 16.02.2016. E.A esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule 14.03.2016. Seega on maakohus õigustatult jätnud E.A kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebus ei olnud esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine kaebetähtaja ennistamiseks ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest tulenevalt mõjuvat põhjust. Asjaolu, et E.A sai kohtuotsuse kätte alles siis, kui läks ise politseijaoskonda sellele järele ei oma kaebetähtaja möödalaskmise seisukohalt mingisugust tähendust, sest E.A läks otsusega tutvuma 4

(5)väärteoprotokollis märgitud tähtajast oluliselt hiljem. E.A-le oli juba 01.01.2016 väärteoprotokolli koostamisel teada, mis nähtub ka väärteoprotokollist, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 01.02.2016. 6. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 147

lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-st 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 28. märtsi 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.