Obsah (4)

§ 15§ 56§ 66§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasi nr 4-17-939 07.märtsil 2017 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirival

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

LS § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Joobeseisund on terviseseisund, mille esinemisel ei tohi sõidukit juhtida. Kohtu hinnangul on N.U teo toime pannud tahtlikult. N.U suhtus ükskõikselt oma juhi kohustusse veenduda, et tema organismis ei oleks autorooli istudes alkoholi. Kuigi N.U ise eitab alkoholi tarvitamist enne sõiduki juhtimist, on tema joobeastet arvestades põhjendatud alust arvata, et autot juhtima asudes teadis N.U, et on tarvitanud alkoholi ja, et tema tervislik seisund ei võimalda mootorsõidukit juhtida, kuid sellest hoolimata asus mootorsõiduki rooli. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. N.U on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku pool, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Karistusregistri teatis kinnitab, et N.U puuduvad kehtivad karistused liiklusalaste süütegude eest. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus

§ 56

lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja 5 raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on suur. N.U on tuvastatud ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/l, mis on maksimaalmäära lähedases määras. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt ei ole tuvastatud ei karistust raskendavaid asjaolusid ega ka karistust kergendavaid asjaolusid. Ka kohtumenetluses ei ole tuvastatud ei karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Menetlusalune eitab oma süüd ning ei ole väljendanud mingitki kahetsust tehtu osas. Nähtuvalt karistusregistrist (lk 16) ei ole menetlusalust isikut varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Tegemist on esmakordse õigusrikkumisega. Kõigest eelnevast johtuvalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud N.U-le kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud rahatrahv sanktsiooni keskmist määra oluliselt ületavas määras. Arvestades varasemate rikkumiste puudumist ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab kohus võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse ja tasumise tähtaja osas ning määrata N.U-le liiklusseaduse § 224 lg 2 sätestatud väärteo eest rahatrahv 180 trahviühikut s.o 720 eurot. Võttes arvesse menetluse aluse isiku majanduslikku olukorda määrab kohus

§ 66

lg 2 alusel rahatrahvi tasumise ositi ning kohustab N.U tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda iga kuiselt vähemalt 60 eurot. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise hüve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. N.U näol on tegemist isikuga, keda ei ole varem karistatud, seega on tegemist esmakordse liiklusalase rikkumisega. Kuid ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul ei ole välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-122-13 selgitanud, et „iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Nii sisaldab LS § 224 lg 3 ka eraldi alapunkte lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise määrade kohta vastavalt sellele, kas isikut on varem nimetatud paragrahvis sätestatud väärteo eest karistatud või mitte. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.“ 6 Olgugi, et tegemist on N.U esmakordse liiklusalase rikkumisega, omab lisakaristuse kohaldamisel suuremat tähtsust menetlusaluse isiku süü suurus ning teo subjektiivsed asjaolud. Arvestades asjaolu, et N.U tuvastati ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/l, mis on LS § 224 lg 2 dispositsiooni maksimaalmäära lähedases määras ning isik on sellega ületanud oluliselt lubatud alkoholi piirmäära, on isiku süü keskmisest suurem. N.U ei ole aru saanud oma teo keelatusest ning püüab leida võimalust vastutusest vabanemiseks süüd eitades. Vähem tähtsust ei oma ka asjaolu, et N.U on teo toime pannud tahtlikult. N.U on enda tegevusega seadnud ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. On üldteada asjaolu, et joobes juhid on liikluses ülisuure ohu allikaks kaasliiklejatele. Iga juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab menetlusaluse isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise.

§ 50

lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et N.U kasutaks mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades N.U süü suurust, väärteo subjektiivseid asjaolusid (süü eitamine ning ükskõikne suhtumine teo raskusesse), pidades silmas nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke leiab kohus, et N.U-le lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks on igati põhjendatud ning vastavuses süü suurusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb N.U kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus tühistada rahatrahvi suuruse ja tasumise tähtaja osas. Muus osas jätta otsus muutmata. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1,2 133, 134, Otsustas 1. Jätta N.U kaebus rahuldamata 2 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 20.01.2017 otsus väärteoasjas nr 2302,17,000006 tühistada rahatrahvi suuruse ja tasumise tähtaja osas. Muus osas jätta otsus muutmata Määrata N.U-le liiklusseaduse § 224 lg 2 sätestatud väärteo eest rahatrahv 180 trahviühikut s.o 720 eurot.

§ 66lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi.

Kohustada N.U tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda iga kuiselt vähemalt 60 eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 №rdea pangas. Märkida viitenumber 10220175010795. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 04.04.2017 . 7