4-16-1640 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-1640 (2302,16,000806) Kohtunik Väärteoasi Märt Toming M.J ka

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Kohtuväline menetleja: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: M.J, ik XXX, elukoht: XXX Kirjalik menetlus V™S § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Jätta M.J kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Merilyn Linnas 10.02.2016 otsusele nr 2302,16,000806 M.

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Merilyn Linnas 10.02.2016 otsus nr 2302,16,000806 M.

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot muutmata ja tühistamata.

1. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 (kuussada) eurot tuleb edasikaebe tähtaja, s.o 30 päeva jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arvelduskontole, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. V™S § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada 1 kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse kuulutamisest, s.o alates 28.03.
4. Kui kassatsioonkaebuse esitamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 05.04.
5. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg 27.04.
6. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 28.04.
7. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Merilyn Linnas 10.02.2016 otsusega nr 2302,16,000806 karistati M.J LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot selles, et menetlusalune isik 19.01.2016 kell 13.40 TallinnPärnu-Ikla mnt
8. kilomeetril Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud (karistuse aeg 23.11.2015 – 22.03.2016). Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isiku alljärgneva kaebuse. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et juhtimisõiguse puudumise eest ei saa trahvida, sest juhtimisõigus oli tal olemas. Saatis politseile kaebuse ja nad ei olnud talle vastanud, seega ei teadnud, et otsus on jõustunud. Politsei enne peatumise märguannet sõitis temale järgi ilma vilkurite märguandeta, kuna sõitis 90ga ja politsei lähenes talle märgatava kiirusega, siis nad rikkusid seadust, sest ületasid lubatud sõidukiirust. Rikuti § 15 punkti
9. Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist väärteoasjas ja lõpetada menetlus. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kaebuses maakohtule M.J palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada menetlus, kuivõrd tal oli mootorsõiduki juhtimise õigus olemas. Kohtuväline menetleja, tutvunud M.J kaebusega ning väärteoasja materjalidega asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. LS § 96 lg 2 sätestatu kohaselt juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Kui liiklusregistri andmetel on mootorsõiduki juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest. Maanteeameti Liiklusregistri väljatrükilt nähtub, et M.J-ilt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud alates 23.11.2015 kuni 22.03.2016.a. Seega oli tal keeld 19.01.2016.a. mootorsõidukit juhtida. Lähtuvalt eelpool toodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et väärteoasjas kogutud tõendid on usaldusväärsed ja M.J käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteona. Väärteo menetlemisel ei ole kohtuvälise menetleja poolt rikutud väärteomenetlusõigust, mis tingiks väärteomenetluse lõpetamise ning asjas ei esine V™S § 29 lg 1 p 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas: Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ta kohtuistungist osa võtta ei soovi. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. 2 Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ja kohtule edastatud väärteotoimikuga, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 201 lg-s 2 ettenähtud süüteo toimepanemist. Vastavalt LS § 201 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Väärteoasjas kogutud tõenditest, sh menetlusaluse isiku enese ja tunnistaja Marek Pello ütlustest nähtuvalt juhtis menetlusalune isik 19.01.2016 kella 13.40 ajal Tallinn-Pärnu-Ikla tee
10. kilomeetril mootorsõidukit Opel Insignia Sports Tourer registreerimismärgiga XXX. M.J on oma ütlustes märkinud, et oli veendumusel, et otsus ei ole jõustunud kuna kirjutas vastulause politseile. Kohus leiab, et kaebuses esitatud väited ja menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollis märgitud väited ei ole vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks ega välista ka menetlusaluse isiku käitumises väärteokoosseisu sisaldumist. Menetlusaluse isiku eelmise LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo kohta on 06.10.2015 koostatud väärteoprotokoll, mille koopia menetlusalune isik on kätte saanud samal päeval. Nimetatud väärteoprotokollis on üheselt arusaadavalt märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 06.11.2015 ning menetlusalune isik on selle märke alla kirjutanud, et ta on protokolliga tutvunud, mida ta on kinnitanud oma allkirjaga. Seega oli menetlusalune isik teadlik sellest, et kohtuvälise menetleja tehtav otsus on kättesaadav alates 06.11.
11. Väärteoprotokolli pöördel on märge selle kohta, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt olevat ta esitanud kohtuvälisele menetlejale vastulause, millest saab järeldada, et menetlusalune isik on tutvunud ka väärteoprotokolli pöördel oleva õigusega esitada vastulauset. Samas ei nähtu väärteoprotokollist ega tulene ka väärteomenetluse seadustikust, et vastulause esitamine muudaks väärteoprotokollis märgitud kohtuvälise menetleja juures kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavuse päeva või välistaks üldse kohtuvälise menetleja poolt lahendi tegemise. Seega oli menetlusalusele isikule üheselt teada, et kohtuväline menetleja teeb lahendi sõltumata vastulause esitamisest ja see lahend on kättesaadav alates 06.11.
12. 3 Asjaolu, et menetlusalune isik ei tunne huvi kohtuvälise menetleja lahendi ja selles vastu võetud karistusotsuse vastu, ei muuda kohtuvälise menetleja lahendit olematuks. Kuna väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks viieteistkümne päeva jooksul lahendi kättesaadavuse päevast arvates esitanud maakohtule kaebust kohtuvälise menetleja 29.10.2015 otsusele, millega menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, siis viieteistkümne päeva möödudes otsuse kättesaadavuse päevast kohtuvälise menetleja otsus jõustus ning alates 23.11.2015 kuni 22.03.2016 oli menetlusaluselt isikult mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud ning seda sõltumata sellest, kas menetlusalune isik täitis LS § 127 sätestatud juhiloa Maanteeametile loovutamise kohustuse või mitte. Seega oli menetlusalune isik 19.01.2016 isikuks, kellelt oli sõiduki juhtimisõigus karistusena ära võetud. Vastavalt LS § 90 lg 1 p 1 sätetele ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning juhul, kui isik, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud, juhib mootorsõidukit, paneb isik toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. LS § 96 lg 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument ning lõike 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või liiklusseaduse § 96 lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest. Liiklusregistri andmetest nähtuvalt oli M.J andmetesse tehtud märge mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta ajavahemikus 23.11.2015 kuni 22.03.2016 ning see märge tulenes M.J suhtes tehtud ja jõustunud karistusotsusest. Sellest tulenevalt oli liiklusregistris kohane ja väärteootsusest tulenev märge juhtimisõiguse äravõtmise kohta ning 19.01.2016 puudus M.J juhtimisõigus, mistõttu pani M.J toime LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumise ja LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Seetõttu leiab kohus, et eeltoodud asjaoludega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ja puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ajal, mil temalt oli mootorsõiduki juhtimisõigus karistusena ära võetud, siis rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ja tegemist on väärteoga LS § 201 lg 2 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Merilyn Linnas, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis V™S § 10 lg 3 1 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Vastavalt LS § 201 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Arvestades, et KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, siis tuleneb, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule väärteo eest määranud rahatrahvi ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Arvestades süü suurust puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja 4 materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks V™S § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis menetlusalune isik sõidukit 19.01.2016, kusjuures menetlusalusele isikule kätte antud väärteoprotokolli koopiast nähtuvalt oli kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 06.11.
13. Seejuures ei nähtu väärteoasja materjalidest, et menetlusalune isik oleks pärast vastulause esitamist huvi tundnud kohtuvälise menetleja otsuse vastu, kuigi pidi eeldama, et otsus on tehtud ja teda on karistatud. Samas saanuks menetlusalune isik teda ennast puudutavaid andmeid igal ajahetkel kontrollida, kuid ei kaebusest ega väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik seda vajalikuks pidanud. Seejuures nähtub menetlusaluse isiku karistusandmetest, et menetlusalust isikut on
14. aasta jooksul karistatud eelnevalt juba kolmel korral LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning uuesti 06.10.2015 samalaadse väärteo toimepanemiselt kinnipidamisel pidi ta ka varasemate karistuste osas rikkaliku kogemuse pinnalt teadma, et järgneb uus karistus ning kohaldatavaks karistuse liigiks ei pruugi enam olla rahatrahv, sest selline karistusliik ei ole teda sundinud õiguskuulekusele. Sellistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et menetlusalune isik on temale LS § 201 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Karistuse määramine Ülalpool on kohus juba menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo koosseisu ja selle eest määratava karistuse välja toonud, mistõttu ei hakka neid enam kordama. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates menetlusaluse isiku süü suurust talle LS § 201 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb asuda seisukohale, et tegemist on keskmise süüga, kuivõrd sellise iseloomuga väärteos sisalduva süü suurust ei ole võimalik hinnata numbrilise näidu alusel, erinevalt väärteokoosseisudest, millise kvalifitseerimise aluseks on mõõtevahendiga saadud numbriline näit. Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, kuna menetlusalune isik pidanuks pärast väärteoprotokolli koopia kättesaamist huvi tundma kohtuvälise menetleja otsuse kohta, kuivõrd varasema kogemuse pinnalt karistuste osas oli menetlusalune isik teadlik sellest, et väärteoprotokolli koostamisele järgneb kohtuvälise menetleja otsus, millega pannakse talle kas rahaline kohustus rahatrahvi tasumise näol või võetakse ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud, mistõttu ei ole ka asjaolusid, mis saaks mõjutada karistuse määramist ettenähtud sanktsioonist alla- või ülespoole. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Väärteoasjas leiduvatest menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut
15. 5 aasta jooksul karistatud neljal korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning eranditult LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. Omaks võetud karistuspraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral määrata või mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremana kui varem korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul on menetlusalust isikut korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud ning need karistused ei ole sundinud menetlusalust isikut liikluses õiguskuulekusele. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on kohtuvälise menetleja otsusega ettenähtud sanktsiooni keskmises määras määratud karistus põhjendamatult leebe. Samas ei saa kohus kaebemenetluses kaebuse esitaja olukorda halvendada, mistõttu tuleb määratud karistust lugeda proportsionaalseks. Puutuvalt õiguskorra kaitsmise huvidesse peab kohus vajalikuks märkida, et õiguskorra alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures peaksid mootorsõiduki juhina osalema liikluses isikud, kellel on selleks õigus ja kellelt ei ole juhtimisõigust ära võetud. Menetlusaluse isiku karistusandmed viitavad sellele, et ta on liikluses ohtlik ja seda ka siis, kui tal on olnud juhtimisõigus. Käesoleval juhul asus ta aga mootorsõidukit juhtima isikuna, kellel selleks üldse õigus puudus. Seetõttu leiab kohus, et ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt oli menetlusaluse isiku karistamine vähemalt ettenähtud sanktsiooni keskmises määras põhjendatud. Kaebuses on märgitud ka seda, et politsei sõiduk lähenes temale kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust ja politseiametnikust juht rikkus sellega LS § 15 p 1 nõudeid. Kohus jätab taolise kaebuse väite tähelepanuta, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus väljuda väärteoprotokolli piirest ega menetlusalusele isikule etteheidetavast teost ning asuda tuvastama kõrvaliste isikute käitumist. Kaebuse esitaja karistusandmed viitavad üheselt sellele, et menetlusalune isik on teadlik sellest, milliseid vahendeid kasutatakse LS § 227 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamisel. Seega teab kaebuse esitaja ka seda, et sellise teo toimepanemist tõendatakse mitte kaebuse ühe lausega, vaid taadeldud mõõtevahendi näiduga, mis on saadud pädeva mõõtja poolt mõõtevahendit kasutades ja asjakohast mõõtemetoodikat järgides. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6