p 6 kohaselt on politseiametnikul või abipolitseinikul õigus kasutada mootorsõidukit jäädvustavat liiklusjärelevalveseadet, mille salvestist on võimalik vajaduse korral kasutada ka mootorsõidukijuhi tuvastamisel. Salvestisi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte kauem kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui tegemist on tõendiga süüteomenetluses.
tulenevalt on liiklusjärelevalve teostaja kohustused järgmised: 1) tagama sujuva liikluse ja liiklejate turvalisuse; 2) kontrollima seadustes või seaduste alusel kehtestatud liiklusalastest nõuetest kinnipidamist, tõkestama liiklusalaste nõuete rikkumise ja selgitama välja õigusrikkujad; 3) võtma tarvitusele abinõud liiklustakistuse ja -ohu kõrvaldamiseks, liiklustakistuse kohese kõrvaldamise võimatuse korral rakendama meetmeid selle tähistamiseks või piirde paigaldamiseks ning informeerima liiklustakistusest teeomanikku või teehoiu korraldamise eest vastutavat isikut; 4) hoiatama liiklejaid võimalike takistuste ja ohtude eest teel; 5) vajaduse korral reguleerima liiklust; 6) kandma vormiriietust või eraldusmärki ning olema liiklejaile hästi nähtav, välja arvatud varjatud liiklusjärelevalve korral, ja tegutsema liiklejate jaoks arusaadavalt. Antud sätete mõtte kohaselt on mootorsõidukit jäädvustava liiklusjärelevalveseadme kasutamisel tegemist siiski liiklusseadusest tuleneva õigusega, mitte aga kohustusega. Kohus leiab, et tunnistajate XXX ja XXXpoolt antud ütlused on usaldusväärsed ning kohtul puudub alus nendes kahelda. Ka ei ole kohtul põhjust kahelda tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütluste tõepärasuses, kuivõrd tunnistajatele on selgitatud KrMS § 71 – 73 sätestatud õigusi ja kohustusi, sealhulgas kohustust anda tõeseid ütlusi. Samuti on tunnistajat hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 kohaselt ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ning teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatavast kriminaalkaristusest. Kohus ei tuvastanud antud väärteoasjas, et tunnistajad XXX ja XXXomaks vihavaenu S.S suhtes, mis takistaks neil tõepäraste ütluste andmist. Seega on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud, et S.S 12.04.2015.a kella 10.06 ajal juhtides mootorsõidukit kiirusega 133 km/h +-8 km/h, ületas lubatud sõidukiirust, s.o 60 km/h, mitte vähem, kui 65 km/h. Oma tegevusega rikkus S.S Liiklusseaduse (
) § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Kohus on seisukohal, et S.S-i poolt
lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning isiku süü on teo toimepanemises tõendamist leidnud. Seega puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Osundatud paragrahvi teise lause kohaselt tuleb karistuse määramisel lisaks süüle arvestada kergendavate ja raskendavate asjaoludega, võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Isiku süü suurus sõltub teo tehioludest ning võimalikule süü suurusele vastavad karistusraamid annab vastava väärteo sanktsioon.
lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h, võib isikule määrata karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuni. Kohus leiab, et S.S-ile
lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mõistetud karistus on kooskõlas seaduse ja karistuse mõistmise üldpõhimõtetega. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et sõidukiiruste vahe lubatu ja valitu vahel on niivõrd suur, et see ei saa jääda juhile märkamatuks. Kohtuvälise menetleja esindaja on otsuse tegemisel juba arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, samuti seda, et isikul ei ole kehtivaid väärteokaristusi ning on sellest tulenevalt mõistnud karistuse alla sanktsiooni 4 keskmise määra. Veelgi enam, kohtuväline menetleja on võimaldanud menetlusalusel isikul KarS § 66 lg 2 alusel tasuda rahatrahvi ositi. Arvestades toime pandud rikkumise raskust ja laadi ei pea kohus võimalikuks mõistetud karistust veelgi kergendada. Seega kõike eeltoodut arvestades jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 1, § 133, § 134, § 135. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.