, § 227 lg 1 Toimepanemise aeg ja koht 11.01.2017 kl 07:10, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 16,2 km, Nissi vald, Harju maakond Kaebuse esitaja S.G (isikukood xxx, elukoht: Xxxx, Harjumaa, Eesti Vabariigi kodanik) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 63 lg 1, § 47 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.02.2017 otsus väärteoasjas nr 2230,17,001663 ning teha väärteoasjas uus otsus. 2. Süüdi tunnistada S.G
S § 63 lg 1 mõista karistuseks
S § 66 lg 2 alusel võimaldada S.G tasuda mõistetud rahatrahv 160 eurot osade kaupa 4 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 40 eurot igakuiselt kuu viietestkümnendaks
Kohtuväline menetleja on esitanud Harju maakohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 5), milles on seisukohal, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. menetleja on otsuse tegemisel hinnanud põhjalikult kõiki väärteoasjas kogutud tõendeid, mille tulemusena jõudis veenva järelduseni, et menetlusalune isik on pannud toime temale inkrimineeritavad väärteod. Kohtuväline menetleja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja karistuse määramisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kohtuväline menetleja on arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid, ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Samuti ei nähtu KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid menetlusaluse isiku poolt Harju Maakohtule esitatud kaebusest. Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata menetlusaluse isiku karistusregistri väljatrükile, mille kohaselt oli S.G käesoleva väärteo toimepanemise ajal 1 kehtiv väärteokaristus seoses lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega. Seega arvestades S.G jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda on talle karistuseks 60 trahviühiku s.o.240 euro suuruse rahatrahvi kohaldamine põhjendatud. Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 1-2,5). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud S.G kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile, kuidas lahendada taotlus hüvitada 2 süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Väärteoprotokolli AB1264346 (VT toim lk 1) kohaselt 11.01.2017 kl 07:10 Ääsmäe-HaapsaluRohuküla tee 16,2 km, Nissi vallas, Harju maakonnas juhtis S.G mootorsõidukit Volkswagen Transporter registreerimismärk 340MGH kiirusega 98+-4 km/h, s.o ületas antud teelõigul lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 4 km/h ning mootorsõidukile oli paigaldatud mittekuuluv riiklik registreerimismärk 840MGH. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1, § 76 lg 1 ning pani toime
Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on S.G tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (VT toim lk 3).
lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Kiirus mõõdetud automaatse statsionaarse mõõtesüsteemiga PS-690584.
lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järel veetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. MKM 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood 101 lg 2 sätestatu kohaselt peab registreerimismärk olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega vähemalt 25 m kauguselt. Kaebaja sõiduk Volkswagen Transporter registreerimismärk 340MGH on 11.07.2006 kantud liiklusregistrisse (Maanteeameti liiklusregistri väljavõte VT toim lk 15, 21-22) N1 kategooria sõidukina. Menetlusalune isik, kinnitas, et 11.01.2017 kl 07:10 juhtis mootorsõidukit Volkswagen Transporter registreerimismärk 340MGH ÄäsmäeHaapsalu-Rohuküla tee 16,2 km, Nissi vallas, Harju maakonnas. Tunnistab, et ületas lubatud sõidukiirust, kuid ei olnud kursis, et sõiduki registreerimismärki 340 MGH on muudetud osas, kus numbrist 3 on moodustatud 8 (Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll VT toim lk 2). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg 1, § 205 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.
kohaselt riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus olles tutvunud väärteoasja materjalidega leiab, et puuduvad V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kohus on seisukohal, et S.G käitumine
lg 1, § 205 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kaebusest selgub, et S.G mõistab oma rikkumist. Kaebaja näol ei ole tegemist isikuga, kes süstemaatiliselt rikuks liiklusnõudeid. Teda on varem küll ühel korral karistatud rahatrahviga, kuid see trahv on tasutud (VT tl 26). 3 Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.02.2017 otsusega väärteoasjas nr 2230,17,001663 karistati S.G rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda S.G-le võimalus tasuda rahatrahv ositi 4 kuu jooksul, s.o 40 eurot kuus. Leo Kunman Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.