4-15-8016 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-15-8016 Kohtukoosseis Andres Parmas Vaidlustatud kohtul

§ 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

1. septembril 2015 esitas menetlusaluse isiku U.J kaitsja Rein Küttimi vahendusel Harju Maakohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Jekaterina Morozova
2. septembri
3. a otsusele väärteoasjas nr
5. Väärteoasjas toimusid istungid
6. detsembril 2015 ja
7. jaanuaril
9. jaanuaril 2016 toimunud kohtuistungil, millisel osales ka kaebuse esitaja U.J, lükati asja arutamine edasi. Uueks kohtuistungi toimumise ajaks määras kohus
10. veebruari 2016 kell 9.
11. Kaebuse esitaja andis isiklikult allkirja selle kohta, et on kohtuistungi toimumise ajast teadlik /tl 39/.
12. veebruaril 2016 toimunud kohtuistungile kaebuse esitaja ei ilmunud. Samuti ei esitanud U.J kohtule tervisetõendit ega perearsti poolt väljastatavat raviloo koopiat.
13. Kohus väljastas U.J-ile kohtukutse järgmisele kohtuistungile, mille I. Aavik sai isiklikult kätte.
14. märtsil 2016 toimunud kohtuistungil oli kaebuse esitaja U.J küll kohal, kuid tervisetõendit ega perearsti poolt väljastatavat raviloo koopiat kohtule
15. veebruaril 2016 toimunud 1

) § 126 lg-le 3 ning märkis, et kaebuse esitaja, olles teadlik tema kaebuse arutamisest Harju Maakohtus, jättis mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata. Mõjuvatest põhjustest U.J kohut teavitanud ei ole ega neid tõenditega põhistanud. 5.

1. Maakohus märkis, et vastavalt
2. oktoobri
3. a kohtumäärusele nr 4-15-8016 määras kohus väljastada kohtukutsed nii kaebuse esitajale, kaebuse esitaja kaitsjale kui kohtuvälisele menetlejale. Kohtukutses /tl 14, 66/ on U.J-ile selgitatud, et vastavalt

§-le 19 on menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; õigus kaitsja abile seaduses sätestatud korras; olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures; anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; teada menetlustoimingu eesmärki; tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; vaidlustada kohtu menetlustoiming või lahend seaduses sätestatud korras. Ühtlasi on kohtukutses märgitud, et U.J on kohustatud ilmuma kohtukutses märgitud ajal ning vastavalt

§-le 126 lg 2 kui kaebuse esitanud isik, kellele on kohus teinud kohustuseks osaleda kaebuse kohtulikul arutamisel ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud, ei ilmu kaebuse arutamisele, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kutsest ja selle sisust on U.J kaitsja vahendusel teavitatud. Samuti on U.J saanud kohtukutse kätte ka isiklikult /tl 67/. Seega oli isik kutses märgitud õigustest ja kohustustest teadlik. Samuti on kohus ka 9. märtsil 2016 toimunud kohtuistungil U.J-ile

§ 19sätestatud õigusi ja kohustusi veelkordselt selgitanud /tl 69/.

1. Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a määrusele on U.J kaitsja vahendusel esitanud määruskaebuse, milles taotletakse Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a kohtumääruse tühistamist ja menetluse jätkamist. 6.
7. märtsi
8. a kohtuistungi protokolli kohaselt vastas U.J kohtu küsimusele, et tal ei ole haiguslehte kaasas. Kuna kohus pikemalt sellel ei peatunud, siis oli U.J õigustatud ootus, et
9. jaanuaril 2016 vastu võetud ja
10. jaanuaril 2016, s.o vaid üks tööpäev enne kohtuistungit kehtima hakanud tervise- ja tööministri määrus, millega kinnitati menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundit tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vormi ja väljaandmise korda, pole rikutud. Vastasel juhul pidanuks kohus kohtumõistmise hea tava kohaselt sellele ilmtingimata viitama, et üks tööpäev enne
11. veebruari
12. a kohtuistungit on selles osas toimunud oluline seadusemuudatus ning kohus annab võimaluse esitada tõend määruse § 1 lg 2 alusel. Uurimispõhimõttest tulenevalt saanuks maakohus ka ise U.J perearsti kaudu selgitada asjaolusid U.J-ile antud töövõimetuslehega. 2

§ 96

nõuded kohtuliku uurimise alguse kohta, st menetlusosaliselt U.J-ilt ega tema kaitsjalt ei ole küsitud, kas ta tunnistab ennast väärteo toimepanemises süüdi. Ühelgi istungil ei ole kohus kinni pidanud

§ 97

normist, mille kohaselt kuulab kohus menetlusosaliste arvamuse tõendite uurimise järjekorra kohta. Selline menetlusnormide rikkumine viiski selleni, et kohus ei alustanud asja kohtulikku uurimist

1. märtsil 2016 kaebaja U.J vaid hoopis tunnistaja DL ülekuulamisega. Pärast tunnistaja küsitlemist tulnuks istungit tingimata jätkata U.J ülekuulamisega, kuid kohus seda ei teinud viidates ajapuudusele. Nii jäigi U.J põhjendamatult võimaliku terviseriski tsooni, juhul kui ta uuesti haigestub. 6.
2. Kaitsja leiab, et kaevatav kohtumäärus on ebaseaduslik, sest U.J ei ole kordagi kohustatud kohtumenetlusest osa võtma ega ka selgitatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärgi.
3. aprilli
4. a istungi kohta koostatud protokolli kohaselt taotles kaitsja asja arutamist kaebaja osavõtuta, kuid kohus keeldus sellest, väites, et kaebaja viibimine istungil on kohustuslik. V™S § 89 lg 1 alusel menetlusalusel isikul õigus võtta väärteoasja arutamisest osa isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel. Kuni
5. aprilli
6. a kohtuistungini võttis U.J menetlusest osa koos kaitsjaga. Miski ei takistanuks selle õiguse realiseerumist
7. aprilli 2016 istungil ainult kaitsja vahendusel. V™S § 89 lg 2 sätestab, et maakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. Eeltoodud normide täitmise vajalikkus väljendub reljeefselt Riigikohtu lahendis nr 3-1-2-1-
8. Selle p-s 8 selgitatakse, et otsustamaks, kas menetlusalusel isikul lasus kohustus istungile ilmuda ja kas kohtul oli alust jätta kaebus menetlusaluse isiku mitteilmumisel läbi vaatamata, tuleb esmalt selgitada, mis on kaebuse esitajale kohtusse ilmumise kohustuse peamine eesmärk. Kaevatavas määruses maakohus selle kohta enda seisukohta ei väljenda ega põhjenda ka, milliseid asjaolusid pidas kohus vajalikuks selgitada U.J enda kaudu. Kuna asjas puudub vähemgi avalik huvi, ei näe kaitsja takistust, miks ei võinuks
9. aprillil 2016 poolte vaidlustega menetluse maakohtus lõpetada. Kaebaja on arvamusel, et asja edasine arutamine oli võimalik menetlusaluse isiku kohalolekuta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
11. Vaidlus puudub selles, et
12. märtsil 2016 toimunud maakohtu istungil määras kohus järgmise istungi toimumise ajaks
13. aprilli 2016 kell 10.00 /tl 73/. U.J kinnitas oma allkirjaga, et ta on järgmise istungi toimumise ajast teadlik /tl 76/.
14. aprilli
15. a istungile U.J ei ilmunud /tl 84/, mistõttu maakohus jättis kaebuse

§ 126lg 3 alusel läbi vaatamata.

9.

§ 125

lg 3 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja 3

§ 125

lg-s 3 nimetatud tingimused on täidetud, ei ole kaebuse läbivaatamata jätmine kohtu diskretsiooniotsustus, vaid kohus peab jätma kaebuse läbi vaatamata. Nagu eespool välja toodud, ei ilmunud U.J edasilükatud kohtuistungile. Tähtsust ei oma see, kelle tegevuse tõttu või mis põhjusel istung edasi lükati. Samuti ei oma tähtsust see, et istungeid lükati korduvalt edasi ja et eelnevatel istungitel U.J osales.

1. Asjakohatud on kaitsja viited
2. veebruari
3. a istungile ilmumata jätmise asjaoludele ja põhjendustele, kuivõrd kaebuse lahendamise seisukohast omab tähtsust vaid
4. aprilli
5. a kohtuistungile ilmumata jätmine. Ei maa- ega ringkonnakohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis annaks aluse väita, et U.J oli
6. aprilli
7. a kohtuistungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus.
8. Alusetu on ka kaitsja väide, et U.J ei ole kordagi kohustatud kohtumenetlusest osa võtma ega ka selgitatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärgi. Väärteomaterjalidest nähtuvalt on koostatud eraldi kohtukutsed kohtuvälisele menetlejale ja menetlusalusele isikule /tl 13, 14, 66/. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutsetel /tl 14 ja 66/ on märgitud, et U.J on kohustatud ilmuma kohtukutses märgitud ajal ning selgitatud ka mitteilmumise tagajärgi. E-toimiku kaudu on kaitsjale R. Küttimile tehtud nähtavaks nii kohtuvälisele menetlejale kui ka U.J-ile adresseeritud kutsed.
9. oktoobril 2015 koostatud kutse kättesaamist on kaitsja R. Küttim isiklikult e-kirjaga kinnitanud /tl 16/.

§ 41

lg 5 kohaselt loetakse menetlusaluse isiku valitud kaitsjale kutse kättetoimetamisel kutse ka tema volitajale kättetoimetatuks.

1. veebruaril 2016 koostatud kutse on U.J-ile isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud /tl 69/, seega oli ta teadlik kohtuistungile ilmumise kohustuslikkusest ja ilmumata jätmise tagajärgedest.
2. Asjakohatu on ka kaebuses märgitu, et maakohus ei ole põhjendanud kaebuse esitaja kohtusse ilmumise kohustuse eesmärki. Kaitsja enda poolt viidatud Riigikohtu lahendis on üheselt sedastatud, et ka väärteomenetluses kehtivad igakülgse ja vahenditu uurimise põhimõtted. Tulenevalt nendest põhimõtetest ja asjaolust, et menetlusalune isik saab anda väidetava rikkumise asjaolude kohta ütlusi, võib kohus väärteomenetluse huvides kohustada menetlusalust isikut osa võtta kaebuse kohtulikust arutamisest, mida maakohus ka arutataval juhul teinud on.
3. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§-dest 41, 42, 125 lg 3, 194, 196, 198, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu

1. aprilli
2. a määruse U.J kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4