← Eesti

4-16-9122/8

Väärteoasi nr 4-16-9122 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-9122 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja Kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Anžela Murumägi Taotlus Erakorraline ettekanne K.U-le väärteoasjas asenduskaristuseks mõistetud aresti täitmisele pööramiseks Süüdlane K.U isikukood 38504234924; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. elukoht: RESOLUTSIOON Peatada VTMS § 2103 lg 2 ja KarS § 69 lg 3 alusel K.U-le Tartu Maakohtu 16.01.
  3. a määrusega väärteoasjas nr 4-16-9122 asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 4 (neljaks) kuuks ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõpuks 01.08.
  4. a. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalikult määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 05.08.
  5. a määras Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 249014001476 K.U-le liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahvi 240 trahviühikut, s.o 960 eurot. Otsus jõustus 21.08.
  6. a. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati 04.09.2014 tema suhtes täitemenetlus nr 047/2014/
  7. 01.12.
  8. a teavitas kohtutäitur Ivi Kalmet kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 22.12.
  9. a esitas kohtuväline menetleja kohtule avalduse, milles palus juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga. Kohtuvälise menetleja andmebaasi järgi on süüdlane rahatrahvi osaliselt tasunud. Tasumata rahatrahvi jääk on 864,43 eurot. Tartu Maakohtu 16.01.
  10. a määrusega asendati KarS § 72 lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel K.U-le 05.08.
  11. a väärteoasjas nr 249014001476 määratud rahatrahvi tasumata osa summas 861,81 eurot, millele vastab 22 päeva aresti, 22 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 01.02.
  12. a. 18.05.
  13. a saabus kohtusse kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata K.U-le määratud arest täitmisele. Ettekande kohaselt ei ole K.U üldkasuliku töö tunde sooritanud. K.U on kriminaalhooldusametnikule telefoni teel teatanud, et tervislikel põhjustel ei saanud ajakava kohaselt üldkasuliku töö tunde sooritada, kuna tervis läks halvemaks. K.U lubas saata ametnikule e-postiga haigust tõendavad dokumendid, kuid seda ta ei teinud. 21.04.
  14. a tegi ametnik päringu perearst xxxxxxxxxxx. Perearsti vastuse kohaselt on K.U viibinud ravil ja haiguslehel 06.02.-06.04.
  15. a. 31.05.
  16. a kohtuistungil selgitas K.U, et ta ei saanud määratud ajal üldkasulikku tööd tegema minna, kuna tema tervislik seisund ei võimaldanud seda. Tal tekkisid ka lahkhelid xxxxxxxxxxxxxx Ta on olnud haiguslehel päris pikalt. Tal on xxxxxxxxxxxxxxxxx, määratud 50% töövõimetust, samuti xxxxxxx. K.U plaanib minna Felixisse tööle. K.U on nõus minema aresti kandma, teab, et teist võimalust ei ole. Kui on, siis on ta valmis tegema üldkasuliku töö tunnid ära. Kriminaalhooldusametnik leidis, et K.U-le võiks anda võimaluse teha üldkasulikku tööd, kuna tuli välja, et tal on tõsised terviseprobleemid. Võimalik oleks teha lühemaid tööpäevi – 1-2 tunni kaupa. 2 kuud peaks olema piisav, et üldkasuliku töö tunnid ära teha. Pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega 4 kuu võrra. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VTMS § 2103 lg 2 sätestab, et kui süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha muuhulgas haiguse tõttu esitab kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut. KarS § 69 lg 3 sätestab, et üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada väärtegude puhul kahtteist kuud. Kohus võib tähtaja kulgemise peatada süüdlase haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui süüdlane on aja-, asendus- või reservteenistuses. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö üldist tähtaega. Tartu Maakohtu 16.01.
  17. a määrusega asendati K.U-le määratud rahatrahv arestiga ja arest omakorda üldkasuliku tööga. K.U tuli teha 22 tundi üldkasulikku tööd tähtaja 2 kuud. Kohtumäärus jõustus 01.02.
  18. a, seega pidi K.U olema üldkasulik töö tehtud 01.04.
  19. a. Taotlusele lisatud materjali kohaselt tutvustati K.U-le õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel 14.03.
  20. a, K.U-le 2 tutvustati ka ajakava, mille kohaselt pidi ta tegema üldkasulikku tööd 18.03-21.03.
  21. a (tl 24-26). K.U on istungil selgitanud, et tervislike probleemide tõttu ei saanud ta üldkasulikku tööd tegema minna. Kinnitab, et ei ole terviseprobleemide kohta edastanud dokumente. Kriminaalhooldusametnikule saadetud vastuses on perearst kinnitanud, et K.U viibis alates 06.02.-06.04.
  22. a haiguslehel, statsionaarsel ravil on olnud 21.0422.04.
  23. a (tl 28,22-23). Kohus, võttes arvesse K.U selgitusi tema tervisliku seisundi kohta ja perearsti vastusest nähtuvat, leiab, et K.U tervislik seisund on tal takistanud kohtu määratud tähtajaks üldkasuliku töö tegemise. Seega nõustub kohus kriminaalhooldusametniku ettepanekuga peatada üldkasuliku töö tegemise tähtaeg ja määrata uus tähtaeg. Kohus, võttes arvesse KarS § 69 lg-s 3 sätestatud piiranguid ja K.U tervislikust seisundist tulenevaid asjaolusid, leiab, et kriminaalhooldusametniku ettepanek peatada üldkasuliku töö tegemine 4 kuuks on põhjendatud. Seega on uus üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 01.08.
  24. a (4 kuud alates 01.04.
  25. a). Kui K.U määratud ajaks üldkasulikku tööd ära ei tee, pööratakse asenduskaristusena määratud arest täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.