4-17-1997/5

4-17-1997 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-17-1997 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi S.F-i kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 23.03.2017 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,17,002602 LS § 222 lg 1 tunnustel Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: S.F (isikukood xxx; elukoht: XxxxTallinn) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskond (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON S.F-i kaebus jätta rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri liiklusmenetlustalituse 23.03.2017 otsus muutmata. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
3. 23.03.2017 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2317,17,002602 määras PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik S.F-ile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 222 lg 1 järgi rahatrahvi 14 trahviühikut, s.o 56 eurot. Otsuse kohaselt juhtis S.F 23.03.2017 kell 16.36 Tallinnas Endla tänaval mootorsõidukit ning ei võimaldanud reguleerimata ülekäigurajal sõiduteele astunud jalakäijal ohutult sõiduteed ületada. 1
4. S.F esitas kohtule kaebuse, milles palus vaadata trahvisumma üle ja seda vähendada 12 euroni või vähemalt 28 euroni. Kaebaja väidab, et ta vähendas ülekäiguraja juures sõidukiirust kuni peatumiseni. Nähtavus oli terava päikese ja ummiku tõttu piiratud. Tema sõiduk oli juba ülekäiguraja peal, kui tervisesportlane kaebaja autoni jõudis ning jalakäija pidi katkestama jooksutempos ülekäiguraja ületamist. Intsidenti nägid pealt patrullpolitseinikud, kes kohe toimunule ei reageerinud ja fikseerisid olukorra jalakäija nõudel. Kaebaja heidab menetlejale ette, et ehkki nad lubasid, ei määranud politseinikud talle rahatrahvi minimaalmääras, s.o 12 euro suuruses summas. Kaebaja hinnangul peab ka jalakäija olema ülekäigurada ületades tähelepanelik ning võtma hoo maha. Samuti leiab kaebaja, et tegemist ei olnud ohtliku olukorraga, sest sõiduki kiirus oli väga madal. Täiendavas pöördumises rõhutab kaebaja, et ka jalakäija on liikleja, kes peab järgima LS § 25 lgtes 6 ja 7 sätestatud sõidutee ületamise nõudeid. Kaebaja peatus enne ülekäigurada ning hakkas vaikselt liikuma. Kui jooksja ülekäigurajale ilmus, oli sõiduk juba ülekäigurajal. Tulnuks isik kõndival sammul, poleks ilmselt sellist olukorda tekkinud. Autojuhti ei saa alati ja igal juhul süüdistada selles, et jooksja ei saanud ülekäigurada ületada. Ka jooksja ei täitnud liiklusnõudeid. Kuna olukorras on süüdi kaks isikut, tuleb vähendada trahvi vähemalt poole võrra. Kaebaja puhul täidab eesmärki ka väiksem trahv. Kaebaja ei soovinud kohtuistungist osa võtta.
5. Kohtuväline menetleja oma vastuses kaebusele leiab, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. S.F-i tegu on tõendatud tema enda ütlustega ja õigesti kvalifitseeritud. Menetlusalust isikut karistati oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Selline karistus on piisav meede karistuse eesmärgi, s.o kaasliiklejatesse tähelepaneliku suhtumise kujundamiseks ja liiklusturvalisuse tagamiseks. Arvestati ka süüdlase vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti seda, et isikul on kehtiv karistus liiklusrikkumise toimepanemise eest. Määratud karistus on vastavuses isiku süü suurusega ja proportsionaalne toimepandud teoga, samuti arvestab see toimepanija isikut ning on piisav hoidmaks edaspidi ära taoliste tegude toimepanemist. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2317,17,002602 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
6. Kohtuvälises menetluses on ütlusi andnud politseiametnik Jekaterina Golubjova, kelle sõnul täitis ta 23.03.2017 tööülesandeid Tallinnas Endla tn piirkonnas. Tunnistaja nägi, et S.F-i juhitav sõiduauto lähenes Endla ja Vaarika tn ristmikule ning ei peatunud, et teed anda reguleerimata ülekäigurajale astunud jalakäijale. Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistaja ütlustes, sest kaebaja oli talle võõras isik ning tal ei olnud mingit põhjust S.F-i vaenata. Kaebaja on ise nõustunud kiirmenetlusega ning andnud toimunu kohta ütlusi, milles nõustus talle etteheidetud rikkumisega. Seega on kaebuses esitatud väited, mille kohaselt ta peatus enne ülekäigurada ja hakkas vaikselt liikuma alles siis, kui kedagi ülekäigurajalt ei tulnud, paljasõnalised ning antud selleks, et temale määratud karistust leevendataks. Kui kaebaja leidis, et hoopis jalakäija on süüdi, sest ta liikus liiga kiiresti ning ei olnud piisavalt tähelepanelik, siis oli kaebajal võimalus 2 seda oma ütlustes selgitada. Kui kaebaja leidis, et teo toimepanemise asjaolud vajasid põhjalikumat menetlemist, siis oli tal võimalus nõuda üldmenetluse läbiviimist. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et S.F ei järginud LS § 35 lg-s 4 sätestatut, st ei jäänud seisma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Seega on tema tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 222 lg 1 järgi. Teo on S.F toime pannud ettevaatamatusest, sest ta oleks kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral pidanud veenduma, et ei ohusta ülekäigurajale sõites teisi liiklejaid. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
7. Kaebajale määratud karistuse hindamisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. LS § 222 lg 1 alusel kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on kaebajale määranud rahatrahvi 14 trahviühikut (56 eurot, mis on oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Seega on kohtuväline menetleja juba arvestanud, et isiku süü toimepandus ei olnud suur ning tema teos puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Kohus nõustub kaebajaga selles, et liikluses peab ka jalakäija olema ettevaatlik ja tähelepanelik. Samas põhineb liiklusohutus vastastikkusel viisakusel. Täna on sellised õnnetused, kus jalakäijad saavad sõidukiga vöötrajal kokku, kahjuks üsna sagedased ja kannatanuks on alati vähemkaitstud liikleja ehk jalakäija. Kui tavaelus on isikul reeglina võimalik oma eksimusi parandada, siis sõiduki juhina liikluses osaledes võib tema pisike eksimus tähendada kaasliikleja edasise elu muutumist. Seega ei saa sõiduki juhtide poolt ülekäigurajal liiklusnõuete eiramise eest mõistetavad karistused olla tühised ja rikkujatele kerged kanda. Kuivõrd määratud karistus on kooskõlas kehtiva karistuspraktikaga, lähtub süü suurusest, karistuse eri- ja üldpreventiivsetest eesmärkidest ning kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 1, 133,
8. Külli Iisop Kohtuni /allkirjastatud digitaalselt/ 3