4-15-11384/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-15-11384 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik A.I, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja A.I määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtusse saabus
7. novembril 2015 A.I kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
8. novembri
9. a otsusele väärteoasjas nr 2330,15,
11. Viru Maakohtu
12. jaanuari
13. a määrusega jäeti A.I kaebus läbi vaatamata. Kohus käsitles kaebust taotlusena rahatrahvi asendamiseks arestiga ning leidis, et vastava taotluse saab kohtule esitada üksnes sissenõudja.
14. Tartu Ringkonnakohtu
15. veebruari
16. a määrusega tühistati Viru Maakohtu
17. jaanuari
18. a määrus ja väärteoasi saadeti maakohtule sisuliseks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
19. Viru Maakohtu
20. märtsi
21. a määrusega jäeti A.I kaebus käiguta ja kaebajale anti tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul ei vastanud kaebus VTMS §-s 2 ja KrMS § 10 lg-tes 1 ja 3 ning VTMS § 115 lg 1 p-des 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 ning § 115 lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Kohus määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus selgitas, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus vastavalt VTMS § 118 lg 2 ple 3 läbivaatamatult. A.I sai kohtumääruse isiklikult allkirja vastu kätte
22. märtsil
24. A.I esitas
25. märtsil 2016 kohtule kaebuse, mille sisu on järgnev: „Mina, A.I olen nõus olema Narvalinna arestimaja trahvi maksmise asemel 80 euro ulatuses (kaheksakümne euro). Vastavalt Eesti Vabariigi ja Euroliidu seadmestikule“.
26. Viru Maakohtu
27. aprilli
28. a määrusega jäeti A.I kaebus VTMS § 118 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja see tagastati esitajale. Kohus leidis, et kaebuse esitaja ei olnud kõrvaldanud kaebuses esinenud puuduseid ega taotlenud puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. A.I esitas
29. märtsil 2016 maakohtule küll dokumendi, mis oli pealkirjastatud kaebusena, kuid selle sisu ja vorm kaebuse nõuetele ei vastanud. Lisaks sellele oli see esitatud ebaselges eesti keeles.
30. A.I esitas maakohtu määruse peale kaebuse, kus ta avaldab, et on 80 euro suuruse rahatrahvi maksmise asemel nõus istuma arestimajas, aga teda takistatakse. A.I kirjutab vene keeles, sest eesti keelt ta ei oska. See on muidugi halb, aga tal on haridus, kasvatus ja raha, mis ei ole elus vähetähtis. Kaebaja leiab, et Narva kohtumaja kohtunikud Astrid Asi ja Anne Palmiste on ebakompetentsed ja rikuvad Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seadusandlust. Alguses ei kavatsenud A.I kaebust esitada, kuid ta leiab, et tulevikus tuleb sellega tegeleda KAPO-l. Seaduse ees on kõik võrdsed. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
31. Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava kohtumääruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks kaebuses esitatud motiividel puudub alus.
32. VTMS § 118 lg 1 kohaselt, kui kaebus ei vasta VTMS § 115 nõuetele, teeb maakohtunik selle käiguta jätmise kohta määruse ning annab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. VTMS § 118 lg 2 p 3 järgi, kui kaebuse esitanud isik ei ole VTMS § 118 lg-s 1 ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.
33. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on A.I kaebust läbi vaatamata jättes tegutsenud kooskõlas eelmises punktis toodud normidega. Viru Maakohtu
34. märtsi
35. a määrusega jäeti A.I kaebus käiguta ja talle anti tähtaeg (10 päeva alates määruse kättesaamisest) kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et A.I kaebus ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele, sh ei olnud kaebus esitatud eesti keeles selgesti loetavas masinakirjas, selles ei olnud märgitud kaitsja andmeid, otsuse teinud kohtuvälise menetleja nimetust ega aadressi, kohtuvälise menetleja otsuse numbrit ja kuupäeva ning menetlusaluse isiku ees- ja perekonnanime. Kaebusest ei selgunud, millises osas otsust vaidlustati ning milline oli taotluse sisu. Samuti ei olnud kaebuses märgitud isikuid, kelle kutsumist istungile taotleti, ega tõendeid, mida kaebaja hinnangul tulnuks kohtus uurida. Märkimata oli ka see, kas kaebaja soovis istungist osa võtta ning taotles kaitsja osalemist menetluses. Kaebuse käiguta jätmise määrus anti A.I-le allkirja vastu üle
36. märtsil
39. märtsil 2016, s.o puuduste kõrvaldamiseks antud 10-päevase tähtaja jooksul, esitas A.I maakohtule uue kaebuse, ent kohus on põhjendatult leidnud, et ka see ei vasta kaebusele esitatavatele sisu- ja vorminõuetele. A.I on küll kõrvaldanud osa kaebuses esinenud puudusi (märkinud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja andmed), kuid valdavas osas on puudused jäänud kõrvaldamata. Kaebus on esitatud ebaselges eesti keeles 2 2 ning sellest ei selgu endiselt kaebuse esitaja taotluse sisu ning motiivid. Seega tuli maakohtul VTMS § 118 lg 2 p 3 järgi jätta kaebus läbi vaatamata.
40. Viru Maakohtu
41. aprilli
42. a kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale esitatud kaebuses ei esita A.I mõjuvaid põhjusi, miks tal ei olnud võimalik maakohtu määratud tähtaja jooksul kaebuse puudusi kõrvaldada, ega taotle puuduste kõrvaldamise tähtaja ennistamist. Selle asemel avaldab A.I rahulolematust Narva kohtumaja kohtunike suhtes ning avaldab, et on trahvi maksmise asemel nõus kandma aresti. Seega ei ole A.I määruskaebuses esitatud argumendid asjakohased ega anna alust Viru Maakohtu
43. aprilli
44. a määruse tühistamiseks.
45. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja A.I määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 3 3